In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Koosolek 8. aprillil 2003 Kadriorus

Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel

Võtsid osa:
 
Arvi AltmäeAndo Keskküla
Jüri EngelbrechtEndel Lippmaa
Ene ErgmaJaan-Mati Punning
Mati Heidmets Eduard Raska
Ülo JaaksooJüri Sepp
Kaido JaansonMati Sepp
Jüri KannUrmas Sutrop
Kalev KatusHagi Šein
Andres KeevallikMihkel Veiderma

Kutsutud:

Vabariigi Presidendi nõunikud Anu Randveer, Ester Šank, Andra Veidemann; Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk


Strateegia "Säästev Eesti 21" arutelu

Strateegia projektijuht Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor professor Mati Heidmets tutvustas lühidalt strateegia lähteülesannet, eesmärke, koostamispõhimõtteid ja sisu.

Strateegia "Säästev Eesti21" (SE21) on koostanud kuue asutuse baasil moodustatud konsortsium, mille töörühmades osales üle 50 eksperdi.

SE21 on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse kinnitatud lähteülesanne.

Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, mille siht on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.

Tegu on kogu ühiskonda hõlmava arengukavaga, milles on välja pakutud Eesti üldised arengueesmärgid ja nende saavutamise teed jätkusuutlikkuse ja pikaajalise edu tagamiseks.

Eesti kesksete arengueesmärkidena pakub SE21 välja järgmised sihid:
- Eesti kultuuriruumi elujõulisus.
- Heaolu kasv.
- Sidusus ühiskonnas.
- Ökoloogiline tasakaal.

SE21 kohaselt on Eesti jätkusuutlik, kui toimub ühiskonnas selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Kõik väljapakutud eesmärgid on olulised, ühtegi ei saa teisega asendada. Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Neid nelja eesmärki tuleb käsitleda ühtse süsteemina.

Lähtudes säästevarengu strateegia koostamise tavadest arenenud riikides võiks ka Eesti strateegia üles ehitada nn lineaarselt. Võttes aluseks püstitatud eesmärgid ja nende komponendid, tuleks järgmise sammuna koostada tegevuskava igaühe suunas liikumiseks. Lisaks kujundada mõõdikute süsteem sellise liikumise monitoorimiseks ja hindamiseks. Selline lähenemine tähendaks aga, et ühiskonna üldine toimimisviis ja regulatsioonimehhanismid jäävad seniseks, toimub võimendatud liikumine mõningate prioriteetsete sihiasetuste suunas.

SE21 ettevalmistamise käigus analüüsiti Eesti ühiskonna erinevaid arengustsenaariume:
- praeguse arenguloogika jätkamine (nn nähtamatu käe stsenaarium),
- konservatiivne arengutee,
- sotsiaalne partnerlus.

SE21 ekspertide hinnangul on jätkustsenaariumi positiivne mõju Eesti arengule ennast ammendamas. Konservatiivne mudel tekitab vältimatuid pingeid seoses avatuse ja liitumisega EL-iga. Partnerlusühiskonna ülesehitamine eeldaks märgatavalt rohkem aega ja ressursse kui Eestil kasutada on. Ükski nendest teedest ei taga Eesti jätkukuutlikkust koos järelejõudmisega EL-i elukvaliteedile. Seetõttu pakub SE21 välja sünteesstsenaariumina Eesti liikumise nn teadmusühiskonna suunas.

Teadmusühiskonda teistest arengumudelitest eristavaks tunnuseks on eelkõige püüd allutada poliitilise otsustuse kujundamise protsess süstematiseeritud teadmisele Eesti ja maailma kohta, luua mehhanismid selle teadmise loomiseks ja kasutamiseks. Sellel arenguteel on rõhk intellektuaalse ressursi suurendamisel (haridus, teadus, innovatsioon).

Eesti liikumine teadmusühiskonna suunas vajab institutsionaalset tuge, milleks võiks olla rahvuslik arenguvõrgustik. Selline arengusuund saab realiseeruda vaid ühiskonnas tugeva toetuse olemasolul. SE21 ekspertide arvates võiks ühiskondlik lepe selles olulist rolli mängida.

Strateegia esitatav versioon ei ole lõplik, vaid on ette nähtud läbiarutamiseks erinevate partneritega ajavahemikul 01. aprillist kuni 31. maini s.a. Täiendused ja parandused töötatakse läbi ja vormistatakse lõppversioon Keskkonnaministeeriumile, kes esitab selle Vabariigi Valitsusele 30. juuniks 2003. a.

Ettekande aluseks olev põhitekst ja esitlustekst lisatud.

Strateegia loodusvaldkonna töörühma juht Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituudi direktor professor Jaan-Mati Punning rääkis elukeskkonna kvaliteedist kui strateegia "Säästev Eesti 21" põhieeldusest.

Viimastel aastatel on maailmas jätkusuutlikule arengule pühendatud projektides raskuspunkt ressursi kasutamise reguleerimiselt kandunud elukvaliteedi säilitamisele, sest tänu innovatiivsete tehnoloogiate arengule on tootmine muutunud ressursisäästlikumaks ning on välja töötatud materjalid, mis asendavad looduslikke tooraineid.

Väga raske on 25-30 aasta peale ette näha konkreetseid faktoreid ja keskkonnatingimusi. Tavaliselt ongi arengustrateegiad suhteliselt lühiajalised (2-3 aastat) ja neis saab konkreetselt ette näha ühe või teise tingimuse kohta piiranguid.

Seetõttu ei taotletud antud strateegia koostamisel niivõrd konkreetsete keskkonnaparameetrite või ressursitarbimise planeerimist, kuivõrd integreeritud suundumuste rõhutamist, mis iseloomustavad elukeskkonda tervikuna. On ju selge, et ei ole mõtet arutleda ei majandus-, kultuuri- ega sotsiaalseid probleeme, kui ei ole garanteeritud keskkonna kvaliteet. Strateegias SE21 on keskkonnaaspekt sisse viidud kõigisse põhieesmärkidesse kasutades mõistet maastik. Maastik on integreeritud mõiste, mis peegeldab ressurssi andvat, keskkonda taastootvat ning kultuuri ja genofondi kandvat süsteemi.

Teesides on välja toodud, millised peavad olema maastik ja Eesti keskkond aastaks 2030 ja kuidas nad on integreerunud kõigi teiste eesmärkidega.

Ettekandja käsitles loodusressursside kasutamise, saastumise vähendamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konkreetseid tingimusi lähtudes ökoloogilise tasakaalu säilitamise eesmärgist. Ta tutvustas arengu eeldatavaid mõjusid ökoloogilisele tasakaalustatusele professor Heidmetsa ettekandes nimetatud kolme arengustsenaariumi puhul: jätkustsenaarium, konservatiivne areng ja sotsiaalne partnerlus.

Ettekande esitlusmaterjal lisatud.

Kõige mõttekam on siiski teadmustepõhine arengutee, sest sel juhul on kõige paremini võimalik ohtusid vältida. Selgitus ettekande teesides.

J.-M. Punning on oma teesides välja toonud ka valitsusliidu koalitsioonileppe punktid, mis otseselt toetavad säästva arengu strateegiat.

Ettekandja arvas, et elukeskkonna küsimused peaksid kindlasti olema rahvuslikus leppes, sest elanikkond tunneb keskkonnaprobleemide vastu äärmiselt suurt huvi.

Strateegia majandusvaldkonna töörühma üks juhtidest Erik Terk kommenteeris SE21 heaolu kasvu eesmärgi neid teemasid, mille puhul on tekkinud vaidlusi ja raskusi arusaamisega. Ettekandja rääkis ka arengu kavandamise institutsionaalsest poolest ja tutvustas teiste maade kogemusi.

Heaolu all ei mõelda ainult materiaalset heaolu ja elatustaset, vaid ka tervet rida elemente, mida võib tinglikult nimetada mittemateriaalseteks elementideks heaolus. Turvalisus ja võimaluste mitmekesisus on heaolu otsesed komponendid, millele lisaks on oluline seos looduskeskkonna ja kultuuriga (kultuuridega).

Eestis on tugevad motiivid vähendada elatustaseme osas arengu vahet Euroopa Liidu maadega. Praegu on Eestis elatustase ~40% Euroopa Liidu maade omast.

Ettekandja tõi välja teatud statistilised seaduspärasused elatustaseme tõusu ja teiste eesmärkide saavutamise tempode osas.

Eestile sobivaks arengumudeliks võiks olla ekspordiorientatsiooniga teenindusmajandus, mis loomulikult ei välista tööstuslikku tootmist, eriti kui see seostub perspektiivsete rahvusvaheliste võrgustikega. Tööstuslik tootmine hakkab olema logistilistes võrkudes teatud elementidena, mitte omaette majandusarengu suund. Kohalikel ressurssidel on samas oluline osa arengu stabiilsuse tõstmisel. Rasketel aegadel on kohalike ressursside olemasolu ja kasutamise võimalus kindlasti stabiliseeriv element.

E. Terk nimetas teadmusühiskonna stsenaariumi postulaate, kiire arengu võtmeküsimusi ja tutvustas teiste maade kogemusi.

Ettekande esitlusmaterjal on lisatud.

Ettekandjad vastasid esitatud küsimustele.

OTSUSTATI:

1.1 Toetada strateegia SE 21 käesoleva versiooni põhiseisukohti.
1.2 Pidada vajalikuks suunata strateegia SE 21 lõppversioon arutamiseks Riigikogule, kui Vabariigi Valitsus strateegia heaks kiidab.
1.3 Arvestada strateegia SE 21 seisukohtadega ühiskondliku leppe ettevalmistamisel.


Kohal algatatud küsimused

J. Kann teavitas nõukogu liikmeid oma lahkumisest akadeemilise nõukogu maaelu komisjonist ja Vabariigi Presidendi ettepanekust nimetada komisjoni esimeheks professor Jaan-Mati Punning.

OTSUSTATI:

2.1 Kinnitada Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni esimeheks professor Jaan-Mati Punning.
2.2 Akadeemilise nõukogu järgmine koosolek toimub 13. juunil algusega kell 11.00.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee