In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Koosolek 17. märtsil 2005 Kadriorus

Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel

Võtsid osa:

Jaak AaviksooSigne Kivi
Arvi AltmäePeep Lassmann
Ene ErgmaEndel Lippmaa
Mati HeidmetsJaan-Mati Punning
Ülo JaaksooEduard Raska
Kaido JaansonJüri Sepp
Ain-Elmar KaasikMati Sepp
Jüri KannUrmas Sutrop
Alar KarisHagi Šein
Kalev KatusMikk Titma
Andres KeevallikRichard Villems


Kutsutud:

Akadeemilise nõukogu sotsiaalarengu komisjoni liikmed:
Maarike Harro - Tervise Arengu Instituut, direktor;
Marje Josing - Eesti Konjunktuuriinstituut AS, direktor;
Sulev Valner - Eesti Raadio, juhatuse liige;
Arvi Vask - Eesti Haigekassa, juhatuse liige.

Liina-Mai Tooding - Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, sotsiaalse analüüsi meetodite õppetooli hoidja, dotsent;
Rein Murakas - Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna juhataja;
Anu Kasmel - Lõuna-Taani Ülikool, rahvatervise instituut, rahvastiku tervise uuringute osakond, terviseedenduse õppejõud, doktorant;
Jüri Kaljuvee - Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik;
Eero Raun - Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik;
Anu Randveer - Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Ester Šank - Vabariigi Presidendi nõunik;
Alar Ojalo - Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik.


Vabariigi President andis teada akadeemilise nõukogu liikmeskonna suurenemisest kahe liikme võrra. Nõukogu uued liikmed on Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villems ja Eesti Kunstiülikooli rektor professor Signe Kivi.

Koosoleku põhiettekande sotsiaalse sidususe teemal professor Titmalt juhatasid sisse ja illustreerisid statistiliste andmetega Liina-Mai Tooding, Maarike Harro ja Rein Murakas.

Hariduse trendid kohordianalüüsi põhjal

L.-M. Tooding rõhutas, et hariduse vallas on esmane sotsiaalset sidusust vähendav asjaolu haridustee varajane katkemine. Ülejäänud probleemid on kaudsema tähendusega.

Ettekannet illustreerisid diagrammid hariduse levimuse kohta vanuse järgi, samuti vanusekohortide kao kohta haridusteel.

Hea näitaja on, et vanuses 25-64 on keskastme haridusega isikute osakaal Eestis viimastel aastatel ületanud Euroopa Liidu riikide ja naaberriigi Soome vastava taseme. Ent tähelepanu väärib, et 10aastaste ja vanemate isikute jaotuses haridustaseme alusel on rahvaloenduse andmetel tekkinud niisugune grupp, millel on määratluseks haridustase teadmata. Selle tähendus võib käsitletava teema seisukohast olla oluline, sest ei ole teada, mis selle taga peitub.

L.-M. Tooding tõi välja andmed, mis ilmekalt tõestasid hariduse efektiivsust tööturul.

Esitletud slaidid on lisatud.

Rahva tervise trendid ja prognoos

M. Harro rääkis esmalt kõige traditsioonilisemast tervise indikaatorist suremusest ja selle trendidest.

Suremuse kõrge tase on Eestis jätkuvalt probleemiks. Suremuse tase vastab umbes eelmise sajandi 50ndate aastate tasemele. Surmapõhjuste struktuuris domineerib nii meeste kui naiste elu esimesel neljakümnel aastal suremus vigastustesse, mille tase on erakordselt kõrge. Seetõttu jääb madalaks ka eeldatav keskmine eluiga. Elu teisel poolel on suur suremus vereringeelundite haigustesse.

Varajaste surmade osatähtsus kõigist surmadest on suur nii meeste kui naiste puhul ja nende osakaal on aastatega suurenenud.

Võrreldes Eesti ja teiste Euroopa riikide inimeste eeldatavat eluiga, selgub, et kolm Baltimaad joonistuvad välja sarnaste trendidega ning erinevad selle poolest teistest Euroopa Liidu riikidest. See näitab, et toimunud sotsiaal-poliitilised muutused omavad väga suurt mõju inimeste tervisele, suremusele ja eeldatavale elueale. Euroopa riikidest erinevad, kuid omavahel sarnased on Baltimaades ka näitajad suremuse kohta vigastuste ja mürgistuste tõttu.

Doktor Harro sõnul väärib põhjuslikkuse uurimist asjaolu, et inimeste toimetulematuseohu protsendi muutused joonistuvad ajateljel peaaegu paralleelselt suremuse näitajate muutustega vigastuste ja mürgistuste, juhusliku mürgistuse tõttu alkoholiga, samuti suremuse muutustega tapmiste ja enesetappude tõttu.

Ettekandes toodud andmetest ilmnes, et haridus on tihedas seoses tervisega seotud käitumisega. Näiteks on suitsetamise levimus Eestis summaarselt stabiilselt umbes 40% meeste ja 20% naiste hulgas. Ent kui vaadata andmeid haridustasemete lõikes, siis ilmneb, et suitsetamine kõrgharidusega inimeste hulgas väheneb, aga põhiharidusega või madalama haridusega inimeste hulgas suureneb. Lisatud tulpdiagrammist nähtub, et juba 20ndates eluaastates inimeste tervisekäitumises on see tugev seos olemas. 19-29 aastastest noortest suitsetab kõrgharidusega inimestest iga päev 14%, keskharidusega inimestest 36% ja vähemharitutest 60%.

Eeltoodust lähtuvalt rõhutas ka M. Harro L.-M. Toodingu nimetatud tõsist probleemi - haridustee varast katkemist. Väga oluline eesmärk peaks olema vähendada laste väljalangevust koolist.

Esitletud slaidid on lisatud.

Elukvaliteedi sotsiaalse diferentseerumise materiaalse aluse trendid ja sotsiaalne sidusus

R. Murakas tutvustas alustuseks ebavõrdsust iseloomustavaid näitajaid eri riikide leibkonnauuringute EUROSTAT-i andmebaasi andmeil.

Esimene iseloomustatav näitaja oli 5. ja 1. sissetulekukvintiili (-viiendiku) suhe. See näitab, kui palju saab ülemises sissetulekuviiendikus olija rohkem sissetulekut kui alumises sissetulekuviiendikus olija. Näidatud joonist analüüsides tõdes R. Murakas, et Eesti asetub veidi kõrgemale Lätist, oluliselt kõrgemale Leedust ja veelgi kõrgemale Euroopa Liidu 25 riigist ning 10 uuest liikmesriigist. Viienda ja esimese sissetulekukvintiili sissetulekute suhe Eestis on suurem eespool nimetatud riikide omast.

Gini ebavõrdsuse koefitsiendi Euroopa riikide graafikud asetuvad analoogsesse järjekorda. Eesti ebavõrdsuse joon liigub kõige kõrgemal.

Seejärel tutvustas R. Murakas Eesti Statistikaameti andmeid. Andmed näitavad, et sissetulekute diferentseeritus on aastaid püsinud muutumatuna, samuti on muutumatud sissetulekuallikate osakaalud. Ettekandes esitleti andmeid eri tulukvintiilidesse kuuluvate leibkondade kohta leibkonna sotsiaalse seisundi järgi, samuti esitati andmed eri kulutuseliikide osakaalude kohta Eesti leibkondade kulukvintiilides 2003. aastal ning leibkondade eluasemetega seotud andmeid.

Esitletud slaidid on lisatud.

R. Muraka sõnul puuduvad piisavalt esinduslikud andmed maakondade kohta ja ühiskonna kõige enam abi vajavad inimgrupid ei leia riiklikes uuringutes käsitlemist. Nende uurimiseks tuleb ilmselt rakendada uusi, mittetraditsioonilisi uurimisvõtteid. Alles pärast andmete olemasolu ja nende analüüsi saab täpsemalt kaaluda probleemide lahendamise võimalusi.


Sotsiaalse sidususe probleemid johtuvalt pikaajalistest trendidest

M. Titma pakkus välja ettekandes toodud seisukohad viie valdkonna põhiprobleemide lahendamiseks ühtlasi ka diskussiooni lähtekohtadena. Eesti valupunkte kommenteerides, lahendamist nõudvat välja tuues ning ettepanekuid tehes tõi professor Titma rohkesti võrdlusi teiste riikidega, enim Ameerika Ühendriikidega.

Ettekande algusosa puudutas statistikat ja kogu teavet, mis Eesti ühiskonna kohta on kättesaadav. M. Titma tundis kaasa eelesinejatele, kellel ei olnud kerge anda terviklikku pilti olukorrast, sest statistiliste andmete ja erinevate uuringute tulemused on sageli vastukäivad ja lünklikud. Ta pidas vajalikuks, et asjatundlike otsuste langetamiseks saadaks nii riikliku statistika kui spetsiaaluuringute kaudu tegelik pilt riskirühmadest.

Professor Titma väitel külmub Tallinnas igal aastal surnuks vähemalt 250 inimest, kuid selle kohta ei leia teavet raadiost, televisioonist ega ajakirjandusest. New Yorgis leiab tema sõnul kajastamist iga taoline üksikjuhtum.

Tervise vallas on ühiskonna jaoks strateegiline probleem alla 50aastaste meeste suremus, mis on naistega võrreldes peaaegu 2 korda suurem. See destabiliseerib pereelu ja noore põlvkonna kujundamist, tööjõu valdkonda, on traagiline kogu ühiskonna tegususe mõttes. Selle põhjused tuleb väga täpselt välja selgitada, et olukorda muuta.

Tervishoiukulude suurendamisel on piirid. Ravimite, HIV/AIDSi ja keeruliste operatsioonide vallas on need juba käes. Professor Titma pidas õigeks julgemat geneeriliste ravimite kasutamist alternatiivina kallitele originaalravimitele. Oluline oleks seadusandlikult suurendada inimese enda vastutust tervise eest. Vajalikud on kindlad kriteeriumid, millal riik tagab oma abi, millal mitte ja need kriteeriumid peaksid olema seotud inimese enda vastutusega, sõltuvuses tervisekäitumisest. Samal ajal on vajalikud riiklikult rahastatud regulaarsed tervisesaated massimeedia vahendusel, kus õpetataks inimesi oma vaimset ja kehalist tervist hoidma. Ka arsti esimene sõnum peaks olema, mida inimene peab tegema haiguse ärahoidmiseks.

Professor Titma täiendas oma ettekandes L.-M. Toodingu antud haridusvaldkonna ülevaadet konkreetsete ettepanekutega olukorra parandamiseks.

M. Titma lõpetas ettekande eliidi vastutuse teemaga.

Ettekandes toodud seisukohad on lisatud.

Ettekannete tegijad vastasid akadeemilise nõukogu liikmete küsimustele, järgnes arutelu.

Teema lõpetuseks pakkus Vabariigi President välja ettepanekuid, mille elluviimine tooks leevendust mõnedele teravatele probleemidele.

Haridustee varajase katkemise ärahoidmisele aitaks kaasa laste tasuta toitlustamine koolis. Huvialaõpe koolis tuleks rahastada riigi poolt, samuti leida rahalised vahendid nii õpetajate-juhendajate töö tasustamiseks kui õppevahendite soetamiseks. Kui noor saaks koolis tasuta tegeleda oma huvialaga, siis see soodustaks harivas keskkonnas püsimist ja oleks ühtlasi eeldus kuritegelikule teele mittesattumiseks. Ettekannetest ilmnes, kuivõrd otseselt on tervisekäitumine seotud haridusega. Seega muutuksid koolist väljalangevuse vähenemisega mitmed sotsiaalse keskkonna näitajad positiivsemaks.

Pärast koosolekut koostatud ja akadeemilise nõukogu liikmetega elektronposti teel kooskõlastatud akadeemilise nõukogu ettepanekud on lisatud.

H. Šein tutvustas nõukogu 21. juuni s.a koosolekuks ettevalmistatava meediaga seonduva teema käsitlemisele tulevaid aspekte.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee