In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Koosolek 28. veebruaril 2006 Kadriorus

Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel

Võtsid osa:
Jaak Aaviksoo, Arvi Altmäe, Ülo Jaaksoo, Jüri Kann, Jaan Kaplinski, Alar Karis, Kalev Katus, Signe Kivi, Endel Lippmaa, Jaan-Mati Punning, Eduard Raska, Jüri Sepp, Urmas Sutrop, Peep Sürje, Mikk Titma, Mihkel Veiderma, Richard Villems

Kutsutud:
Andres Koppel – Eesti Maaülikool, teadusprorektor;
Ruve Šank – Põllumajandusministeerium, välissuhete ja arenduse asekantsler;
Andres Oopkaup – Põllumajandusministeerium, põllumajanduse- ja kaubanduspoliitika asekantsler;
Alo Kelder – Eesti Energia, arendusdirektor;
Arvi Hamburg – energeetikaspetsialist, Eesti Gaasi nõunik, Eesti Inseneride Liidu president;
Erik Terk – Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu majandusarengu komisjoni ja sotsiaalarengu komisjoni liige;
Einari Kisel – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, energeetikaosakonna juhataja;
Jüri Kaljuvee – Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik;
Anu Randveer – Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Eero Raun – Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik;
Ester Šank – Vabariigi Presidendi nõunik;
Alar Ojalo – Vabariigi Presidendi kantselei siseosakonna nõunik.


Energeetika kui kaasaja põhiprobleem

Akadeemik Mihkel Veiderma käsitles energeetikat kaasaja ühe kõige probleemiderikkama küsimusena, mis on tõusnud poliitika, majanduse ja teaduse tähelepanu keskpunkti. Ta andis käsitletaval teemal ülevaate olukorrast maailmas, trendidest ja muutustest. Enim andmeid esitati Euroopa, Läänemere regiooni ja Eesti kohta.

Ettekande alguses tõi akadeemik Veiderma välja kõige põhilisemad eesmärgid valdkonnas, nende saavutamise teed ja probleemid.

Energiatoodangu tarbimise ülevaatest energiaallikate järgi selgus, et suurim kasv on aasta 2003/2004 jooksul kivisöe osas ja seda eelkõige energiatarbimise kasvu tõttu Hiinas ja sealse piirkonna riikides.

Varudest rääkides tõi M. Veiderma välja, et tootmist arvesse võttes on praeguste andmete põhjal suurimad kivisöe varud, mida peaks jätkuma 164 aastaks, maagaasi rohkem kui 66 aastaks ja naftat 40 aastaks. Suurimad naftavarud paiknevad Lähis-Ida maades (61,7% varudest).

Toornafta toodang on praegu maailmas 3,8 miljardit tonni aastas. Nafta ja naftasaadused on suurimaks impordi-ekspordiartikliks, 60% toodetavast naftast eksporditakse.

Põhjamaade kohta esitati elektri tootmisega seotud andmeid. Põhjamaad katavad ise oma elektrienergia tootmisega seotud vajadused, 2004. aastal moodustas import vaid 3%. Maade vahel on siiski suured erinevused: Rootsis on olulisim osa tuumaenergial, Soomes seni fossiilkütusel ja Norras hüdroenergial. Tuuleenergia osas paistab silma Taani, biokütuse osas Soome.

Baltimaadest Eesti ja Leedu ekspordivad elektrienergiat, Läti impordib.

Eesti kohta esitas akadeemik Veiderma andmeid aasta 2003–2004 kohta.

Varustuskindluse osas on Eesti energeetika heas olukorras, 73% primaarenergiast põhineb enda energiaallikatel (nii põlevkivi, kui ka taastuvad energiaallikad), elektri osas üle 90% põlevkivil.

Eesti energeetikal on ka olulised puudused:
1. Kasvuhoonegaasi CO2 kõrge emissioon.
2. Energiasüsteemi madal efektiivsus, eriti elektroenergeetika osas (üks madalamaid Euroopa riikidest).
3. Põlevkivienergeetikas kasutatavad võimsad katlad ei ole sobilikud tippkoormuse katmiseks.
Kogu elektroenergeetika on koondunud ühele kütusele ja ühte punkti piiri äärde. Paratamatult kätkeb selline olukord endas potentsiaalseid ohtusid. Paralleelselt tuleb arendada põlevkiviõli tootmist, mis on kõrgema kasumlikkusega.

Põlevkivi aktiivset tarbevaru Eestis peaks kinnitatud varude piires jätkuma 50 aastaks. Siinjuures on tendents, et põlevkivikihindi kvaliteet langeb ja lahtise kaevandamise osatähtsus hakkab tingituna varude paiknemisest vähenema. Seega tulevikus hakkab kasvama maa-aluse kaevandamise osatähtsus, mis mõjutab põlevkivi hinda.

Akadeemik Veiderma sõnul jääb põlevkivi veel mõneks ajaks Eesti põhiliseks energiaressursiks. Ta rõhutas, et tuleb läbi viia väga põhjalik põlevkiviressursi inventuur, samas ka välja töötada tehnoloogilised võimalused madalama kvaliteediga põlevkivi kasutamiseks. Tuleviku suhtes on M. Veiderma arvates väga oluline arendada koostööd mitte üksnes lõuna-, vaid ka põhjanaabritega. Aastani 2010 on ülesanded määratletud. Enne oluliste otsuste vastuvõtmist järgneva perioodi kohta tuleb küsimust väga põhjalikult uurida. Sellise ettepaneku on teinud ka teaduste akadeemia energeetikanõukogu.

Euroopa Liidu nõuete kohaselt peame avama elektrituru 2008. aastaks 35%-liselt, 5 aastat hiljem täielikult, mille eelduseks on sõltumatu süsteemihalduri loomine. See annaks võimaluse ka uutel tootjatel turule tulla ja lõpp-kokkuvõttes leida järk-järgult kõige ratsionaalsemaid ja ka hinna suhtes kõige vastuvõetavamaid lahendusi.

Ettekande ajal näidatud slaidid lisatud.


Bioenergia potentsiaal Eestis

Andres Koppeli esitatud ettekandest annavad täieliku ülevaate lisatud teesid ja esitletud slaidid.


Eesti energeetika oleviku- ja tulevikuvõimalused

Akadeemik Endel Lippmaa andis kohalviibijaile atlase kaartidest erineva kaardi, nimetades seda energeetika poliitiliseks kaardiks. Sellel kaardil kujutatud riikide suurused on proportsioonis nende elanikkonna suurusega.

Akadeemik Lippmaa soovitas kaardil suurtena kujutatud riikidesse suhtuda ülima tõsidusega. Need on hästirelvastatud tuumariigid, kes ei tunnista ega täida Kyoto leppe norme, ega ole eriti nn roheliste tõekspidamistega. Samas on need maailma energeetilist reaalsust suunavad riigid.

Eesti jaoks soovitas akadeemik Lippmaa energia tarbimise kasvu 4% aastas, mis tagab sammupidamise arenguga maailmas. Ta ei näe põhjust, miks nimetatud kasv peaks Eestis olema aeglasem kui maailmas tervikuna.

Akadeemik Lippmaa soovitas põlevkivi täies ulatuses ära kasutada, sest tulevad uued energiaallikad, mis 50 aasta pärast ei anna enam kohta põlevkivile.

Põlevkiviõli tootmine on E. Lippmaa sõnul majanduslikult äärmiselt kasulik ja vähendab meie sõltuvust naabritest. Tuleviku jaoks ei ole mõtet seda hoida ka seepärast, et saadaval on teised sobivad õlid, näiteks Venezuela kütteõli. Ainuüksi Venezuela kütteõli varud on 10 korda suuremad kui naftavarud Saudi Araabias.

Akadeemik Lippmaa andmetel on Ameerika Ühendriikidel põlevkivi oletatavasti 100 ja 1000 aasta varu piirides. Erinevus akadeemik Veiderma esitatud andmetest võib olla tingitud erinevate keskkonnanormide rakendamisest kasutatavuse hindamisel.

Maagaasi osatähtsusest rääkides ei soovitanud E. Lippmaa Eesti majanduse ülesehitamisel maagaasi osatähtsust suurendada oluliselt üle praeguse taseme.

Akadeemik Lippmaa pidas tuumaenergeetikat perspektiivikaks ja mainis seejuures ka tulevikus, tõenäoliselt võib-olla umbes 50 aasta pärast kasutusele tulevat fusioonenergeetikat. Tuumajaamade rajamise eitamisega Eestis toetatakse tegelikult kõige ohtlikumate elektrienergia tootmisviiside kasvamist naaberriigis Venemaal, kelle tegelik eesmärk on toota triitiumit vesinikpommide uuendamiseks. Energia on vaid kõrvalsaadus.

Euroopa Liidu nõuetest tulenevat elektrituru avamist kommenteerides viitas akadeemik asjaolule, et direktiiv kehtib vaid EL-i jaoks ega tähenda turu kohustuslikku avamist ida suunas.

Ettekannet lõpetades viitas E. Lippmaa veelkord ettekande alguses jagatud kaardile, millest nähtub, et maailm on muutumas. Muutused ei toimu ilmselt konfliktideta. Seetõttu, mida iseseisvam on Eesti energeetika ja kogu energiamajandus, seda parem.


Pärast ettekandeid toimunud arutelust võtsid osa Eesti tunnustatud energeetikaspetsialistid nii valitsusasutustest kui energeetikafirmadest. Akadeemik Veiderma tänas Vabariigi Presidenti initsiatiivi eest energeetika teema arutamiseks ning soovitas seadusandliku ja täitevvõimu tasandil suuremat süvenemist energeetikaprobleemidesse.


Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu seisukoht

Ära kuulanud Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe akadeemik Mihkel Veiderma, Eesti Maaülikooli professor Andres Koppeli ja akadeemik Endel Lippmaa ettekanded, võtab Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu arvesse alljärgnevat:

globaalses mastaabis:
- primaarenergia tarbimine maailmas kasvab, viimase aasta juurdekasv 4,3%;
- energia tarbimise ja kütuseressursi paiknemise asukohtade vahe on tuhandeid kilomeetreid, enamik kütuseressursse asub ebastabiilsetes piirkondades (Lähis-Idas asub 62% nafta- ja 41% gaasivarudest);
- kiire majanduskasv (Indias ja Hiinas 10%) suurendab oluliselt primaarenergia ja kütuse vajadust;
- keskkonnanõuded karmistuvad, eeskätt Kyoto protokolli rakendused kasvuhoonegaaside koguste piiramiseks.

Eesti mastaabis:
- energiakasutuse efektiivsus on madal (energia lõpptarbimine primaarenergia toodangust 54%, põlevkivielektri tootmise efektiivsus 28%);
- tõhusa koostootmise (elekter ja soojus) potentsiaali kasutamine on ebapiisav;
- elektritootmise kontsentreerumisega kaasnevad ülemäärased julgeolekuriskid;
- meil on piisav põlevkiviressurss, kuigi samal ajal on kaevandamisväärtus alla keskmise ning 37% varudest paikneb kaitsealadel.

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu leiab, et:

Riigikogus 15. detsembril 2004. aastal kinnitatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 (KEnMAK) ja selle alusel koostatud Eesti elektrimajanduse arengukava 2005–2015 (EMAK) vajab edasiarendamist järgmistes suundades:

- kavandada meetmeid primaarenergia tootmise ja muundamise, transpordi ning kasutamise tervikliku ahela efektiivsuse tõstmiseks;
- selgitada võimalusi ja töötada välja programmid primaarenergia liikide mitmekesistamiseks, esmalt elektritootmises (EMAK vaid kolm põlevkivil ja osaliselt maagaasil baseeruvat stsenaariumi);
- töötada välja meetodid tõhusa koostootmise potentsiaaliga energiajaamade investeerimisriskide maandamiseks;
- koostada riiklik sihtprogramm alternatiivsete energiaallikate kasutamise stimuleerimiseks;
- kavandada elektrisüsteemi konfiguratsioon vastavalt hajutatud tootmisele;
- koostada hinnang kogu põlevkivienergeetikakompleksi keskkonnamõjudekohta ja viia vastavalt sellele läbi nn ökoloogiline maksureform;
- hinnata elektrivarustuse kontsentreerumisest ja elektri ülekandest tarbimistsentritesse tulenevaid varustus- ja julgeolekuriske;
- koostada kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline koordineeritud ühtne tegevuskava (strateegia) Balti riikides, edaspidi Läänemere regioonis,
- hinnata Kyoto rakenduste mõju elektritootmisele;
- kavandada energiamajanduses innovaatikaprogrammid koos inimressursside ja materiaalsete vahenditega (teadmiste järjepidevus, koolitusprogrammid, tehnikatudengite õppeprogrammid).

Akadeemiline nõukogu peab väga oluliseks:

1. Analüüsida elektrituru olukorda Eestis ja naaberregioonides, sest
- 2016. aastaks on Eestis vaja uusi tootmisvõimsusi ligikaudu 1500 MW oma tarbimise katteks,
- tarbijate poolt ehitatud elektrijaamad toodavad vaid konkreetse ettevõtte tarbeks,
- avalikku võrku elektrit tootvaid jaamu pole ehitatud (välja arvatud AS Silmet).
2. Luua kõikidele turuosalistele (potentsiaalsetele tootjatele) elektriturul võrdsed tingimused.
3. Energiatootjatele kehtestada varustuskindluse miinimumnõuded, sealhulgas kütuste vahetatavuse nõue.
4. Põhjalikult kaaluda tuumajaama ehituses osalemist ja teha vastavad üksikasjalikud tehnilis-majanduslikud arvutused.


Väljaanne "Eesti Rahvastikuarengu Raamat"

Professor Kalev Katus andis üle Vabariigi Presidendile ja akadeemilise nõukogu liikmeile väljaande "Eesti Rahvastikuarengu Raamat", milles käsitletakse rahvastikuarengu sõlmprobleeme varasema pikaajalise arengu taustal alates riigi loomisest aastal 1918.


Järgmine koosolek plaanitakse kokku kutsuda maikuu viimasel nädalal. Koosoleku teemaks on riigi sisejulgeolekuga seotud küsimused.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee