In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon

Koosolek 22. septembril 2003

Tallinn, Kevade 2
TPÜ Ökoloogia Instituut

Võtsid osa:
Jaan-Mati Punning, Tõnis Blank, Jüri Kann, Heino Luik, Mati Sepp, Agu Värimäe

Kutsutud:
Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni direktor Andres Onemar, Inseneribüroo Urmas Nugin projektijuht Andres Piir, Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse osakonna juhataja Jaan Schults, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg


2003. a augustikuine üleujutus Ida-Virumaal

A. Värimäe kirjeldas poolteisepäevase vihmasaju tagajärjel tekkinud olukorda Ida-Virumaal selle aasta augustikuus. Ettekandja näitas üleujutuse kohta videofilmi. Üleujutuse piirkonnad olid välja toodud üles pandud skemaatilistel kaartidel.

Poolteise päevaga sadas Ida-Virumaal poolteise kuu sademete hulk. Kohtla-Järve kanalisatsioonisüsteemid ei suutnud suurt veehulka vastu võtta ja lisaks ummistas liiv ja liikuv praht kanalisatsiooniavasid ja -teid. Vesi ujutas üle majade keldrid. Viru Biopuhastuse AS-i pumbad ütlesid üles. Suurettevõtted Viru Keemia Grupp, Vesicol Eesti AS ja Nitrofert AS lõpetasid tootmise. AS Nitrofert pumbajaamas ületas veetase 8 meetrit. Olukord sundis umbes 150 majas välja lülitama elektri, osades majades ka gaasi.

Täielikult oli üle ujutatud Saka küla, kus veetase tõusis 75 cm kuni 1 m ja oldi sunnitud liiklema kummipaatidega.

Jõhvis kogunes vesi suletud kaevandusse, kus veetase ületas normaaltaseme 3 m võrra. Jõhvi looduslik hüdrorežiim sai rikutud.

Üleujutuse likvideerimisel näitasid ennast heast küljest väikesed vallad, näiteks Toila ja Kohtla, kus tegutseti kiirelt, vajadusel küsiti nõu ja probleemid lahendati.

Kohtla-Järvel andis abi põhiliselt Riigi Päästeamet ja suudeti ära hoida keemiaettevõtetest tekkida võiv reostus.

A. Värimäe nimetas enam kannatada saanud piirkonnad, kahju põllumajandusele, samuti üleujutuse ja selle tagajärgede likvideerimisega seotud orienteeruvad kahjusummad.


Vooluveekogude hooldamisest

A. Piir analüüsis, miks on Ida-Virumaal toimunud üleujutusega sarnased olukorrad võimalikud Eesti ükskõik millises piirkonnas.

Ettekande alusmaterjal lisatud.


Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus vooluveekogudel

A. Onemar juhatas sisse järgmise ettekande tõdemusega, et tihti taandub seadusandlik probleem majanduslikuks probleemiks, majanduslik probleem omakorda planeerimisprobleemiks. Sageli ei ole selge, millised on prioriteedid. Nende väljaselgitamine on hädavajalik, et nappide vahendite optimaalse jaotamisega hakkama saada.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) otsis teadlastest ja praktikutest partnerid, koostas pikaajalise planeeringu riigimetsas vajalikest tegevustest ja jaotas vastavalt sellele oma vahendid. RMK nõukogu lähtub otsuste tegemisel tehtud uuringutest ja pikaajalisest planeeringust.

J. Schults andis lühiülevaate RMK tegevusest vooluveekogudel.
RMK on vooluvetega seotud põhiliselt kuivendussüsteemide kaudu. Riigimetsas paiknevad kuivendussüsteemid umbes 450 000 hektaril. Enamus neist on rajatud aastatel 1960-1980. Aastatel 1980-1990 vähenes kuivendussüsteemide rajamine ja 1992-1995 vahendeid kuivendussüsteemide ehitamisse praktiliselt ei pandud. Samal ajal ei eraldatud raha ka renoveerimiseks. Seega on suur hulk kuivendussüsteeme 30 aasta vanused ja viimse piirini amortiseerunud. Alates 1997 aastast on riigimetsa kuivendussüsteemide remondi rahastamist järk-järgult suurendatud. On kokku lepitud, et praegu uusi kuivendussüsteeme reeglina riigimetsa ei rajata. Selleks, et rajada uus süsteem peavad olema väga tõsised argumendid. RMK paigutas 2002. aastal metsaparandusse nii kapitaalremondi kui igapäevase hoolduse jaoks/kaudu ca 48 mln krooni. 2003. aasta eelarves on samadeks töödeks planeeritud 58 mln krooni ning 2004. aastal on see summa vähemalt sama suur. Samas sisaldab see summa ka metsateede korrastamise ja hooldamise raha. Kuivendussüsteemide jaoks läheb kogu summast alla poole s.o 25 mln krooni aastas. Sellest omakorda kulub 40% korralisteks hooldustöödeks ja ülejäänud olemasolevate süsteemide uuendamiseks. Kui arvestada, et 1 ha kapitaalseks remondiks kulub 1700 krooni, siis saab igal aastal renoveerida veidi alla 10 000 ha. Seega saaks sama tempo juures kõikidele süsteemidele uuenduskuuri tehtud 45 aastaga, mis on ilmselt liialt pikk aeg.

Selleks, et väheseid rahalisi vahendeid õigesti paigutada on RMK kavandanud viieaastase tegevusplaani, kus on kirjas kõige enam remonti vajavad objektid. Lisaks sellele on tellitud tasuvusuuringud Eesti Põllumajandusülikoolist eesmärgiga välja selgitada objektid raha optimaalseks paigutamiseks.

Probleemid:
  • Omandisuhted
    Kuni 1991. aastani oli maa omanikuks üksnes riik. Nüüd paiknevad varem kompaktsed objektid mitmete omanike käes ja objektid on killustunud. Eramaa omanikel puuduvad ressursid või soov kraavide remondiks. Sageli on RMK-l isegi raske eramaa omanikult luba saada eramaal kraavi korrastamiseks.
    Üksikute eraomanikega suhtlemise asemel oleks vaja erasektori poolt head partnerit.
  • Koprad
    On äärmiselt oluline, et Eestis on lubatud kobraste küttimine ka peale Euroopa Liiduga ühinemist. Ametlikult on aastal 2002 loendatud üle 14 000 kopra. On alust arvata, et tegelikult on neid oluliselt rohkem. Kuna kopral puudub looduses oluline vaenlane/oluline looduslik vaenlane, saab ta tõsiseks probleemiks tasasel maal paiknevatele vooluveekogudele.

Täienduseks esimesele ettekandele lisas J. Schults, et nii suure uputuse korral kui oli Ida-Virumaal, võib ummistuda ka kõige paremini korras süsteem. Veevooluga edasi kantud puuoksad ja muu risu ummistab truubid. Seetõttu tuleks analoogsete uputuste korral kindlasti pidevalt jälgida truupide seisukorda.

Peale ettekandeid võttis sõna I. Tamberg. Ta tõi välja, et vooluveekogude majandamine ja veemajanduspoliitika väljatöötamise ülesanne on Keskkonnaministeeriumil, ent kogu veemajandussektor on praegu jaotatud 3 ministeeriumi vahel - Keskkonna-, Põllumajandus- ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Ministeeriumide vahel puudub efektiivne koostöö, tekib isegi huvide konflikt. Näiteks ei pea Keskkonnaministeerium seisma põllumajanduse arengu eest, vaid kaitsma loodust inimtegevuse mõjude eest.

I. Tamberg toetas veeühingute loomise ideed, kuid selle realiseerimiseks puudub raha.

I. Tamberg andis teada, et töötab Keskkonnaministeeriumi veemajanduse töögrupp, kuhu kuuluvad ka Sotsiaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Samuti osalevad töögrupi töös eksperdid erinevatest ekspertfirmadest. Töövaldkonnaks on veemajandus ja selle kavandamise poliitika Eestis.

H. Luik tegi järelduse, et probleemide lahendamine taandub riigi haldussuutlikkusele, et siiski ei suudeta koordineerida ministeeriumidevahelist tööd.

J. Kann pakkus Keskkonnaministeeriumi veemajanduse töögrupile Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu abi. On võimalik kavandada vooluveekogude problemaatika arutelu akadeemilise nõukogu koosolekul.


OTSUSTATI:

Pidada vajalikuks jätkata arutelu vooluveekogude hooldamise teemal järgmisel koosolekul.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee