In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon

Teine koosolek 23. augustil 2002

Osa võtsid: Jüri Kann, Tõnis Blank, Rein Munter, Jaan-Mati Punning, Mati Sepp, Agu Värimäe
Kutsutud: Põllumajandusministeeriumi asekantslerid Toomas Kevvai ja Andres Oopkaup, EPMÜ Virumaa-Vinni teadusinfokeskuse juhataja Leo Saluste, Vabariigi Presidendi majandusnõunik Anu Randveer, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo, Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi teadusnõukogu liige Vello Rosenberg


Päevakord:

1. Meie maaelu probleemidest.
      Ettekandja Toomas Kevvai
2. Meie maaelu edendamise võimalustest.
      Ettekandja Andres Oopkaup
3. Saksamaa kogemustest maaelu jätkusuutlikul arendamisel.
      Ettekandja Leo Saluste
4. Arutelu ja kohalalgatatud küsimused.

Kohalolijad mälestasid leinaseisakuga 7. juulil k.a meie hulgast ootamatult lahkunud komisjoni liiget Ruuben Posti. Komisjoni esimees tutvustas lühidalt tema elulugu.


1. Meie maaelu probleemidest

T. Kevvai struktureeris oma ettekande neljaks punktiks:
1. Maaeluprobleemide juured.
2. Trendid põllumajanduses ja maaeluarengus üldiselt viimasel kümnendil.
3. Toetused maaelu arengule ja põllumajandusele.
4. EL liitumine ja väljavaated maaelu arengule ja põllumajandusele.

Ettekande kokkuvõte lisatud (lisa 1)


2. Meie maaelu edendamise võimalustest

A. Oopkaup rääkis maaelu edendamise võimalustest läbi turu prisma st nõudluse vaatepunktist vaadatuna.
Ettekanne oli jagatud neljaks osaks:
1. Kaubandusest
  - Liitumiseelsed tingimused (kvoodid)
  -. Liitumisjärgsed võimalused (WTO mõju El-le)

2.. Töötlev tööstus ja selle arenguvõimalused ning -probleemid
  - Kontsentratsioon
  - Spetsialiseerumine

3. Kaupluste ketistumine

4. Valikud - Tooraine tootjast spetskaupade tootjaks

Ettekande kokkuvõte lisatud (lisa 2)


3. Saksamaa kogemustest maaelu jätkusuutlikul arendamisel

L. Saluste on Saksamaa põllumajanduse informaatikaühingu GIL liige ja 6 korda osa võtnud GIL aastakonverentsidest. Nimetatud konverentsidele on eelnenud või järgnenud nädalapikkune tutvumisperiood maaelu sõlmküsimuste valdkonna erinevate uurimis- ja rakendusutustega.

L. Saluste ettekanne kandis pealkirja "Maaelu jätkusuutliku arengu kavandamisest Eestis Saksamaa kogemustel".


4. Arutelu ja kohalalgatatud küsimused

Vastustest ettekandjaile esitatud küsimustele selgus:
  • kandidaatriigid on üksmeelel, et üleminekuperiood EL liitumisel ei oleks pikem kui 3 aastat;
  • oma juurdemakseid võib teha ainult sektorites, kus liitumiseelne toetus on olnud suurem kui järgnev EL poolt pakutav;
  • maailmaturu prognoosides on nii meie, EL kui rahvusvahelised organisatsioonid prognoosinud Eestis tootmise edasist vähenemist;
  • riik toetab ja peab tagama poollooduslike rohumaade korrashoiu (ekstensiivne karjatamine, niitmine);
  • metsastamist planeeritakse maadele, mida ei tasu põllumajanduses kasutada;
  • põllumajandus ei taga maal tööhõivet, vaid põllumajandusel on selles vaid oma osa, ta loob keskkonna ja võimaluse töökohti luua põllumajandusvälja;
  • küllalt väikese tõenäosusega võib maailmas tarbevee vähenemise tõttu tootmine üle kanduda piirkondadesse, kus seda on rohkem (parasvöötmemaad);
  • varem rajatud melioratsioonisüsteemide korrastamise ja edasiste kuivendustööde osas on plaanid tehtud;
  • töötatakse selle nimel, et mahepõllumajandustooted Eestis turule tuleks (eelkõige piim ja liha); välisturgudel ei soovita näha mitte niivõrd meie mahetoodet, kui sööta, et toota oma mahetoodet (näiteks liha);
  • meie üks võimalusi on rahvuslike toodete turule toomine eelkõige läbi väike- ja keskmise ettevõtluse arendamise ja tarbija koolitamise.
Komisjoni liikmed aktsepteerisid, et maaelu ja põllumajandus on väärtused, mille arendamiseks on tarvilik ühel või teisel viisil neid toetada.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee