Võtsid osa: Vabariigi President Arnold Rüütel, Aleksander Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Dajan Ahmet (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Jüri Tammaru (Tartu Ülikool), Klara Hallik (RASI), Mai Treial (Koonderakond), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Rafik Grigorjan (Lõuna-Eesti Armeenia Rahvusühing), Raivo Vettik (RASI), Rein Järvelill (Mõõdukad), Sergei Ivanov (Rahva Usaldus), Viktor Andrejev (Ühendatud Rahvapartei), Hagi Šein, Jana Krimpe

Puudusid: Aap Neljas (Riigikogu), Aimar Altosaar , Aleksander Stern, Triin Vihalemm

Kutsutud:Andra Veidemann, Eduard Odinets, Jaak Prozes, Lydia Kõlvart, Tanel Mätlik , Mati Luik, Eda Seelmann, Piret Talur, Cilja Laud, Johanna Helin, Priit Järve

PÄEVAKORD:

1. Vabariigi Presidendi tervitus

2. Huvialakooli seaduse eelnõu arutelu (põhapäevakooli küsimus)

3. Ümarlaua novembri seminari arutleu

4. Euroopa Nõukogu Raamkonventsiooni täitmise aruanne: praegune seis, mis teha

5. Ülevaade integratsiooniprogrammi finantseerimisest

6. Euroopa Liidu monitooring, rahvusvähemuste kaitse

7. Ümarlaua tegevuse jätkamisest

8. Jooksvad küsimused

1. Vabariigi Presidendi tervitus

A. Rüütel: Mul on hea meel teid tervitada selle maja poolt ja kinnitada, et mitte midagi ei muutu, vaid tööd jätkatakse samas suunas ja eesmärgil, mille nimel siiani on töötatud. Teatud muudatused küll Kadriorus tulevad. See tuleneb sellest, et ühiskond on kümne aasta jooksul muutunud. Kui kõike seda arvesse võtta ja eelkõige analüüsida kõiki põhilisi arengufaktoried, siis leiame, et me peame teatud määral struktuuri täiendama, just eelkõige nende ümarlaudade ja mitmete komisjonide näol.

Presidendi institutsioon saab ühiskonna arengus kaasa aidata, avaldades arvamust, olles vahendaja rahva ja omavalitsuste, kõigi allpool olevate võimuorganite ning struktuuride, parlamendi ja valitsuse vahel. Olgugi, et parlament on seotud väga tihedalt rahvaga, kohtub inimestega, kuid need kohtumised on oma ringkonna valijatega ja suhteliselt vähe teistega. Selline täiendav sild nende institutsioonide vahel oleks asjale kasuks.

Selle kinnituseks tooksin näite - kohtusin erinevate erakondade noorte poliitikutega. See kohtumine oli väga meeldiv. Noored avaldasid mitmete probleemide kohta arvamust, aga eelkõige praegu aktuaalsete küsimuste kohta. Nendest üks on kindlasti see, mis teeb muret teile kõigile - konflikid noorte hulgas. Ajakirjandus on nende kohta andnud väga erinevat informatsiooni, nagu oleks tegemist rahvustevahelise konfliktiga. Eranditult kõik noored võtsid sõna ja väitsid, et tegemist ei ole rahvuskonfliktiga. Probleem on hoopis selles, et noortel ei ole kohta, kus tegutseda, välja minna. Koguneb kümmekond noort ja neid tuleb juurde ning koos mõeldakse midagi välja ning agressiivsem võtab initsiatiivi endale ja sealt algabki konfliktne situatsioon.

Tegemist on väga põhimõttelise küsimusega meie ühiskonna arengus, ma ütleksin, et maailmavaatelise küsimusega, kuna me oleme selle kümne aasta jooksul turumajanduse tingimustes viinud turule arusaamad, mis ei tohiks turul olla. Need on noore põlvkonna kasvatus, haridus ja muud taolised asjad. Selles osas peame me ühiskonnas korrektuurid tegema. Meil on lapsi, kes on katkestanud üldse haridustee mitmetel sotsiaalsetel põhjustel. Samas ei ole me loonud eeldusi, et tasuda õpetajatele ja kultuurimajades inimestele, kes tegeleksid lastega huvialaringides. See on justkui lapsevanema ja lapse enda asi. Ühtpidi on see nagu loogiline, aga tulem on selline, nagu me äsja rääkisime. Me leidsime, et me tuleme nendes küsimustes veel kokku.

Ma olen nende noortega ka varem kohtunud ja ma usun, et ka ümarlaual on samadest probleemidest rääkida. Noorte poliitikute arusaam räägib, millised võimalused on meil läbi nende noorte endi formeerida neid keerulisi küsimusi ja neid ühiskonnas reaalselt lahendada. Informeerin nendest asjadest ka rahandusminister Siim Kallast, et toetada noort põlvkonda, et nad saaksid oma huvialadega tegeleda. Selleks ongi kvalifitseeritud inimestest koosnev kogu, nagu täna siin, et leida reaalne lahendus nendele probleemidele.

Kohtusin Hagi Šeiniga ja leidsime, et tema oleks sobiv isik jätkama. Kui te seda toetate, siis ma esitleksin teda nö uues staatuses. Omalt poolt sooviksin teile palju jõudu.

Me teeme ilmselt ka sellise noorte ümarlaua ja struktuuri, et suudaksime sellele põlvkonnale kaasa anda oma põlvkonna poolt arusaamad ellu minekuks. See saab olema teiega väga tihedas koostöös, kuivõrd me püüame haarata erinevatest rahvustest noori nendesse tegevustesse.

Kui vaadata kõike seda, mis toimub praegu maailmas ja varasemaid aegu, siis Eesti on olnud eeskujuks maailmale. Kui püüdsime taastada oma iseseisvuse nii ülipingelises olukorras, pidades silmas nii rahvus- kui ka õigusprobleeme, suutsime siiski käia Eestimaal elavate inimestega ühte teed. Just nimelt sellises keerulises rahvusvahelises olukorras suudame käia sedasama teed ja olla eeskujuks paljudele sellel näol. See öeldu aga ei tähenda seda, et kõik oleks korras ja midagi ei olegi vaja teha. Ma usun, et just sellise vormi kaudu, läbi kollegiaalse mõtte panna see mingisse vormi ja edastada vastavatesse institutsioonidesse. See aitab paljuski stabiliseerida ja tasakaalustada seda arengut. Praegu ei ole Eesti ühiskond tasakaalus, ta on greeni ühele poole.

2. Huvialakooli seaduse eelnõu arutelu (pühapäevakoolide küsimus)

KUULATI: haridusministeeriumi noortetalituse juhataja kt. Piret Taluri sõnavõttu. Noortetalituse ülesanne on suunata noori väljaspool kooli ja perekonda. Noortetalitus juhib huvialakooli seaduse väljatöötamise töögruppi. Huvialakooliseadusega tegelevad veel õigusosakond, koolituslubadega tegelevad inimesed ja üldhariduskoolid. Meie hea partner põhapäevakoolide osas on haridusministeeriumi keeletalitus.

Lähtudes huvialakooli seaduse eelnõu paragrahvi 5 sätetest on see seadus mõeldud kohaliku omavalitsuse huvialakoolidele. See tähendab, et erakooliseadus jääb otsustavaks.
Kõige suurem muutus seoses pühapäevakoolidega on paragrahvis 3. Lõikes 1 on välja toodud: "....sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemiseks erinevate huvialahariduse valdkondade õppe läbimise kaudu". See tähendab, et oma huvialakooli seadus defineerib huvialahariduse niimoodi, et keele ja kultuuri õppimine on leidnud koha Eesti haridussüsteemis.

Kuidas saaksid rahvusvähemused Eesti riigis õpetada oma keelt ja kultuuri?
Haridusministeeriumi poolt pakutavad võimalused:

1. Taotleda koolitusluba huvialakoolile. Seoses sellega peab täitma rea erakooliseaduses ette nähtud nõudeid. Haridusministeerium toetab õpetajaid pedagoogilise ettevalmistamisega, et õpetaja kvalifikatsioon vastaks koolitusloa saamiseks vajalikele nõuetele.

2. Rahvusvähemuste laste keeleõppe programmi kaudu, mida pole praegu veel olemas. Soov on, et ümarlaua teeks omapoolsed ettepanekud ning seejärel valmiks see programm koostöös haridusministeeriumi keele- ja noortetalitusega. Et regulaarne toetus saaks alata aastast 2003, siis peab koostööprogramm valmima lähima poole aasta jooksul.

Minu soov on, et huvialakooli kaudu saaksid soovijad ennast teostada. See seadus ei saa asendada seda, mida teie vajate. Seadus saab olla üks abinõu, et praeguses seisus probleeme hakata lahendama. Minu e-post on piret.talur@hm.ee . Lähima kuu aja jooksul asub ministeeriumis tööle ka sideintegratsiooninõunik, kes on selle probleemiga kindlasti paremini kursis.

Küsimus - J. Tammaru: Paluksin kommentaari huvialakooli seaduse eelnõu paragrahvile 12 lõige 3-le. See on sõnastatud üldise nõudmisena, kuid pühapäevakoolid ei ole kutseharidusekoolid ja nendele see ei laiene.

Vastus - P. Talur: Muusika- ja spordikoolile on nende omal soovil kehtestatud üleriigilised õppekavad. Et saada võrdsetel alustel jätkata haridust kõikjal Eestimaal, siis peavad nad õppima samadel alustel. Siin pole kinnitatud, et igal koolil on üleriigiline õppekava.

Küsimus - J. Prozes: Kas eelnõud koostades võeti arvesse ka rahvusvähemuste soove?

Vastus - P. Talur: Kai Võlli vahendas rahvusvähemuste ümarlaua arvamusi. Alates eilsest on see seaduse eelnõu avalikul arutelul. Ka rahvusvähemuste ümarlaua täiendusettepanekud on oodatud. See seadus käsitleb munitsipaalalluvuses olevaid huvialakoole, mille aluseks on erakooliseadus.

Küsimus - D. Ahmet: Ma ei näe selles seaduse eelnõus seoseid rahvusvähemuste koolidega.
Minu soov on see, et rahvusvähemustele keele ja kultuuri õpetamine makstaks kinni riigi poolt, nagu mujal maailmas. Rahvusvähemused vajavad eraldi seadust.

Vastus - P. Talur: See osa, mida hõlmab see seadus, puudutab pühapäevakoole. See, et laps saaks omandada üldharidust oma keeles, on juba teiste seaduste teema ja pole ka minu pädevus.
Munitsipaalkoolis on korraldatud nii, et osa õppest tasub lapsevanem ja osa kohalik omavalitsus ja osa kaetakse erinevate fondide eraldistega. See, kui suur on omavalitsuse toetus, sõltub kohalikust omavalitsusest.

Küsimus - M. Stalnuhhin: Kes maksab kinni õpetajate koolituse, mis on Tartu Ülikoolis 20 000 ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis 12 000?

Vastus - P. Talur: Vajalik on 160-tunnine pedagoogiline ettevalmistus ja selles osas on võimalik abi saada haridusministeeriumilt.

Küsimus - L. Kõlvart: 1. Kui palju te olete analüüsinud reaalselt töötavaid pühapäevakool selle seaduse tegemisel? 2. Mida olete õppinud pühapäevakoole käsitlevast seminarist?

Vastus - P. Talur: 1.Haridusministeerium omab infot ainult nende koolide kohta, kellel on koolitusluba. 2. See, mis ettepanekud täna haridusministeeriumi poolt said tehtud, kajastab seda, mida me oleme õppinud. Kahjuks on see nii, et kui me jõuame tehnilistesse üksikasjadesse, siis tekivad takistused. See tähendab, et kõik otsused, mis tehakse, on seotud ühe üldise pildiga. Ei saa tegutseda väljaspool üldist pilti.

Küsimus - H. Barabaner: Kas koolitusloa saamise keeruline protseduur on kirjeldatud lähtuvalt ametniku suvast või on selleks mingi kriteerium?

Vastus - P. Talur: Koolitamisloa saamine huvialakooli puhul on kirjeldatud samal viisil, nagu teiste koolitüüpide puhul. See selles mõttes ei kanna ametniku suva, et selle tegelik eesmärk on see, et me tahame tagada lastele kõigiti kvaliteetset haridust. Kuna haridusministeerium ei oma paljusid koole, kaasa arvatud huvialakoole, siis me tagame kvaliteetse hariduse selle kaudu, et enne, kui kool hakkab tegutsema, peab ta meie võimaluste kaudu tõestama, et ta on pädev. See on läbi kõigi Eesti seaduste minev nõue, et tagada kvaliteetne haridus.

Küsimus - C. Laud: Kui juudi kogukonnal oleks soov omada sellist kooli, kuid teadupärast Eestis heebrea keelt ei õpetata, siis kas oleks võimalik läbi saatkonna paluda siia heebrea keele õpetaja? Osa kuludest kannab saatkond ja osa juudi kogukond.

Vastus - P. Talur: Arvestades minu pädevust haridusministeeriumis, siis ei saa ma sellele küsimusele vastata.

KUULATI: Integratsiooni sihtasutuse juhataja Mati Luige ülevaadet toetuse saanud programmidest:

Aastatel 2000-2001 on Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursside kaudu toetatud 11 erinevat rahvusvähemuste pühapäevakoolide projekti kogusummas 233 900 krooni. Nendest 7 projekti riigieelarvelistest vahenditest kogusummas 97500 kr. ja 4 projekti Põhjamaade/Suurbritannia/ÜRO Arenguprogrammi projekti "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile" vahenditest kogusummas 136 400 kr. Tänavu said kõik taotlejad projektitoetust.

Pühapäevakoolide projektide toetamine toimub vastavuses riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" alamprogrammide tegevuskavadele aastateks 2000-2003 (Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse poolt 27.02.2001.a.). Aastaks 2002 planeeritakse Integratsiooni Sihtasutuse kaudu rahvuskultuuriseltside, kunstikollektiivide ja pühapäevakoolide projektide toetamiseks kuni 800 000 krooni.

2001.a. on läbi viidud kaks kaheetapilist projektijuhtimise koolitust rahvusvähemuste kultuuriseltside juhtidele. Nendes osales 36 inimest. Koolituste eesmärgiks oli tõsta kultuuriseltside juhtide valmidust ja oskust juhtida ning efektiivselt majandada organisatsiooni, motiveerida aktiivsemalt osalema kodanikuühenduste tegevuses.

E. Odinets: Meil on pühapäevakoolide osas moodustatud töörühm, mida juhib Rafik Grigorjan. Kutsuksin seal osalema ka Piret Taluri.

OTSUSTATI:

2.1. Rafik Grigorjani poolt juhitav töögrupp võtab ühendust haridusministeeriumis Piret Taluriga või mõne teise inimesega, et esitada rahvusvähemuste ettepanekud huvialakoolide seaduse osas. Töörühm võiks eraldi käsitleda ka rahvusvähemuste ruumide probleeme.

2.2. Teha haridusministeeriumile ettepanek kaasata Rafik Grigorjan haridusministeeriumi juurde huvialakooli seaduse eelnõuga tegelevasse töögruppi.

2.3. Käsitleda pedagoogide koolitust eraldi punktina ümarlaua istungitel.

3. Ümarlaua novembri seminari arutelu

KUULATI: Jana Krimpe ülevaadet seminari kavast.

Seminaril on kaks peaeesmärki:

1. Ettekanne avalikkusele, mida on ümarlaud kõigi oma tööaastate jooksul korda saatnud. Siia juurde kahe presidendi ettekanded.

2. Näidata positiivseid lahendusi ja käsitleda praeguseid probleeme.

Mihhail Stalnuhhin teeb ettekande seaduseparandustest, mis on ümarlaua poolt initsieeritud ja mis on võetud Riigikogu menetlusse. Klara Hallik teeb ettekande üldistest tendentsidest rahvuspoliitikas Eestis alates taasiseseisvumise ajast kuni tänapäevani. Kas ümarlaud on mõjutanud seda protsessi? Lydia Kõlvart, Rafik Grigorjan ja Jaak Prozes peavad kokku leppima, kes räägib rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ümarlaua koostööst ja mida selles töös muuta?

Oktoobri lõpuks saab valmis Tallinna integratsiooniprogrammi mustand. Selle programmiga tegelevad praegu inimesed Tallinna Turvalisus- ja Integratsiooniametist, kes ühtlasi esinevad ka seminaril lühiettekannetega programmis käsitletud probleemidest. Seminaril on kavas käima panna mitu töögruppi ja igas grupis on grupijuht ning protokollija ning peale seminari läheb protokoll otse linnavalitsusse. Ootan teiepoolseid ettepanekuid.

M. Stalnuhhin: Ettepanek, kärpida minu kõne 15-minutiliseks.

OTSUSTATI:

3.1. Kutsuda seminarile kõik rahvusvähemuste probleemidega tegelevad inimesed, ka kultuuriseltsid, venekeelset haridust andvad inimesed, noorteorganisatsioonid, poliitikud, linnavalitsuse esindajad ja vastavad ametid, ka kirderegioonide esindajad.

3.2. Seminari kavaga ollakse põhimõtteliselt nõus.

4. Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni täitmise aruanne: praegune seis, mida teha

A. Semjonov: Saatsime oma mitteametlikud ettepanekud komiteele. Dokumendis 27.10 on kirjas aruanne, mille sisu on konfidentsiaalne. Ümarlaud on institutsioon, kuhu kuuluvad spetsialistid, kellele on antud volitus lahendada rahvusvähemuste probleeme ja seepärast küsiksin veel kord, et aidata konfidentsiaalselt lahendada see probleem, et aidata Eesti Vabariigi valitsusel valmistada vastust. Tuleb pöörduda selle küsimusega tegeleva ministeeriumi poole ja pakkuda ümarlaua koostatud lõppvastust ja anda edasi Eesti Vabariigi valitsusele.

K. Hallik: Sellega tegeleb välisministeerium ja märtsikuus oli vaja esitada esimene raport.

T. Mätlik:Aruanne, mida Eesti Vabariik esitas raamkonventsiooni täitmise kohta, oli aluseks ka sellele, mis läheb Adviser Committee'le. Kevadel tuli seda üle vaatama Adviser Committee, kes annab sellele dokumendile hinnangu ehk opinion'i. Ministrite komitee peab selle heaks kiitma, praegu aga pole see dokument veel Ministrite komiteesse jõudnud. Eestit esindab Adviser Committee's Marju Lauristin. Kui ümarlaud soovib seda dokumenti arutada, siis peab ta nõusoleku saamiseks pöörduma Adviser Committee poole.

OTSUSTATI:
4.1. Hagi Šein pöördub dokumendi arutamiseks loa saamiseks Marju Lauristini poole.

4.2. Probleem jääb töö korras lahendamiseks. Ehk õnnestub koostööd teha välisministeeriumiga.

5. Ülevaade integratsiooniprogrammi finantseerimisest

OTSUSTATI:

5.1. Kuna Andra Veidemann, kes pidi antud küsimuses ettekande tegema, ei saa tööülesannete tõttu ümarlaua istungist osa võtta, siis läheb järgmise istungi päevakorrapunktina edasi.

6. Euroopa Liidu monitooring, rahvusvähemuste kaitse

KUULATI: Agu Laiuse sõnavõttu raportist, mida valmistab ette Avatud Ühiskonna Instituut (Sorose fondi instituut, mis asub Budapestis). Raport kajastab vähemuste olukorda ja seda tehakse Euroopa Komisjonile eduraporti tarvis. See on kümne Euroopa Liidu kandidaatriigi kohta. Jaan Tõnissoni Instituut tõlgib seda praegu nii eesti kui ka vene keelde. Eestikeelne raamat ilmub trükis juba enne ümarlaua koosolekut. 26. oktoobril toimub esitlus, kuidas raport on kokku saanud, mis sellest edasi saab, et avada teatud diskussiooni ühiskonnas.

KUULATI: Aleksei Semjonovi ettekannet raporti koostamisest. Iga riik valis grupid ja vastavalt grupile vaadati olukordi, kas esineb diskrimineerimist või mitte ja mis võõrkeeli räägitakse ja kas on mitte-kodanikke jms.

Kõigepealt olid fookuseks venelased ja vaadeldi venelaste probleeme. Alguses oli üldarvamus, et ainult venelastel on probleeme, kuid hiljem see muutus ja vaadeldi ka teiste rahvusvähemuste probleeme. Fookus võeti ära, kuid situatsioon jäi samaks.

Raportit tehti mitu korda ümber ja seal pole kajastatud mitte ainult venelaste probleeme, vaid ka teiste vähemuste probleeme.

Rapotid olid algselt kirjutatud väga erinevalt ja erinevatel ametikohtadel olevate inimeste poolt. Autorite seas oli nii juriste, sotsiolooge kui ka teiste ametite esindajaid. Avatud Ühiskonna Instituut pani kõik need raportid kokku ja kirjutas ümber, nüüd on need enam-vähem ühtemoodi. Seega muutus ka struktuur. Kuna Avatud Ühiskonna Instituut tegi need raportid ümber, siis on tema ka vastutav selle eest.

A. Laius: Avatud Ühiskonna Instituudil on see esimene katse teha teatud töö ära ekspertide esmase töö alusel Euroopa Komisjonile. Nad ise tunnistavad ka, et selle raporti koostamise juures on probleeme. Jaan Tõnissoni Instituut valmistas ette korruptsiooni raporti, millega meie olime valmis juba 2000. aasta lõpus, aga teised riigid ei jõua valmis oma raportitega.

Pealkirja alla oli kirjutatud focus-russians, nüüd on see ära kaotatud, sellega on läinud asi tasakaalust välja, mis võib põhjustada probleeme rahvusvähemuste ühenuduste poolt, kuna neid küsimusi ei käsitletud. Kuid nende esitamiseks ei antudki võimalust. Selle käigus muutus ka struktuur.

Küsimus - M. Luik: Integratsiooni sihtasutus administreerib poolt riigieelarvelistest vahenditest, mis on suunatud integratsioonile ja selle raporti koostamise käigus ei pöördunud keegi meie poole küsimaks, mis tehtud on. Mulle jääb mulje, et raport on koostatud asjade kohta, mis on tegemata jäetud, mitte sellest, mis juba tehtud. Seal tekib ka viga, kui räägitakse riigieelarvelistest vahenditest, kuna raportist on välja jäetud kõik see, mis on läbi sihtasutuse läinud. Kas see viga tehti Budapestis?

OTSUSTATI:

6.1 Kui keegi soovib tutvuda inglisekeelse raportiga, mis on nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal, siis tuleks sooviavaldus saata e-posti aadressile anneli@jti.ee

6.2 Mati Luige küsimust arutatakse 26. oktoobri seminaril.

7. Ümarlaua tegevuse jätkamisest

KUULATI: Hagi Šeini sõnavõttu. Jätkan presidendi esindajana-nõunikuna ümarlaua juures. Kindlasti tahab Arnold Rüütel tahab panna ümarlauda veel aktiivsemalt tööle, kui ta seda seni tegi. Tuleb leida ka asendajad ümarlaua liikmetele Eugenia Gurin-Loovile, kes on meie hulgast lahkunud ja samuti Andra Veidemannile, kellest on saanud presidendi nõunik. Jätkuvalt ei ole me suutnud lahendada ümarlaua sisemist pinget Eestimaa Rahvuste Ühendusega, kes avaldas hiljuti oma esinduskogu seisukoha, et nad ei ole rahvusvähemuste ümarlaua moodustamise põhimõtetega nõus.

Vabariigi President ja Andra Veidemann toetasid seisukohta, et ümarlauda käsitletakse ekspertkoguna, kus on esindatud poliitikud, eksperdid ja vähemuste esindajad. Ümarlauas on 8 Riigikogu liiget, 5 liiget, kes esindavad rahvuste küsimustega tegelevaid institutsioone ja 3 teaduseksperti. Ümarlaua koosseisu peamine küsimus seisneb selles, kuidas oleks kõige parem komponeerida rahvusvähemuste ekspertide esindust?

Eestimaa Rahvaste Ühenduse etteheide on teatud mõttes õigustatud. Ümarlaual on kaks töötaset - üks on ekspertnõukogu ja teine suur koda, kus alati osalevad ka rahvusvähemuste kultuuriseltside täisesindused. Võimalik, et sellest ei ole sündinud täisosaluse tunnet. Võib-olla tasuks selle suurema koja olemasolu, põhimõted, töökord ja volitused fikseerida ümarlaua statuudis. Olen seda meelt, et tulla tagasi ainult rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatest koosneva ümarlaua juurde ei oleks efektiivne. Küll aga pakuksin panna aktiivsemalt tööle suure koja ehk foorumi.

Küsimus - D. Ahmet: Kuidas reglementeerime suuremat kogu?

Vastus - H. Šein: Enne, kui ümarlaua poolt läbi töötatud küsimused ja lahendused saadetakse edasi valitsusele ja Riigikogule, arutatakse need läbi suure koja istungil. See tagaks kõigile reaalse osaluse. Vabariigi President lubas aidata vahendite leidmisega, et läbi viia suuremaid foorumeid.

OTSUSTATI:

7.1 Esitada ettepanekud, kuidas rahvusvähemuste kultuuriseltside eksperte esindada ümarlauas

7.2 Esitada ettepanekud ümarlauas olevate vakantsete liikmekohtade täitmiseks

7.3 Hagi Šein räägib Jaak Prozesega ERÜ osalemisest ekspertide kogus.

8. Jooksvad küsimused

Küsimus - M. Stalnuhhin: Igal aastal saab 10 inimest kodakondsuse eriliste teenete eest. Kuidas see toimub ja mille eest täpsemalt? Kas meil on õigus esitada siin kandidaate?

Vastus - K. Hallik: Jäi ministeeriumide keskne lähenemine, kuna nemad teavad kõige paremini rahvuslikke huvisid ja kultuuriseltside seaduse järgi ei ole neil õigust esitada kandidaate. Võib-olla on selleks president?

Küsimus - J. Krimpe: Mida me vastame pressile, kes küsib meie seisukohta noorte probleemi kohta?

K. Hallik: See viitab vajadusele kaaluda, kas ühiskonnas saavutatakse konsensus, kuidas pingeid lahendada ühiskonnas, milline on sotsiaalse dialoogi strateegia. See viitab hädadele ühiskonnas.

Küsimus - D. Ahmet: Olen kirjutanud Äripäevale sellest. Kas see on rahvuslik nähtus, et narkomaane on mitte-eestlaste seas rohkem kui eestlaste seas? Väliselt on need ilmingud. Selge on see, et mitte-eestlane ja mitte-kodanik on sotsiaalselt nõrgem ja kaitsmata inimene Eesti ühiskonnas. Tänu sellele on ka kibestumus. Me oleme kõik eestlased riigi jaoks. On keelatud kasutada riiklikul tasandil sõnu "muulane" ja "mitte-eestlane".

A. Laius: Maailmas on mitmeid konflikti ennetamise keskuseid. Eestis pole selle peale mõeldud. Majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused põhjustavad pingeid. Hea on, et Vabariigi President mainis ka ühiskonna tasakaalustamist. See peaks olema ka järgmisel ümarlaual päevakorras.

Küsimus - D. Ahmet: Kultuuriministeeriumis on likvideeritud rahvusvähemustega tegelev ametikoht ja me ei tea, kuidas hakatakse toetama rahvusvähemusi. Tahaksin kohtuda kellegagi kultuuriministeeriumist siin ümarlauas.

Vastus - J. Krimpe: See koht ei ole likvideeritud. Viimasel istungil otsustati, et kooskõlas ümarlauaga hakatakse arutama finantsprobleeme.

OTSUSTATI:
8.1 Uurida, kuidas on võimalik esitada kandidatuuri eriliste teenete eest kodakondsuse saamiseks.

8.2 Võtta järgmisse ümarlaua istungi päevakorda noorte ja ühiskonna probleemide analüüs. Noortelt võiks paluda ülevaateid sellest probleemist, et oleks olemas ka nende arvamus ja nägemus.

Juhataja: Agu Laius, protokollija: Karin Piir