In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon

Kolmas koosolek 26. novembril 2002

Võtsid osa:
Jüri Kann, Tõnis Blank, Heino Luik, Jaan-Mati Punning, Mati Sepp, Agu Värimäe

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi nõunikud Anu Randveer ja Jüri Kaljuvee, Vabariigi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo, maakorralduse insener majandusteaduste kandidaat Valter Aasmäe


Metsandus kui riiklikult tähtis valdkond

Heino Luik rääkis lühidalt metsanduse nõukogu loomisest, koosseisust, töökorraldusest ja nimetas nõukogu koosolekul arutluse all olnud olulisemad teemad.

Metsanduse nõukogu moodustati Vabariigi Presidendi juures toimunud nõupidamisel 2002. a. veebruaris eesmärgiga arutada olulisemaid metsanduse küsimusi. Reaalselt hakkas nõukogu tööle 2002. a mais, käib koos kord kuus igal teisel kolmapäeval. Eelkõige on nõukogus arutluse all Eesti metsandus perioodil 1990-2000, sh käsitletakse olulisemate probleemidena raiete mahtu, info- ja juhtimissüsteeme, haldussuutlikkust ning maksusüsteemi.

H. Luik mõtestas lahti mõned metsanduse nõukogu koosolekutel käsitletud teemad: metsandus kui riiklikult tähtis valdkond, metsamajandus, infojärelevalve, metsatööstus ja juhtimissüsteem.

Mets ei ole mitte ainult puit, vaid ta reguleerib ka veerežiimi, absorbeerib saasteaineid, seob CO2 ja päikeseenergiat ning on lisaks ka maastikuelement. Metsasektor toodab 7 mld krooni SKT-d ja kindlustab tööd 30 000 inimesele. Sellest tulenevalt on metsandus riiklikult tähtis valdkond.

Ettepanek:
- peaks hindama kvantitatiivselt ka metsa teisi väärtuslikke omadusi peale puidu, alustades CO2 maksust, mis tuleks viia metsanduse majandamise mehhanismi.

Viimase 2-2,5 aasta jooksul on ette valmistatud ja Riigikogus vastu võetud metsanduse arengukava (MAK). Väljatöötamisest võtsid osa paljud metsanduse nõukogu liikmed, kes on teinud eelnõu kohta kriitilisi märkusi, mida ei ole arvesse võetud. Vaatamata sellele, et MAK on Riigikogus heaks kiidetud, ei aktsepteeri me paljusid MAK-i seisukohti. Need seisukohad tuleks metsanduse nõukogu arvates ümber vaadata või arengukava täiendada. Ettevalmistamisel on uus metsaseadus ja sellega kaasneb 8 kuni 10 teise seaduse muudatust.

Kuivõrd enamik metsi kuulub eravaldajatele, kel ei ole piisavalt vahendeid ei istutusmaterjali kasvatamiseks ega metsakultuuride rajamiseks, vajab metsanduse valdkond ka edaspidi riiklikku toetust. Raiete maht ületab juurdekasvu alates 1993. aastast ning raieliikide terminoloogia ja normatiivid ei vasta nõuetele. Lisaks on soikunud metsakuivendus.

Ettepanekud:
- metsanduse edasiarendamiseks siduda metsateede ehitus kohalike teede ja riikliku teedevõrgu arendamisega, kasutades selleks riiklike programmide vahendeid;
- taastada park-metsade staatus ning linnade ja asulate rohelised vööndid, mis toimivad Põhjamaades ja paljudes välisriikides, varem ka Eestis.

Metsa infosüsteemi on viimastel aastatel oluliselt muudetud, asendades lihtsa metsahindamise vaatluse arvutiprogrammil põhineva statistilise meetodiga. Eestis mindi statistilise metsahindamise meetodi alusel ka raiemahtude, puistute tagavara ja metsade üldtagavara hindamisele. Ekspertide arvates on siin aga tekkinud tegeliku seisuga olulised vahed.

Ettepanek:
- metsa infosüsteemide haldamine peaks olema riigi pädevuses (märgitud ka praeguses metsanduse arengukavas).

Maareformi poolt tehtud vigu on väga raske parandada. Siiski on hiljuti Riigikogus vastu võetud uus maareformi seaduse muutmise seadus, mis fikseerib otsustusvõimalused hinnanguliselt kuni 500 000 ha riigi omandis olnud seni veel erastamata metsamaa osas.

Ettepanek:
- jagada kõnealune 500 000 ha kolmeks: erastamisele kuuluvaks osaks, riigimetsade täiendamisele minevaks osaks ning peredele elamise rajamiseks minevaks maaks.
Kui see õnnestuks läbi viia, oleks võib-olla võimalik pehmendada ka maareformi poolt tehtud vigu Eesti metsanduses.

Praegu on Eesti metsatööstusest enamus välisomandis. Hoolimata sellest, et tehakse nii saematerjali kui mööblit, suureneb töötlemata puidu väljavedu absoluutarvudes pidevalt. Eestis on metsast saadav tulu võrreldes välisriikidega kordades väiksem ja metsanduse arengukavas ei ole praktiliselt pööratud tähelepanu ei metsatööstusele ega puhkemajandusele.

Ettepanekud:
- metsast saadava tulu 2-3 kordne suurendamine (eelkõige kõnealusel 500 000 ha erastamata maal);
- metsanduse arengut planeeriva meeskonna loomine, kelle töö oleks suunatud tulu suurendamisele;
- alustada väheväärtuslikeks tunnistatud puuliikide ja puidujäätmete energeetilise kasutamisega.

Eesti metsaadministratsioonis toimus oluline protsess aastatel 1990-2002. Vähenes oluliselt metskondade arv. Võrreldavate metsamaade pindalade juures on nn vene aja 200 metskonna asemel ligikaudu 50. Selle tõttu on praegu kujunenud olukord, kus tegelikkuses metsi ka majandatakse statistilisel meetodil, sest metsaametkonnal ei ole enam aega metsas viibides töid juhtida. Reformidega likvideeriti juba 17. sajandist Eesti metsades toiminud metsavahi staatus. Sellest tulenevalt on järelevalvetus Eesti metsades oluliselt suurenenud.

Kokkuvõttes tõdes H. Luik, et praeguste hindade ja maksusüsteemi juures ei olegi metsamajanduslik tegevus erametsades võimalik, mistõttu on metsanduse nõukogu välja töötanud vastavad maksuseaduse muudatusettepanekud, kavatsedes need lähemal ajal maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni kaudu akadeemilisele nõukogule esitada.


Eesti kohta koostatud jätkusuutliku arengu kontseptsioonist

Jaan-Mati Punning andis ülevaate Eesti jätkusuutliku arengu kontseptsiooni koostava konsortsiumi senisest tegevusest ja juba välja töötatud säästva arengu eesmärkidest.

Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele peab Eesti koostama säästva arengu strateegia aastani 2030. Konkursi selle koostamise õigusele võitis Tallinna Pedagoogikaülikooli konsortsium. Töörühmi on neli: looduressursside (eesotsas
J.-M. Punning), majanduse (E. Terk), sotsiaalsete ressursside (R. Vetik) ja tehnoloogia töörühm (A. Jagomägi).

Kontseptsiooni väljatöötamist alustati 2002. a augustis ja valmima peaks see 2003. a märtsis. I etapis analüüsiti globaalseid arengutrende ja töötati välja visioonid Eesti arenguks aastani 2030. Kuna konsortsiumi püüe on säästvat arengut vaadata inimkeskselt, on töörühmades peamiselt esindatud sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Praeguseks on konsortsium välja töötanud jätkusuutliku arengu eesmärgid, mida on kokku 5.

1. Eesti kultuuriruumi püsimine ja areng.

Säästev areng peaks kaasa aitama eestlaste kultuuri ja etnose säilitamisele. Eesti demograafiline situatsioon aga näitab, et 2030. a on eestlasi alla miljoni. Demograafid ja poliitikud on seisukohal, et riik ei saa eksisteerida iseseisva rahvusriigina alla miljonilise elanikkonnaga, kuna nii ei suuda riik täita enam kõiki oma funktsioone. Seega peaks hakkama soodustama immigratsiooni, kuid sellega muutub küsitavaks eesti keele ja traditsioonide säilitamise võimalikkus. Tekib küsimus, kuidas pakkuda eesti spetsialistile sellist lisaväärtust, mis kaaluks üle ameeriklase pakutud lisadollarid. Selleks saab olla ainult meie endi kultuuri- ja looduskeskkond.

2. Heaolu kasv.

Planeeritakse tõsta sissetulekud 75% tasemele EL-i keskmisega võrreldes.

3. Tasakaalustatud ühiskonna areng.

Eestis on praegu kõrgema ja madalama sissetuleku vahe ülimalt kõrge, mis tekitab mitmesuguseid pingeid. On väga oluline seda vahet vähendada.

4. Eesti arengu ökoloogiline tasakaalustatus.

Võrreldes majanduskapitaliga on Eestis halvemas seisus inimkapital. Eesti riigi 10 aasta edusammud on tehtud inimkapitali arvelt. On vähenenud keskmine eluiga, suurenenud haigestumiste arv, hariduse allakäik ja haldussuutmatus. See omakorda on teravalt pidurdama hakanud ka edasist arengut. Inimkapitali on vaja toetada, kuid küsimus on, kust ja kui palju võtta ressurssi.

5. Eesti tulemuslik panustamine globaalsesse arengusse.

Eesti ei tohi mingil juhul jääda omaette, vaid peab maailmale andma oma panuse. Samal ajal peame püüdma säilitada ka oma rahvusliku identiteedi.

Strateegia ettevalmistamise järgmises etapis püütakse teha eesmärkide ristmõjude analüüsi. Iga etapi järel on arutelud rahvaga. J.-M. Punning rõhutas, et strateegia ei ole mitte akadeemiline uuring, vaid ühiskondlik kokkulepe, mis peaks valmima aprilliks. Lõpuks sõelale jäävad põhijooned on siduvad kõikide valitsuste jaoks.

Rein Ratase juhtimisel on loodud strateegilise mõju hindamise komisjon, mille ülesandeks on leida strateegia nõrgad kohad ja pakkuda alternatiive.


Publikatsioonide ettevalmistamine Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu aastaraamatusse

Jüri Kann informeeris akadeemilise nõukogu ja komisjonide tööd kajastava kogumiku väljaandmise kavast.

Arutleti komisjoni publikatsioonide hulga, mahu ja vormistuse üle.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee