| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Majandusarengu komisjon
Esimene koosolek 21. mail 2002
Osa võtsid: Tiit Elenurm, Jaak Leimann, Aadu Luukas, Märten Ross, Jüri Sepp, Mati Sepp, Erik Terk, Vabariigi Presidendi majandusnõunik Anu Randveer
Mõttevahetus komisjoni liikmeskonna ja tegevuse kohta
Komisjoni esimees, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan professor Jüri Sepp tutvustas presidendi ootusi seoses akadeemilise nõukogu ja selle komisjonide tööga. Ta selgitas komisjoni komplekteerimise põhimõtet. Eesmärk on, et komisjonis oleks Eesti majandusteaduse ja -uuringutega tegelevate oluliste institutsioonide, ka tööandjate ja võimalusel ametiühingute tunnustatud esindajad. Rida majandusteadlasi kuulub ka sotsiaalarengu komisjoni.
Komisjoni tööst on palutud osa võtma:
Tiit Elenurm - Estonian Business School, ettevõtluse õppetooli juhataja, professor
Jaak Leimann - Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond, ärikorralduse instituut,
organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja, professor
Aadu Luukas - AS Pakterminal, nõukogu esimees
Alari Purju - Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskonna dekaan, professor
Märten Ross - Eesti Pank, asepresident
Mati Sepp - Eesti Maaviljeluse Instituut, mehhaniseerimise osakond, vanemteadur
Erik Terk - Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, direktor
Urmas Varblane - Tartu Ülikool, majandusteaduskonna teadusprodekaan, rahvusvahelise
ettevõtluse professor
Mõttevahetuses esitati erinevaid seisukohti komisjoni töövaldkonna osas: puhtmajanduslikest kõikehõlmavate probleemidega tegelemiseni välja. Tõdeti, et majandusteadus ühest küljest uurib majandust, teisest küljest on majandus teatud mõttes metodoloogia - peaaegu kõiki eluvaldkondi on võimalik ka majandusliku põhimõtte järgi käsitleda. Siit tulenebki majandusteadlaste mitmesse komisjoni kuulumise küsimus.
Komisjoni liikmete arvu peeti optimaalseks. Tehti ettepanek võimalusel kutsuda osalema mõne kommertspanga peaanalüütik. Olenevalt teemast võib kedagi juurde paluda.
Rahvusliku/sotsiaalse kokkuleppe idee tutvustus Aadu Luukaselt ja järgnev arutelu
Jüri Sepp juhatas teema sisse tõdemisega, et teadlastele omase kriitilise analüüsi ja nõrkade kohtade otsimisega saab head ideed vaid paremaks muuta. Eesmärk on, et kõik asjaosalised seda lepet tõsiselt võtaksid, et see ei jääks vaid heade kavatsuste protokolliks, vaid elu mõjutavaks instrumendiks, tekitades sotsiaalsete partnerite vahel siduvaid kohustusi.
Aadu Luukas eeldas, et Eesti vajab tõuget ühiskonna, sh majanduse kiirendatud arenguks. Vaatamata Eesti kiirele majanduslikule arengule viimase kümne aasta jooksul on paljud majandusliku arengu näitajad täna üsna murettekitavad. Tavaline evolutsioon kiiret arengut ei võimalda. Kui me tahame näha ühiskonna elus teatud arenguhüpet, siis me peame tegema midagi sellist, mis ei lange kokku majandusteaduse standardsoovitustega turumajanduse tingimustes. Kiirendatud arengu näiteid on maailmas suhteliselt palju. Mõned on pealesurutud, mõned demokraatlikumad. Tšiili arenes läbi diktaatorluse. Sõjajärgses Hollandis toimus nn konsensuslik areng. See oli demokraatlik ja edasiviiv pärast Teise maailmasõja lõppu, kui kogu Hollandi majandus oli varemetes. Tänaseks ei ole kumbki tee aktuaalne. Iirimaa oli kriisitunnustega suveräniteedi pankroti äärel olev riik. Suudeti end mobiliseerida läbi rahvusliku arenguplaani, sõlmida selline üldrahvalik kokkulepe, millega tööandjad, ametiühingud ja erinevad poliitilised jõud kõik koos määratlesid palgapõhimõtted, riigi kulutuste määra ning maksupõhimõtted. Iiri valitsus töötas välja järjepideva tööstuspoliitika, millega pandi alus kiiresti arenevale oskustemahukale eksporttööstusele. Haridussüsteem muudeti ajakohaseks ja rohkem tööturgu arvestavaks. Tulemuseks oli see, et aastal 2000 oli Iirimaa majandustoodang 118% Euroopa Liidu tasemest ühe elaniku kohta ning majanduskasv 10,7% aastas. Tundub, et Iirimaa variant sobib Eesti keskkonda märksa paremini kui eelnimetatud variandid.
Kõnelejale oli sümpaatne Vabariigi Presidendi idee, et kuus akadeemilise nõukogu komisjoni töötavad välja oma seisukohad ja ideelise platvormi, mida võiks ühiskonnas laiemalt arutada ja leida võimalusi tekitada erinevate partnerite vahel ühiskonna arengu kiirendamiseks vajalikku sünergiat.
Aadu Luukas vastas esitatud küsimustele, mille käigus selgus, et rahvusliku kokkuleppe praeguses etapis on osa poliitikuid valmis seda protsessi toetama, osa peab Eesti Vabariigi põhiseadust sisuliselt rahvuslikuks kokkuleppeks ja ei innustu ideest. Kõneleja peab rahvusliku kokkuleppe protsessi sama oluliseks kui tulemust.
Arutelus jäid kõlama järgmised seisukohad.
Rahvusliku kokkuleppe teema on tõusetunud rahulolematusest nii praeguse poliitika vormi kui ka tulemustega. Poliitikud on suhteliselt tugevalt oma legitiimsust kaotanud. Ühiskond eriti ei usu, et tavapärase demokraatliku poliitilise protsessi (parteide konkurentsi) kaudu on võimalik olukorda parandada. Kui tekiks stabiilse struktuuri väljapakkumise katse mitmete ühiskondlike jõudude poolt, siis seda võetaks vastu suhteliselt positiivselt.
Kokkuleppe tegeliku võimalikkuse ja sisu suhtes olid erinevad arvamused. Suurettevõtjad rõhutavad majanduskasvu kiirendamise vajadust, president toob esiplaanile tasakaalustamise küsimuse. Kompromissi otsimine võib osutuda raskeks.
Kokkuleppe taha võib panna ka kaks erinevat teostusmehhanismi. Üks on see, et tuleb leida ühised eesmärgid riigile, kes need siis ellu viiks. Siin on probleemiks kokkuleppe vahekord tavapäraselt väljatöötatavate riiklike arengukavadega. Teisel juhul on aga osapooled sellised, kes ise saavad eesmärkide saavutamisele kaasa aidata ja endale siduvaid kohustusi võtta, ka konkreetseid kulusid kanda - see oleks n-ö praktiline kokkulepe (tehing). Kui näiteks ettevõtjad tahavad osta sotsiaalset turvalisust, siis peaks kokkuleppes selguma, mille eest nad seda ostavad ja millega selle garanteerivad. Loomulikult tekib siis küsimus garantiide usaldusväärsusest.
Jaak Leimann rõhutas meie kõigi võimalust ühiskonna elujärge paremaks muuta. Kui miljon eestlast püüaks igaüks olla 10% tulemusrikkam, siis ongi tulem käes. See on võimalik. Tuleks vaid natuke oma kultuuri, isiklikke pürgimusi ja arusaamu korrigeerida.
Anu Randveer tutvustas lühidalt Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu loomise eesmärke, ülesandeid ja töökorraldust ning vastas esitatud küsimustele.
|
| |
|
vpk.ee
