| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Koosolek 3. oktoobril 2006 Kadriorus
Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel
Võtsid osa:
Jaak Aaviksoo, Arvi Altmäe, Ülo Jaaksoo, Ain-Elmar Kaasik, Jüri Kann, Alar Karis, Kalev Katus, Signe Kivi, Peep Lassmann, Endel Lippmaa, Jaan-Mati Punning, Eduard Raska, Jüri Sepp, Mati Sepp, Urmas Sutrop, Mihkel Veiderma, Richard Villems
Kutsutud:
Vabariigi Presidendi nõunik Ester Šank ja Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun.
Kokkuvõte akadeemilise nõukogu tegevusest
President Rüütel tunnustas president Meri otsust 1994. aastast kutsuda kokku akadeemiline nõukogu, mis võimaldab teadlastel välja öelda oma erialased seisukohad seostatult igapäevase elu ning ühiskonna püüdlustega.
President Rüütel lisas, et ühiskonna arengu sõlmprobleemide tõhusamaks analüüsimiseks põhiliste arengufaktorite kaupa kaasas ta nõukogusse erinevate erialade teadlasi ja nõukogu esimesel koosolekul loodi akadeemilise nõukogu liikmete juhatatavad 6 komisjoni.
Vabariigi Presidendi hinnangul võib rahuldustundega vaadata akadeemilise nõukogu raames tehtud tööle, mille kaudu on olnud side kuue ülikooliga ning ülikoolide raames instituutide, teaduskondade ja teadlastega. Avaldatud seisukohad on olnud ühiskonna arengus kaugele ette vaatavad.
Vabariigi Presidendi teadusnõunik-akadeemilise nõukogu sekretär Jüri Kann andis lühikese ülevaate akadeemilise nõukogu tööst. Akadeemilise nõukogu kutsus kokku president Meri 23. novembril 1994. aastal. Tolleaegsesse kooseisu kuulus 15–17 teadlast. Nimetatud kooseisust töötas 9 teadlast ka president Rüütli kokku kutsutud nõukogus, kus liikmete arv on kasvanud 25-ni.
Akadeemilise nõukogu ja selle komisjonide ülesandeks on olnud nõustada Vabariigi Presidenti tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Nõukogu ei dubleeri seadusandliku ja täitevvõimu struktuure ega konkureeri nendega.
Kõigi koosolekute kokkuvõtted koos otsustega on tutvumiseks akadeemilise nõukogu veebilehel. Avalikkuse huvi koosolekul käsitletu vastu on järjepidevalt kasvanud, mida näitab nõukogu veebilehe külastatavuse statistika.
Nõukogu on senini pidanud 17, nõukogu komisjonid kokku üle 70 koosoleku. Komisjonidesse haaratud liikmete arv on ligi 50.
Koosolekutel käsitletud teemadest rääkides hindas J. Kann nõukogu teeneks ühiskondliku leppe protsessi käivitamise. Leppe teemat käsitleti neljal nõukogu koosolekul. Leppe protsessi juhtis edukalt professor Heidmets. Leppega on ühinenud üle 60 osapoole.
Akadeemiline nõukogu sõnastas oma seisukoha Euroopa Liitu astumise eel. Pärast nõukogu külalise Paneuroopa Rahvusvahelise Ühenduse presidendi Otto von Habsburgi pöördumise ja akadeemik Lippmaa ning professor Gräzini ettekannete ärakuulamist ning järgnenud arutelu, jõudis nõukogu otsusele, et Euroopa Liiduga ühinemisele ei ole alternatiivi ning ühinemisotsusega viivitamine meile paremaid võimalusi ei annaks. See sõnum oli ühiskonnale tõsiseltvõetav signaal.
J. Kann nimetas olulisemad teemad, mida akadeemiline nõukogu koosolekutel käsitleti.
Professor Kann soovitaks järgmisel presidendil jätkata traditsiooni ja arutada ühiskonna ees seisvaid probleeme taolise auväärt koguga.
Vabariigi President selgitas, et ta on akadeemilise nõukogu seisukohti ja otsuseid kasutanud oma kõnedes ja esinemistes nii kodu- kui välismaal, samuti kohtumistel erinevate valitsuskabinettide peaministrite ja ministritega ning Riigikogu erinevate koosseisude juhatustega. Akadeemilise nõukogu sõnumeid on edasi antud ka kohtumistel erinevate institutsioonide juhtide ja spetsialistidega.
Riigipea seisukoht on, et täitevvõimu ja seadusandliku võimu struktuurid oleks pidanud palju energilisemalt ellu viima uurimisinstituutide ja ülikoolide poolt tehtud uurimistöid, et enamal määral ära kasutada olemasolev vaimne potentsiaal.
Vabariigi President avaldas lootust, et Riigikogu kiidab heaks akadeemilises nõukogus juba 2002. aastal kõne all olnud eesti keele kaitset puudutava parandusettepaneku põhiseadusesse.
President Rüütel selgitas, et ta peab vajalikuks jätta akadeemilise nõukogu töö jätkamise ja töövormide üle otsustamise valitud presidendile.
Vabariigi President tänas nõukogu liikmeid selle eest, et lisaks tõhusale tööle töötati kõrge kultuuriga. Seisukohti ja otsuseid ei avaldatud päevapoliitilisi aspekte silmas pidades, vaid kaugele ette ulatuvalt.
Kohalviibijad käsitlesid akadeemilise nõukogu tegevust president Rüütli ametiaja jooksul, hinnates selle kordaläinuks ning jätkamist väärivaks.
Rõhutati president Rüütli ja akadeemilise nõukogu töö olulisust kodanikuühiskonna tugevdamisel ja öeldi välja järgmisi akadeemilise nõukogu tööga seonduvaid arvamusi ja seisukohti:- Riigikogu menetluses olev põhiseaduse parandusettepanek eesti keele kaitseks ja väärtustamiseks on algatatud ja väga põhjalikult ette valmistatud akadeemilises nõukogus.
- Nõukogu ja selle komisjon osalesid Riigikogus heaks kiidetud riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" mõõdikute väljatöötamisel.
- Akadeemilises nõukogus ei ole piisavalt räägitud oma riigi ja omariikluse tähtsusest. Leiti, et sel teemal tuleks rohkem sõna võtta, et tugevneks omariikluse tunne.
- Oleks olnud vajalik esitleda avalikkusele praeguse nõukogu välja antud raamatuid.
- Avaldati lootust, et valitud president ja tema kantselei toetavad nõukogu kolmanda raamatu väljaandmist, sest kogumiku koostamise protsess ei ole veel lõpule viidud.
- Rääkides Eesti arengust Baltoskandia ja Euroopa kontekstis, oleks Eesti huvides kasulikum tugevam seostumine Baltoskandia kultuuriga. Edaspidi võib sellest piirkonnast saada Euroopa Liidu rikkaim.
- Eesti märkimisväärse depopulatsiooni mõju püsib kaua. Samad tendentsid on kogu Euroopas, kuid väikeses Eestis annavad tagajärjed märksa rohkem tunda kui näiteks Poolas.
- Inimeste potentsiaali tuleb rakendada maksimaalselt. Toodi näiteid viiemiljonilise elanikkonnaga Soomest, kus 2004. aastal langes põhikoolist välja 64 last, aga Eestis samal ajal üle 1600. See tähendab, et ühest eagrupist langeb välja 13%. Täpse olukorra väljaselgitamist nii selles kui muudes valdkondades takistab statistiliste andmestike ebarahuldav tase. Nenditi, et inimese väärtus väärtussüsteemis on jäänud väga pisikeseks. Täpsus inimressursi statistilisel arvestamisel on väike.
- Ühiskondliku Leppe Sihtasutus on vaieldamatult organisatsioon, kus valdavalt politiseerimata ühiskondlikud organisatsioonid omavad võimalust kaasa rääkida Eesti arengu kujundamisel. Nad teevad seda oma vabast ajast ja kodanikuinitsiatiivist lähtudes. Sellistele initsiatiividele väljundi leidmine läbi erakondadeülese presidendiinstitutsiooni on lugupidamist väärt. Kodanikuühiskonna suhteline nõrkus ei õigusta ühiskondliku leppe protsessi lõpetamist.
- Tänuväärsed on katsetused kujundada ühiskondliku leppe kaudu selliseid poliitika vorme, mis eesmärgiga ellu viia osaliste ühishuvisid läheksid kaugemale erihuvidest. Samas tasuks uurida, miks kõik ei läinud nii nagu plaanitud oli. Sotsiaalteadlastele jääb ülesanne, kuidas ühishuvi edendada olukorras, kus poliitilised parteid seda ei tee. Loodetavasti jääb nimetatud teema ka tulevase presidendi ajal päevakorda.
- Põhiseaduslike institutsioonide juures ei ole tavaline mitteformaalsete nõukodade kokkukutsumine aruteludeks ja vastastikuseks informeerimiseks. Presidendi akadeemilise nõukoguga samalaadseid institutsioone võiks olla rohkem ja neid võiks tugevdada.
- Akadeemilisele nõukogule sarnaste kogude potentsiaal saab realiseeruda vaid otsustajate mõjutamise kaudu. Toodi näide Prantsusmaalt, kus kohalikud akadeemikud peavad oma ülesandeks poliitikuid nõustada ja neile teadmisi pakkuda.
- Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia ja ülikoolid peaksid läbi teadmiste pakkumise suutma mõjutada poliitikuid tegema teadmistepõhiseid otsuseid.
Tänati Vabariigi Presidenti toetuse ja tähelepanu eest, nõu ära kuulamise ja suunamise eest erinevatesse väljunditesse. Avaldati lootust, et kui Eestis jõutakse sama kaugele kui Soomes, kus valitsusel ja parlamendil on mitteformaalsed nõukojad teadlaste esindajatest, siis on president Meri algatatud ja siiani jätkunud nõukogu tegevus vilja kandnud.
Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villems ütles kokkuvõtvalt, et Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu on töötanud harvaesineva sisukusega.
Vabariigi President andis nõukogu liikmeile tänukirja meeldiva koostöö eest ja akadeemilise nõukogu teise väljaande "Eesti jätkusuutliku arengu teel".
|
| |
|
vpk.ee
