| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Sotsiaalarengu komisjon
Koosolek 20. novembril 2003
Osa võtsid:
Maarike Harro, Jaan Rüütmann, Ene-Margit Tiit, Arvi Vask
Kutsutud:
Vabariigi Presidendi teadusnõunik-akadeemilise nõukogu sekretär Jüri Kann, Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkooli magistrant Piret Laur
Eesti rahva tervis
9. detsembril s.a tuleb Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu koosolekul käsitlemisele teema "Eesti rahva tervis". Selleks on palutud Tervise Arengu Instituudil koostada ettekanne.
Komisjoni esimehe ajutine kohusetäitja Tervise Arengu Instituudi direktor Maarike Harro tutvustas Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu 9. detsembri koosolekuks ettevalmistatava ettekande ülesehitust ja sisu.
Ettekannet on kavas alustada tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tegurite käsitlusega PRECEDE-PROCEED mudeli järgi. M. Harro selgitas mudeli olemust.
Ettekandele järgnevas arutelus püüti välja selgitada, missugused terviseindikaatorid ja peamised elukvaliteeti mõjutavad probleemid Eestis peaks välja tooma ettevalmistatavas ettekandes.
Tõdeti, et tervisesektor ei saa üksinda lahendada tervisega seotud probleeme. Tervisesektor saab jälgida, monitoorida, defineerida ja diagnoosida, kuid väga vähesel määral mõjutada inimese tervisekäitumist. Tervisekäitumise võtmeküsimus on hariduses. Oluline on, et lapsed ei langeks varakult koolist välja. Seejuures ei ole määrav mitte ainult hariduse saamise formaalne kestus, vaid ka hariduse sisu. Tervisekasvatusest on rohkem räägitud, kuid isiksuse kasvatamisest koolisüsteemis seni vähem. Tähtis on hariduse komponent, mis soodustab sotsiaalset läbilöögivõimet, isiksuse sotsiaalset käitumist, oskust teha õigeid valikuid. Eriti oluline on see nendele noortele, kes niisugust õpetust kodust ei saa. Kui noor langeb koolist välja, satub ta kahekümnendates eluaastates automaatselt riskigruppi. Juba vanusegrupis 19-29 tuleb välja riskikäitumise seos haridusega. Vähem haritud noored suitsetavad rohkem, tarvitavad rohkem alkoholi ja on riskivama seksuaalkäitumisega.
Toodi välja seosed sotsiaalsete probleemide ja rahva tervise vahel. Kui inimesel ei ole elatusallikat ega eluaset, siis ei saa rääkida ka heast tervisest.
Eesti elanikest on 7-8% püsivalt ravikindlustuse katteta. Kindlustamata inimestele on arstiabi kättesaadavus piiratud ja nad kuuluvad riskigruppi.
Leibkonnauuring näitab, et juba stabiilselt mitme aasta jooksul on kõrgema haridusega perekonnapea sissetulek suurem kui madalama haridusega inimestel. Lisaks suuremale sissetulekule on ka töötuse risk madalam.
Komisjoni liikmed tegid omapoolseid ettepanekuid, millised probleemid ja tervisekäitumise liigid peaksid leidma käsitlemist akadeemilise nõukogu ettekandes.
|
| |
|
vpk.ee
