| |
| Institutsioonid | | | Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Koosolek 9. detsembril 2003 Kadriorus
Juhatas: Vabariigi President Arnold Rüütel
Võtsid osa: | | | Jaak Aaviksoo | Endel Lippmaa | Arvi Altmäe | Kalle Merusk | Jüri Engelbrecht | Jaan-Mati Punning | Kaido Jaanson | Eduard Raska | Ain-Elmar Kaasik | Jüri Sepp | Jüri Kann | Mati Sepp | Alar Karis | Urmas Sutrop | Kalev Katus | Hagi Šein | Andres Keevallik | Mihkel Veiderma | Ando Keskküla |
Kutsutud: Maarike Harro - Tervise Arengu Instituudi direktor Marje Josing - AS Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Ene-Margit Tiit - Tartu Ülikooli emeriitprofessor Arvi Vask - Eesti Haigekassa juhatuse liige Jüri Kaljuvee - Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik Ester Šank - Vabariigi Presidendi nõunik Alar Ojalo - Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik
"Eesti rahva tervis"
Tervise Arengu Instituudi direktor dr. med. Maarike Harro tutvustas teoreetilist mudelit, mis on otstarbekas võtta aluseks, et tegeleda Eesti rahva tervise edendamise ja haiguste ennetamisega. Seejärel käsitles ta kõige murettekitavamaid terviseprobleeme Eesti statistika järgi, andis ülevaate tervisevaldkonnas töötavate inimeste arvamusest terviseprobleemide kohta, rääkis terviseprobleemide olulisematest riskiteguritest, võimalikest abinõudest rahva tervise paremaks muutmiseks, rahva tervise parandamise väljavaadetest ja võimalustest.
Mudeli lühitutvustus
Mudel koosneb kahest poolest. Esimesed 5 faasi püüavad konkreetset probleemi lahata vastavalt sellele, mis on selle probleemi põhjused ja mis on nende põhjuste põhjused. Eeldus on, et põhjuste muutmisel õnnestub järk-järgult jõuda terviseprobleemi muutmiseni.
Esimeses ja teises faasis püütakse selgusele jõuda, mis mõjutab rahva tervist mingis kindlas sihtgrupis. Millised on terviseprobleemid ja konkreetsed haigused, mis mõjutavad elukvaliteeti.
Kolmandas faasis püütakse üles märkida kõik keskkonnast tingitud tegurid, mis sihtgrupis konkreetset terviseprobleemi mõjutavad ja põhjustavad, samuti toimitakse käitumise ja elustiiliga seotud teguritega. Riskiteguritest valitakse välja olulisimad selle järgi, kas nad on muudetavad või mitte, kui oluliselt on need seotud terviseprobleemiga ja kuivõrd nad esinevad sihtgrupis.
Neljandas faasis püütakse leida põhjused. Põhjused on jaotatud kolme gruppi: 1) eeldustegurid on seotud teadlikkuse, suhtumise ja uskumustega; 2) innustavad ja tugevdavad tegurid on seotud kaaslaste arvamusega, ühiskondliku suhtumisega sellesse probleemi või riskitegurisse; 3) võimaldavad, soodustavad tegurid on need takistused või nende puudumine, mis võimaldab inimestel vastavalt käituda.
Viiendas faasis valitakse tegutsemisviisid. Need võib jagada kahte suurde gruppi: 1) tervisekasvatus e terviseinformatsiooni edastamine väga erinevatel moodustel (tervisekasvatus koolis, patsiendi nõustamine, mitmel moel teabe edastamine); 2) seadused-määrused, organisatoorsed muudatused, mille alusel on võimalik reguleerida erinevaid tegureid.
Kuuendas faasis viiakse valitud tegevused ellu ja algab ka hindamine. Esmalt hakatakse hindama protsessi.
Seitsmendas faasis hinnatakse tegevuse tulemusel toimunud muutust, mis peaks ilmnema eeldus-, innustavates ja võimaldavates tegurites.
Kaheksandas faasis hinnatakse muutust keskkonnas ja käitumises.
Seejärel hinnatakse muutust tervises ja elukvaliteedis.
Eelnevast selgub, et peale tegevust ei tasu oodata kiireid muutusi haigestumises. See võtab aega olenevalt probleemist kas aasta, viis või kümme.
Mudel on loogiline, kuid kahjuks mitte alati ei ole Eestis seda põhimõtet arvestatud tervist edendavate programmide koostamisel.
Ettekande esitlusmaterjal lisatud.
"Üksikisiku vastutus rahvatervise eest"
Akadeemik dr. med., dr. h. c. (Uppsala) Ain-Elmar Kaasik alustas ettekannet tõdemusega, et Eestis on üksikisiku osa ja vastutus rahvatervise probleemide käsitlemisel jäänud väärilise tähelepanuta. Eestis on tervisega seonduvat loetud peamiselt meditsiini probleemiks. Ent tervishoid ei ole valdavalt arstiabi. Maailma Terviseorganisatsiooni kontseptsioonis on populatsiooni kui terviku tervist reguleerivatest parameetritest kõige olulisem osa eluviisidel (50%), viiendik pärilikel eeldustel, sama palju elukeskkonnal ja arstiabil vaid 10%.
Teatud mõttes on haige olla ebaeetiline ühiskonna suhtes. See kasutab ära tervete solidaarsust. Meil on haige olemine kompenseeritud tavaliselt tervetelt inimestelt laekuvate vahenditega. Välistest põhjustest tingitud suremuse tohutu osakaal on sageli süülisuse tagajärg - ülemäärane riskikäitumine, mida ühiskond ei ole suutnud väärtushinnangutega reguleerida jne. Näiteks saab tuua suitsetamise. Eestis suitsetab ~350 000 inimest, nendest umbes 3000 haigestub ja umbes 1800 sureb iga aasta suitsetamisest tingitud tegurite tõttu.
Tartu ja Stockholmi võrdlusuuringutest selgub, et 35aastaste meeste populatsioonist suitsetab Tartus 45%, Stockholmis 15%. Käitumiserinevus on silmatorkav.
Eestis on naisel risk surra välistel põhjustel suurem kui Rootsi mehel. Rolli mängivad individuaalsed käitumuslikud mudelid.
Bioloogiliselt viljatuid inimesi on palju vähem kui neid, kes kujunevad viljatuks käitumuslikel põhjustel.
Sarnaselt eelmise ettekandjaga mainis ka akadeemik Kaasik, et tervishoidlikud ja tervisedenduslikud meetmed toimivad väga aeglaselt. Kiireid muutusi pole loota. Kui näiteks õnnestuks eespool toodud näitest 45aastaste meeste suitsetamine viia nullini, siis väheneks haigestumine kopsuvähki alles 20 aasta pärast.
Ettekande esitlusmaterjal lisatud.
Ettekandjad vastasid küsimustele. Küsimustele vastamisel andsid täiendavat informatsiooni koosolekust osa võtnud akadeemilise nõukogu sotsiaalarengu komisjoni liikmed.
OTSUSTATI:
1. Esitada Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele Eesti rahva tervise teemaline märgukiri, mille vormistab akadeemilise nõukogu liige Jüri Kann. 2. Akadeemilise nõukogu järgmine koosolek toimub 30. märtsil 2004. a. Käsitlemisele tuleb maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni poolt ettevalmistatav veemajanduse ja -varustuse teema.
|
| |
|