In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Majandusarengu komisjon

Teine koosolek 31. augustil 2002. a

Osa võtsid:
Jüri Sepp, Tiit Elenurm, Jaak Leimann, Erik Terk, Aadu Luukas, Urmas Varblane, Märten Ross, Mati Sepp

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi majandusnõunik Anu Randveer, Rahandusministeeriumi RAK töörühma juht Kerli Lorvi


Päevakord:

1. "Riiklik arengukava kui Eesti majanduspoliitika strateegiline alus".
Ettekandja Rahandusministeeriumi RAK töörühma juht Kerli Lorvi
2. Komisjoni liikme Urmas Varblase kommentaar ettekande kohta.
3. Diskussioon ja mõtteavaldused.


1. "Riiklik arengukava kui Eesti majanduspoliitika strateegiline alus"

Kerli Lorvi andis ülevaate riikliku arengukava koostamisest ja hetkeseisust.

Mis on RAK?

RAK on kogu Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab ainult neid Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi, millele on võimalik taotleda kaasfinantseerimist PHARE sotsiaal-majandusliku arengu programmi vahenditest enne ja EL struktuurifondide vahenditest pärast Eesti liitumist EL-ga.

RAK eesmärk
Kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng.
Majandusareng peab viima Eesti mahajäämuse ületamisele Euroopa Liidust ning aitama kaasa Eesti rahva püsimajäämisele, parandades nii rahva demograafilise taastootmise kui kultuurilise arengu tingimusi.

RAK koostamise peamised alusdokumendid
- Koalitsioonileping
- Eesti liitumiseelne majandusprogramm (PEP)
- Riigi eelarvestrateegia 2003-2006
- Riiklikud sektorpoliitikad
- Euroopa Komisjoni juhendid 2000-2006. a programmide koostamiseks

RAK koostamisel aluseks võetud peamised riiklikud sektorpoliitikad
Ettevõtlus
Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik poliitika "Ettevõtlik Eesti" 2002-2006
Turism
Turismi arengukava 2001-2004
Kaubandus
Eesti ekspordipoliitika põhialused

RAK koostamisel aluseks võetud peamised riiklikud poliitikad
Energeetika
- Eesti põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskava aastani 2010
- Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava 2000-2018
- Energiasäästu sihtprogramm
- Energiasäästu sihtprogrammi rakenduskava 2001-2005
Teadus- ja arendustegevus
- Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistepõhine Eesti" 2001-2006
Keskkond
- Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti keskkonnategevuskava 2001-2003

RAK sisukord
Eesti sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldus
Strateegia lähtekohad
Prioriteedid ja meetmed EL struktuurifondidest toetuse taotlemiseks
Rakenduspeatükk
Eelarve ja lisanduvuse tabel
Lisa: RAK eelhindamise aruanne

EL regionaalpoliitika printsiibid, mida järgitakse RAK koostamisel

Kontsentreeritus
- abi on koondatud kõige prioriteetsemate eesmärkide saavutamiseks - abi koondatakse seda rohkem vajavatesse regioonidesse - sihtaladesse
(Eesti tervikuna sihtala 1: keskmine sissetulek elaniku kohta alla 75% EL keskmisest)
Mitmeaastane planeerimine ja programmiline ülesehitus
RAK integreerib sektorpoliitikad ja -strateegiad prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks

Lisanduvus
- EL struktuuriabi ei asenda Eesti riigieelarvet
EL kaasfinantseerib programme täiendava allikana lisaks Eesti riigi-  ja erasektori poolt eraldatavatele vahenditele
- riigieelarveliste vahendite eraldamine programmidesse ei tohi väheneda võrreldes eelnevate aastatega

Partnerlus
- RAK koostatakse koostöös kohalike omavalitsuste, erialaliitude, mittetulundusühingute ja Euroopa Komisjoni esindajatega
- Oluline on koostööpartnerite aktiivne osalemine RAK rakendamise ja järelevalve korraldamisel
Solidaarsuse printsiibil pakub EL võimalust liikmesriikidel toetust saada oma regionaal-poliitilistest abinõudest
   - Struktuurivahendid
    Struktuurifondid
    Ühtekuuluvusfond

  - Struktuurivahendite maht kuni 4% rahvuslikust koguproduktist
    ca 3,1 miljardit EEK 2004. aastal
    ca 4,5 miljardit EEK 2006. aastal

  EL struktuurifondid:
  Regionaalarengufond (ERDF) - "kivid ja betoon" ettevõtluse arendamiseks ja kohaliku initsiatiivi ning infrastruktuuri toetamiseks
  Sotsiaalarengufond (ESF) - "koolitus ja nõuanne" tööhõive ja töötajate konkurentsivõime tõstmiseks
  Kalandusfond (FIFG) - "investeeringud" kalanduse kontrolli tõhustamiseks, toodangu kvaliteedi tõstmiseks ja püügivõimsuste vähendamiseks
  Põllumajandusfond (EAGGF) - investeeringud sektori konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks

  EAGGF
  Arendussektsioon (Guidance Section)
    põllumajanduse ja maaelu strukturaalne areng
  Tagatissektsioon (Guarantee Section)
    interventsiooni ja eksporditoetuste abinõud
    otsetoetused ja preemiaid tootjatele (hektaritoetused, loomapreemiad, maade söötijätmise preemiad, LFA ja keskkonnaalaste kitsendustega alad)
    CAP saatvad meetmed: varajane pension, agrokeskkond, põllumajandusmaa metsastamine, põllumajanduslikud majapidamised, tootjate ühenduste moodustamine, tehniline abi

EL struktuurifondide kasutuselevõtuks vajalikud arengukavad Eestis
- Maaelu arengukava (CAP-iga kaasnevad meetmed, sh. EAGGF tagatissektsioon)
- riiklik arengukava (struktuurifondid, sh. EAGGF arendussektsioon

RAK prioriteedid
1. Inimressursi arendamine
2. Ettevõtluse konkurentsivõime
3. Maaelu ja põllumajandus
4. "Infrastruktuur ja kohalik areng
5. Tehniline abi

RAK meetmed
1. Inimressursi arendamine (Euroopa Sotsiaalfond)
1.1 Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem
1.2  Majanduse konkurentsivõimet suurendav inimressursi arendustegevus väikeettevõtluse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas
1.3  Aktiivsete tööturumeetmete rakendamine
1.4  Haldussuutlikkuse tugevdamine
1.5  Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
2. Ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF)
2.1  Ettevõtluse arendamine
2.2  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine
2.3 Turismi arendamine
2.4 Infotehnoloogia arendamine

RAK finantseerimine
Eesti eesmärgiks on pärast EL-ga liitumist saada RAK-ühtse programmdokumendi finantseerimiseks investeerimisabi kuni 4% SKP-st, mis on praegustes hindades kuni 3,6 miljardit krooni aastas.

EL struktuurivahenditest projektide üldised finantseerimistingimused
- Kapitalitoetused ettevõtlusesse maksimaalselt 40% projekti maksumusest (keskmine 25-35%)
    - Ettevõtluse alustamine
    - Arendusprojektid (innovatsioon)
    - Põllumajandusettevõtete ja töötleva tööstuse arendamine
- Infrastruktuuriprojektide kaasfinantseerimine
    - Kasumit mittetootvatesse kuni 75% (ühtekuuluvusfond kuni 85% )
    - Kasumit tootvatesse kuni 70%
- Koolitusprojektide kaasfinantseerimine kuni 75%
- Töötajate koolituses osalemise maksumuse osaline kompenseerimine (kuni 75%)
- Ekspertide (eelkõige kohalike ekspertide) tegevuse kaasfinantseerimine (kuni 75%)

Mis on aasta jooksul ära tehtud?
- Koostatud RAK sotsiaalmajandusliku olukorra kirjeldus ja strateegia lähtekohad
- Määratletud RAK prioriteedid ja meetmed
- Euroopa Komisjonile esitatud 2001. a eelarve põhjal koostatud lisanduvuse tabel
- Valminud RAK keskkonnamõju hindamise programmi rakendamise vahearuanne
- Ette valmistatud RAK eelhindamise töökava
- Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahelise koostöö tugevdamiseks on kaasatud RAK koostamise protsessi üle 100 koostööpartneri
- Avalikkuse teavitamiseks on korraldatud infopäevi ja avalikke arutelusid

RAK koostamise edasine ajakava
- RAK keskkonnaeesmärkide määratlemine prioriteetsetes valdkondades (19.09.2002)
- RAK ja programmitäiendi esmase versiooni koostamine (09.10.2002)
- Dokumentide esmase versiooni kommenteerimine koostööpartnerite ja Euroopa Komisjoni poolt (11. oktoober-11. november)
- RAK ja programmitäiendi heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt (20.12.2002)
- RAK ja programmitäiendi esitamine Euroopa Komisjonile (10.01.2003)
- Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga (kuni 12 kuud)
- Investeeringute raamistik lepitakse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel kokku ning fikseeritakse ühtse programmdokumendina 2003. a lõpuks

RAK roll majanduspoliitika kujundamisel Eestis
- RAK tugineb olemasolevatele majanduspoliitikatele
- RAK protsess on oma ekspertide ja aruteludega andnud olulise panuse olemasolevate poliitikate paremaks muutmisele ja on sisuliselt tegevuskavaks poliitika juurde
- RAK prioriteetsete valdkondade edasiarendamiseks ning EL struktuurifondidest jätkuva kaasfinantseerimise taotlemiseks Eesti majandusarengu edendamiseks tuleb ette valmistada RAK 2007-2013 2006. a alguseks

KÜSIMUSED JA VASTUSED:

Küsimused - T. Elenurm
1. Kas partner Euroopa Liidus soovib, et me näitaks väga selgelt, kuidas avaldub nende trendide ja prioriteetide omapära Eestis?
2. Kui palju Rahandusministeerium ja töörühma juht näevad seda arengukava valmimist protsessina, mille käigus erinevad ametkonnad saavutaks konsensuse?

Vastused - K. Lorvi
1. Euroopa Liidu poolseid vastuvõtjaid huvitab see, et suudetaks ära põhjendada, miks mingid valdkonnad on meie jaoks prioriteetsed.
2. Konsensuse saavutamine on võtnud aasta aega. See on kindlasti suurendanud ministeeriumidevahelist koostööd, mis on selle protsessi n-ö lisaväärtus.

Küsimused - J. Sepp
1. Kuidas on õnnestunud koostöö sotsiaalpartneritega?
2. Kas see dokument on ka poliitilistes tõmbetuultes olnud?

Vastused - K. Lorvi
1. Koostöö toimub põhiliselt läbi ministeeriumide. Iga ministeerium on määratlenud olulised koostööpartnerid. On prioriteetide töörühmad, kuhu on kaasatud ka koostööpartnerite esindajad. Ministeeriumid kogusid aasta esimesel poolel valminud terviktekstile väga palju kommentaare oma partneritelt. Sama oodatakse ka sügisel valmivale versioonile.
2. Sisuliselt ei ole olnud. Valitsus peab selle dokumendi aasta lõpuks heaks kiitma. Kuna RAK käsitleb neid võtmeküsimusi, mis vajavad lahendamist nii või teisiti, siis loodetavasti heakskiit tuleb.

J. Leimann arvas, et käsitletav arengukava ei haara kaugeltki kogu Eesti arenguproblemaatikat ja tegi ettepaneku muuta pealkirja. Praegusel kujul on see desorienteeriv. Pealkirjast peaks olema aru saada, et see on EL struktuurifondide vahendite kasutuselevõttu toetav.


2. Komisjoni liikme Urmas Varblase kommentaar ettekande kohta

U. Varblase kommentaar käsitles RAKi kohta riigi üldises arengukavas ja strateegias.
  • RAK hõlmab vaid üht osa majandusarengu valdkonnast ja see on suunatud raha saamisele. Tänu täiendavate vahendite saamisele vabaneb meil oma raha ja väga oluline on, kuidas seda kasutatakse.
  • Meie probleemiks on erinev haldussuutlikkus. RAK tulevase raha jaotus sõltub praegu väga oluliselt ministeeriumide võimekusest oma prioriteete põhjendada. Ministeeriumide võimekus ei pruugi olla kooskõlas riigi prioriteetidega.
  • Ka teostamismehhanism pole hästi läbi töötatud. Tulevikus võib tekkida probleeme saadava raha jaotamisega, sest näiteks ühe prioriteediga tegeles mitu ministeeriumit.
  • Peaks rohkem planeerima raha inimkapitali. Selle juures on ilmselt probleemiks nii vähene rakendussuutlikkus kui kontrolli ja mõõtmise keerulisuses.
  • Investeering üksi ei ole piisav tegur edukaks arenguks. Oluline on, et konkurentsipoliitika oleks paigas. Kui konkurentsipoliitika on vildak, siis investeering süvendab ebavõrdsust ja ei aita kaasa majanduskasvule.
  • Tuleks otsustada, milline on tuleviku Eesti visioon, missugune on majanduspoliitika nii pikas kui lühikeses perspektiivis. Ka Euroopa Liidus ei ole kõik riigid ühesugused. Millise rolli tahame endale tulevikus võtta?
  • Tõsiselt võetav ei ole 5 a andmete alusel prognoosida 10 järgmise aasta tulemusi.

3. Diskussioon ja mõtteavaldused

Kerkis küsimus, kas on olemas niisugune plaan, mis lahendab RAKi lüngad või paratamatu ühekülgsuse. Tõdeti, et antud puhul ei saa olla ühte piisavalt täpset ja head dokumenti. Meil on teatud dokumentide süsteem.
Esitatud mõtteavaldused:
  • Dokumendid ja plaanid võivad olla, aga need ei pruugi kahjuks teostuda. Vahe kavandatu ja tegelikkuse vahel on suur. Ja kavandatu omakorda ei pruugi olla täiuslik.
  • RAK ei ole keskendunud makromajanduslikule stabiilsusele, meetmed on valdavalt mikrotasandi meetmed.
A. Luukase arvates sunnib EL meid paratamatult süsteemsemalt mõtlema, mis on selle protsessi juures EL positiivseks rolliks laiemalt. Eestis on olemas 63-65 arengukava, nüüd saame veel ühe. Neid ei viida ellu ja nad on omavahel konfliktis. Rääkida tuleks ühiskonna majandusarengu eesmärkidest näiteks aastani 2007. Üks eesmärk võiks olla SKP kindel suurus ühe elaniku kohta ning veel terve rida sotsiaalseid ja tasakaalustavaid eesmärke. Seejärel rääkida eesmärkide saavutamise põhiprintsiipidest - millised ressursid on, millised võivad juurde tulla (näiteks EL vahendid), kuidas neid vahendeid kõige otstarbekamalt kasutada selleks, et eesmärke üldse võiks saavutada. Riigikogu võiks vastu võtta eelarve prioriteedid ja eelarve strateegia järgmiseks 5 aastaks. See ongi lõppkokkuvõttes ühiskondlik kokkulepe. Parlamendiväliselt võiks koos seda välja töötada, aga vastu peaks selle võtma põhiseaduslik institutsioon. Eelarve prioriteedid ja strateegiad peavad millelegi tuginema ja põhinema, neid peaks ka täitma. RAK peaks alluma teatud majandus-poliitilisele loogikale, üldisele lähenemisele ja olema üks osa sellest. Selle vaatamine eraldiseisva dokumendina on täiesti tulutu tegevus. Saadavad vahendid peaks loomulikult maksimaalselt suunama teatud majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisele.

J. Leimanni arvates on see dokument üldine, teksti on kogutud seinast seina ideid. Strateegia peaks olema üks valik, eelistamine, omanäolisuse saavutamine. Siin seda ei ole. Aga võib-olla EL-le pole seda vajagi ja omanäolisus realiseerub konkreetsetes projektides. Põgusal tutvumisel jääb veel mulje, et investeeringud 31 meetme all nimetatud suundadesse ei taga kiiret arengut.

Tekkis küsimus, mis suunas seda dokumenti võiks arendada. Kas teha seda n-ö universaalsemaks või spetsiifilisemaks.

T. Elenurm tegi ettepaneku arendada dokumenti edasi selliselt, et see koosneks kolmest suhteliselt autonoomsest osast, mille vahel on siiski seosed olemas.
I osa oleks meie arengukeskkonna analüüs. Sellesse protsessi võiks olla kaasatud valitsusväline ajutrust. Praegusest erinevalt võiks analüüs lõppeda väga selge Eesti strateegilise positsioneeringuga. Praegu võib selle osa arengukavast võtta ja tõsta vabalt näiteks Läti või Poola arengukavasse.
II osa oleks strateegilistest valikutest. Selleks, et midagi teha, peab millestki loobuma.
III osa oleks selgelt struktureeritud EL struktuurifondide loogika järgi. Siin saab näidata, et struktuurifondide vahendid praegusel kujul ei lahenda kõiki meie probleeme ega kata kõiki prioriteete.

M. Ross tegi ettepaneku muuta seda arengukava nii, et lugemisel tekiks terviklik pilt, mis looks üldse eeldused selle üle diskuteerida.

E. Terk soovitas samuti Rahandusministeeriumi töögrupil materjal ette valmistada laiema avalikkuse ette viimiseks. Hea oleks näidata, mis olid meie alternatiivid EL fondidest raha taotlemisel ja mis põhjusel midagi eelistati. Tuleks selgitada valikuid. Praegu seda välja ei loe.

M. Sepp: Kaasfinantseerimisest rääkides tuleb meeles pidada, et EL annab raha alles siis, kui projekt on ellu viidud.


Jõuti ühistele seisukohtadele, et:
  1. RAK ei täida kompleksse ja süsteemse Eesti majandusarengu strateegia kontseptsiooni rolli ja seetõttu tuleks formuleerida riigi majanduspoliitika ka metatasandil. Soovituslikuks eesmärgiks võiks olla ka Riigikogu otsus määratlemaks eelarve prioriteedid ja strateegia 4-5 aastaks.
  2. Eurovahendite roll Eesti majanduspoliitikas ja majanduse arengus vajaks paremini väljatoomist - kus vabanevad ressursid ära kasutada, kust kaasfinantseerimist tagada.
  3. Erinevate plaanide-arengukavade süsteemi tuleks täpsustada ja arendada.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee