In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon


Koosolek 19. juunil 2003

Osa võtsid:
Eduard Raska, Ivar Aimre, Aavo Heinlo, Rainer Osanik, Iris Pettai, Tiina Raitviir, Rein Vöörmann

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi nõunikud: Jüri Kaljuvee, Jüri Kann; Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo; Piirivalveameti vanemohvitser Lembit Võime


Sise- ja rahvusliku julgeoleku koolitus ja teadussüsteem Eestis

Eduard Raska tõdes, et küsitletud nelja ministeeriumi vastustest komisjoni järelepärimisele sise- ja rahvusliku julgeoleku koolituse ja teadustöö olukorra kohta selgus, et väljakujunenud koolitussüsteemi ei ole. Süsteemitus on murettekitav seepärast, et sellest võrsub primitiivne, ühiskonda veel enam lõhestav arusaam, et on ühiskonda edasiviivad jõud ja halvad inimesed (asotsiaalid, kurjategijad jne), kes nagu takistavad edasiliikumist ja keda sellepärast peame vaos hoidma. Sageli räägitakse kuritegevusega võitlemisest, nagu oleks kuritegevus väljaspool meid seisev võõras jõud, mis tuleb maha suruda ja hävitada. Vastavalt sellele ka koolitatakse võitlema nendega, kes ei ole "meie". Läbi sellise mentaliteedi on korrakaitse ja sisejulgeoleku teenistused ise muutunud või muutumas destruktiivseks jõuks. Sellisest suhtumisest tuleb lahti saada läbi koolituse ja teadmise, mis tegelikult on need jõud, mis ühiskonda ähvardavad, lammutavad ja väga teravaid vastuseise tekitavad. E. Raska kordas, et seda tuleb teha läbi teaduse, läbi koolituse.

21. mai 2003. a koosolekul alustatud sise- ja rahvusliku julgeoleku alase koolituse ja teaduse teemal kuulati ära veel J. Kaljuvee ettekanne julgeolekualasest koolitusest Euroopa kontekstis.


Julgeolekualane koolitus Euroopas

Jüri Kaljuvee andis ülevaate Marshalli Euroopa Keskuses Ida-Euroopa riikidele suunatud programmis osalemisest. Nelja kuu jooksul toimunud koolituse raames toimusid diskussioonid ja debatid maailma juhtivate julgeolekuekspertide osavõtul. Külastati Washingtoni, Brüsselit ja Berliini, kus kohtuti riigiastutuste ja julgeolekuvaldkonna erinevate ametite tippjuhtidega.

Euroopa ühise poliitilise ja kaitseliidu loomisel on põhiliiniks ühtse julgeolekupoliitilise mõtlemise ja kultuuri kasvatamine. See põhimõte kehtib nii sise- kui ka välisjulgeoleku kindlustamisel. Kui 1990ndate aastateni käsitleti tugeva julgeoleku (hard-security) mõiste all peamiselt sõjalisi struktuure, siis praegu hõlmab see mõiste ka mitmeid tsiviilstruktuure. Pehme julgeolek (soft-security) julgeolek hõlmab ka sotsiaal- ja majandusvaldkonda.

Euroopa julgeoleku- ja kaitsesüsteemi muudavad komplitseerituks eelkõige erinevad lähtepositsioonid ja huvid. European Security Defence Policy (ESDP) põhimõtete kohaselt peaks Euroopa olema suuteline USA või NATO-ta läbi viima kaitsealaseid operatsioone, eelkõige kriiside ja õnnetuste korral. Selleks on ellu kutsutud 50 000 meheline üksus.

Tänane reaalsus on see, et ülemaailmsest julgeolekuaspektist vaadatuna peetakse Ameerikat ainukeseks riigiks, kes suudab tegutseda globaalselt.

Venemaad, kes ei ole suuteline majanduslikult lääne riikide tasemele jõudma lähema 20 aasta jooksul, püütakse integreerida võitlusse terrorismi vastu nii Euroopa riikide kui USA poolt. USA teeb pingutusi selleks, et transatlantiline sild ulatuks Venemaani ja võimaldaks koostööd terrorismivastases võitluses. Venemaa integreerimise üheks põhjuseks on ka EL-i ja NATO riikide kartus Venemaa rahanappusest tingitud ohud tuumapotentsiaali haldamisel.

Samal ajal ollakse Euroopa Põhiseaduse vastuvõtmise valguses mitmetes Euroopa Liidu riikides seisukohal, et peaks välja arendama iseseisvad Euroopa julgeolekustruktuurid. Sellised struktuurid oleks mingil määral dubleerivad, kuid õigustaksid end sellest aspektist, et mitmed EL-i liikmesriigid NATO-sse ega Lääne-Euroopa Liitu ei kuulu. Teisalt ei ole mitmed riigid nõus oma kaitsefunktsioonide suveräänsust loovutama. Üldiselt liigub tendents Euroopas siiski pigem julgeolekupoliitilise otsustuspädevuse keskustesse kontsentreerumisele. Praegu sõltub Euroopa tervikuna nii finantsvahenditelt kui tehnoloogiliselt siiski USA-st ning ise ülemaailmsete rahuoperatsioonide kaitsekulutusi veel kanda ei suudaks. Euroopa riigid ei tuleks ilmselt toime ka ilma USA inimressursita. Praegu EL iseseisvalt oma julgeolekut ei garanteeri.

Kõne all olid vead USA senises sisejulgeolekualases koolituses. Tehti panus konkreetsete julgeolekustruktuuride (FBI ja SIA) väljaarendamisele ja arvutiprogrammide võimele analüüsida teatud protsesse. Suurriigi võimsuse haavamiseks valiti aga kõige lihtsam viis - lennukiga kõrghoonete rammimine. Nõrga sisejulgeolekualase operatiivtöö tõttu ei suutnud ameeriklased välja selgitada terroriste, kes olid oma võrgustiku üles ehitanud lihtsalt inimlikele suhetele, ka sugulussidemetele. Terve terroristlik organisatsioon võib olla amorfne, kus ei olegi alluvusvahekorda ega hoita üksteisega sidet. Luuakse teatud ideelise pagasiga rakukesed, mis oma äranägemise järgi hakkavad tööle ja toimivad. Ameerika luure ei suutnud taolisi rakukesi välja selgitada.

Sellest tehti järeldused, et koolitussüsteem tuleb ümber ehitada. Tuleb tagasi minna ka 50 a tagasi loobutud agentide koolitamise juurde, kes suudaksid imbuda terroristlikesse organisatsioonidesse ja organiseeritud kuritegevuse võrgustikku. Põhilist ohtu kardetakse islamimaadest.

J. Kaljuvee andis läbitud koolitusel saadud teadmiste põhjal mõned soovitused, mida võiks rakendada sisejulgeolekualase koolituse korraldamisel Eestis.

Eestile tuleks kasuks Euroopa Liiduga ühinemist silmas pidades juba praegu võimalikult ulatuslikult integreeruda Euroopa julgeolekustruktuuridega. Selle nimel peaksime alustama koolituse reformimist. Nagu Euroopa enamikus riikides peaks ka meil koolitus olema teaduspõhine, mille eelduseks on vastavate teadusstruktuuride olemasolu.

Ühe Eesti julgeolekualase koolituse nõrga küljena tõi J. Kaljuvee välja režiimse koolituse puudumise. Selle asemel valmistatakse vastavas erialakõrgkoolis Sisekaitseakadeemias haldusametnikke, keda koolitavad ka kõik ülikoolid.

Nõrgaks kohaks on sisejulgeoleku alaste teadusuuringute puudumine. Sedalaadi uuringud võivad sisaldada riigisaladusi, mistõttu ei ole otstarbekas neid tellida välisekspertidelt. Selleks peavad meil olema vastava koolitusega inimesed.

Praegu ei saa koolitada inimesi, kes suudaks välja töötada ja ellu viia uut julgeolekupoliitilist strateegiat, sest puuduvad antud kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikud julgeolekualased õppekavad Eesti kõrghariduses.
Julgeolekualased olulised otsused peaksid olema teaduspõhised. Ei ole õige, kui otsuseid langetavad inimesed, kes ei ole tegelenud teadustööga ja kellel puudub välja arenenud analüüsivõime. Näitena tõi J. Kaljuvee eeskujuks USA-s asuva National Defence University, kus 30-40% tulevastest sisejulgeoleku ja kaitsestruktuuride juhtidest omandab magistri- või doktorikraadi.

Ühe probleemina praeguses koolituses tõi J. Kaljuvee välja keeleküsimuse. Kuna Eestist saab tõenäoliselt järgmisel aastal EL-i liimesriik, ei tohiks keelebarjäär takistada meie võimalusi osaleda ühistes kaitseoperatsioonides.

Ettekandja vastas küsimustele.

Järgnevalt arutleti selle üle, miks ei ole Eestis siiani loodud analüüsi ja uurimistööga tegelevat üksust. Valede otsuste ja reformidega on tekitatud kolossaalseid kahjusid. Mujal maailmas põhineb otsuste tegemine eelneval analüüsil. Ka Eestis peaks reformidele eelnema ekspertiis, kuid eksperte meil ei koolitata. Siiski ei ole võimalik julgeolekualaseid reforme edukalt teostada, kui pole läbi viidud teaduspõhiseid taustauuringuid. Toodi näiteid välisriikidest, kus reformidele peavad eelnema uuringud ja ettepanekute paketis peavad olema kalkulatsioonid rahaliste kulutuste kohta, mida on võimalik taasanalüüsida. Teistsugustel tingimustel kõne all olnud riikide parlamendid küsimust menetlema ei hakkagi.

Toimus elav arutelu teaduspõhiseid uuringuid õigustavate argumentide üle. Mil viisil saame teada, kuidas mõjutab julgeolekut meie praegune demograafiline situatsioon ning rahvastiku kontsentreerumine pealinna? Kas tulevikus ootab meid ees kaitsejõudude ja julgeolekustruktuuride alakomplekteeritus?

OTSUSTATI:
1. Komisjon formuleerib oma seisukohad ja ettepanekud koolituse ja teadustöö olukorra kohta Eestis.
2. Komisjoni seisukoht saadetakse teadmiseks asjaomastele ministeeriumitele, samuti Vabariigi Presidendi akadeemilisele nõukogule ning Riigikogu õiguskomisjonile.


Komisjoni seisukoht koolituse ja teadustöö olukorrast riigi sisejulgeoleku valdkonnas

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee