Võtsid osa: Aleksander Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Aleksander Stern (Rahvaliidu fraktsioon), Aleksei Semjonov (Inimõiguste
Teabekeskus), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Rafik Grigorjan (Lõuna-Eesti Armeenia Rahvusühing), Viktor Andrejev (Ühendatud Rahvapartei).

Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Andra Veidemann, Dajan Ahmet, Eugenia Gurin-Loov, Jüri Tammaru, Klara Hallik, Mai Treial, Raivo Vetik, Rein Järvelill, Sergei Ivanov, Triin Vihalemm.

Külalised: arvukalt külalisi rahvusvähemuste kultuuriseltsidest Tallinnast ja Narvast.

Kutsutud: Liia Hänni (Põhiseaduskomisjoni esimees), Kai Saks (Tartu Ülikooli dotsent), Kädi Riismaa (Siseministeeriumi välismaalaste osakonna juhataja asetäitja).

PÄEVAKORD:

1. Integratsiooniprogrammi täitmise analüüs.

2. Eeldused ja võimalused Eesti kodakondsuse saamise tingimuste leevendamiseks eakatele inimestele.

1. Integratsiooni täitmise analüüs

KUULATI: rahvastikuministri Katrin Saksa analüüsi integratsiooni programmi täimisest.

Pärast riikliku programmi vastuvõtmist said erinevad ministeeriumid ülesande töötada välja tegevuskava. Haridusministeerium on pakkunud metodilist abi, et muuta tegevuskava tulemusrikamaks.

Järgmise aasta plaan.

1.Tegevus riikliku integratsiooniprogrammi raames aastatel 2000-2003.
Töötute keeleõpe. Haridus-, kultuuri-, sise-, sotsiaalministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse tegevus ja eelarve aastateks 2001-2003 valmimas.

2.Eesti keele laagrid ja pereõpe. Rahastajad - 5,38 mln krooni Põllumajandusministeeriumilt, Põhjamaade ÜRO Arenguprogrammi projekti "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile" raames ning Euroopa Liidu PHARE eesti keele õppe programmi raames.Tegevus - 3000 last osales eesti keele laagrites ja peredes.

3.Noorsootöö. Rahastajad - 281 000 krooni Põhjamaade ÜRO Arenguprogrammi projekti "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile" raames. Tegevus - 15 noorsootöö projekti rahastatud.Integratsiooni Sihtasutus annab välja materjale eesti keele õppeks. Osa on juba ilmunud, osa veel mitte.

4.Muukeelsete kutseõppeasutuste õpilaste vahetusprogramm. Seda pilootprojekti tuleks edasi arendada, kuna programm oli väga tõhus. 2000. aasta kevadel testiti mudelit kolmes erinevas kutseõppeasutuses, kus osales 24 vahetusõpilast.

5.Täiskasvanute keeleõpe. Eduka keeleeksami sooritamise puhul makstakse 50 % raha tagasi; keeleeksam finantseeritakse 100 % sihtgruppidele, mõningatel juhtudel tuleb õppijatel enestel tasuda teatud protsent. 17 % eesti keele õppijatest on mehed ja 83 % naised. Püütakse sellesse õppeprogrammi kaasata rohkem mehi.

Tagasimaksete saajate jaotus kodakondsuse alusel:
53,3 % Eesti kodaniku
34,4 % kodakondsuseta
10,5 % Vene kodakondsusega
1,8 % muu riigi kodakondsusega

I poolaasta jooksul oli õppijaid Ida-Virumaalt 2239 inimest ja mujalt Eestist 2306 inimest. Sihtgruppidest oli eesti keele õppijaid 2680 inimest, kellest kõige rohkem oli töötuid, siis meditsiinitöötajaid, vanglaametnikke, puudega inimesi. Kõige rohkem on eesti keele õppijaid algajate seas ja kõige rohkem sooritatakse eksameid algtasemel. Kõige rohkem oli õppijaid Harjumaalt, mis tuleneb sellest, et vanglatest oli palju ametnikke.

6. Eesti-sisene töölähetus keelepraktika eesmärgil. Rahastajad
- 332 000 krooni Põhjamaade ÜRO Arenguprogrammi projekti "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile" raames. Tegevus - 11 politseinikku (6 naist ja 5 meest) olid 2,5 kuud töölähetuses eesti keele õppimise eesmärgil. See projekt oli efektiivne, kuna viibiti keelekeskkonnas ja nii on keeleõpingutest kõige rohkem kasu. Väga efektiivne keele- ja ka tööpraktika oli Hiiumaa ja Narva politseinike vahel.

7. Eesti- ja venekeelsete kogukondade lähendamist ning keeleõpet toetav
avalik kommunikatsiooniprogramm "Integreeruv Eesti". Seda kampaaniat pani tähele 78 % elanikkonnast. Väga palju oli järelkajasid, pilte, artikleid selle kampaania kohta. Laused, nagu "Nastjat ja Kristiinat tead?" on tööle hakanud. Selles suunas üritatakse edasi tegutseda. Selle kampaania peale kulutati 300 000 krooni ja meedia ise sponsoreeris seda umbes 94 % ulatuses.

Kodakondsuse saamisest. Alates sellest aastast on ühildatud eesti keele gümnaasiumi eksam kodakondsuse keeleeksamiga. Kodakondsuse eksami mudeli väljatöötamine on lõpusirgel. 26.11. on kodanikupäev ja tahaksime seda tähistada veidi pikemalt, mitte ühe päevana. Kavas on näituste korraldamine, õpetajate keeleõpe.

Vanemaealistele lihtsustatud korras kodakondsuse andmisest. Vanurid ei sattunud Eestisse mitte eile ega üleeile. Nemad oleksid pidanud minimaalse keeleoskuse omandama siis kui noored olid. Vaid 17 % eestlastest on nõus toetama vanuritele lihtsustatud korras kodakondsuse andmist. Enamus eestlastest peavad õigeks, et lihtsustatud korras saavad kodakondust siin sündinud lapsed. On ka 60-70 aastaseid inimesi(enamus neist on olnud meditsiinitöötajad ja vanglaametnikud), kes on sooritanud eksami.

Küsimusel on ka teine külg. Paljud inimesed ei soovigi kodakondsust, kuna mittekodanikuks olemine võimaldab lihtsamalt Venemaale reisida.

Ümarlaud peaks rohkem vaatama, mida teha meie noortega. Kuidas muuta integratsiooniprotsessi aktiivseks?

KUULATI: Integratsiooni Sihtasutuse direktori Mati Luige sõnavõttu Integratsiooni Sihtasutuse tööst.

Integratsiooni Sihtasutuse töö on jaotunud kaheks:

1. riigieelarvest tulenevalt ametnike suunamine integratsiooni programmi
alusel;
2. välisabiprojektide administreerimine.
Sihtasutus on püüdnud nii palju kui võimalik oma tegevust valgustada kodulehekülje
kaudu.

Faktid - Eesti riigieelarvest on 5,7 mln krooni ja otsesteks projektide toetusteks on 4 mln krooni. Selle jaotamise otsustab sihtasutuse nõukogu. Erinevalt eelmisest aastast on see tegevus muutunud programmilisemaks. Toetusi suunatakse teatud valdkondadele. Sihtasutusel on avatud konkurss, kuhu saavad kõik oma projektid esitada.Riiklik programm - käesoleva aasta tegevusplaani rahaline külg on sinna ka kirja pandud. Saab vaadata sihtasutuse koduleheküljelt aadressil www.meis.ee. Töö administratiivne pool, kuhu ka riik raha suunab. Sõlmitakse 2-3 lepingut päevas. Tänaseni on sõlmitud juba 500 lepingut (näiteks stipendiumilepingud jms).

L.Šer: Integratsioon on kahepoolne protsess. Kui palju Eesti lapsi viibis mitte-eestlaste peredes?

K. Saks: Meie toel veel mitte ühtegi, kuigi nõudlus on olemas ja huvi on tekkinud. Eestis on 584 üldhariduskooli ja 475 on vene keel võõrkeelena õppeainete seas.

A. Semjonov: Kas kogu integratsiooniprogrammi tarvis on ainult 4 mln krooni? Milline on Eesti riigi roll?

K. Saks: Eesti riigi panus ei olnud mitte 4 mln kooni. Ühtekokku on 70 mln krooni. Esimest korda on oma eelarves selleks otstarbeks raha eraldanud kaitseministeerium, kes õpetab vene noori kaitseväes. Järjest kasvab omavalitsuste panus. Saatsime küsitluslehed omavalitsustele. Tallinnas on 5 mln krooni integratsiooniprogrammi elluviimiseks. Üha rohkem hakatakse sellele mõtlema.

Kampaania "Integreeruv Eesti" oli suunatud eestikeelsele elanikkonnale ja sellega ei tahetudki midagi uut luua, vaid juhtida positiivse koostöö võimalusele. Suhtumises on toimunud väga suured nihked. Antud kampaania oli välja mõeldud Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaamitudengite poolt. Nemad leidsid, et selliste väärtuste rõhutamine oleks tõhus.

A. Dusman: Millist rolli mängib integratsiooniprogrammis kolmas sektor ?

K. Saks: Kultuuriseltsid on omaette teema. Nemad on olnud selle protsessi põhilised edasiviijad.

P. Järve: Integratsiooni käsitlevad dokumendid on muutunud aastatega aina mahukamateks, kuid naturaliseeruvate inimeste osa on langenud. Kui palju inimesi siiski naturaliseerub? 17 % elanikkonnast on praegu ilma kodakondsuseta. Kas olete teinud prognoose, kui palju naturaliseerub inimesi?

K. Saks: Mina räägiksin pigem naturalisatsiooniprotsessi stabiliseerumisest. Paljud inimesed ei tahagi kodakondsust, neil on muud huvid. Näiteks 75 % Eestis elavatest mitte-eestlastest omavad sugulasi Venemaal ja pooled neist külastavad sugulasi.

A. Laius: Kui kaugel ollakse sotsiaal-majandusliku integratsioniprogrammi väljatöötamisega?

K. Saks: Sotsiaalministeerium on töötanud välja oma tegevuskava. See sisaldab töötute mobiilsuse probleemi jms.

E. Odinets: Kultuuriministeerium tegeleb kolmanda sektoriga, kuid väga palju sõltub kultuuriseltsidest endist. Nad peavad olema registreeritud, neil peab olema registreerimisnumber. Nad peavad olema ise aktiivsed - esitama projekte. Niisiis on kultuuriministeeriumi poolt seltsidele toetus olemas, kõik sõltub teist, kuidas me teid aidata saame.

A. Dusman: Kas oskate prognoosida, millal hakkab programm realiseeruma?

K. Saks: 100-protsendiliselt ei rakendu ellu mitte midagi. Integratsiooni puhul on oluline põlvkondade küsimus. Integratsiooni eripära seisneb selles, et väga lühikese aja jooksul on toimunud väga suured muutused just suhtumise osas.

L. Kõlvart: Praegu on palju juttu olnud laste kodakondsusprobleemidest, kuidas need edaspidi lahenevad?

K. Saks: See tuleb täpsustada kodakondsusseaduses.

V. ReznitŠenko: Mida teha, et ka eestlased oleksid haaratud nendesse projektidesse?

K. Saks: Seda reklaamikampaaniat jätkatakse. Kõige tähtsam on barjääride kaotamine. Meil oli ka sellised projekte, kus terve küla tegeles nende lastega. Kõik noorsoo-, tööjõu vahetuse projektid on ju selle nimel. Mida te olete kindlasti tähele pannud, on see, et ajalehest Estonija saate lugeda ajalehe Postimees artikleid. Igal juhul on püütud need projektid niimoodi üles ehitada, et need oleksid kahepoolsed.

J. Prozes: Kultuuriministeeriumist oli kultuuriseltside jaoks raha 1 540 000 krooni, on seda vähe või palju?

K. Saks: Arvestades kultuuriseltse, siis kindlasti vähe, kuid ma arvan, et Kultuuriministeerium on talitanud vastavalt oma võimalustele. Ma arvan, et kui seda raha mõistlikult jagada, siis saame hakkama.

2. Eeldused ja võimalused Eesti kodakondsuse saamise tingimuste leevendamiseks eakatele inimestele.

Juhatab Mihhail Stalnuhhin.

KUULATI: Siseministeeriumi välismaalaste osakonna juhataja asetäitja Kädi Riismaa ettekannet Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saamise eritingimuste põhiseaduslikest alustest ja seotusest Euroopa normidega.

Siseministeeriumis loodi välismaalaste osakond sellel suvel ja osakonna ülesanne on tegeleda kodakondsusalaste küsimustega, isikut tõendavate dokumentidega jms. Ametliku seisukoha saab anda vaid seadusandluse põhjal. Mis on kodakondsus? Eesti Entsüklopeedia annab vastuseks "mingi riigi kodanikuks olek, isiku ja riigi poliitilis-õiguslik side, mille kaudu määratakse poolte vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse sünniga või kodakondsuse andmise akti alusel." Encyclopaedia Britannica annab vastuseks "leping riigi ja isiku vahel ning isik peab olema riigile truu". Rahvusvahelised õigusaktid, mida püütakse meie kodakondsusseaduse juures kasutada, on ikkagi inimõiguste tasand. Oluline on § 50, mis ütleb, et Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale. § 55 ütleb, et Eestis viibivad teiste riikide kodanikud on kohustuslikud jälgima põhiseaduslikku korda.

§ 8 delegeerib kodakondsusseaduse alase temaatika.Kodakondsusseaduse § 6 sätestab Eesti kodakondsuse saamise.Välismaalane, kes soovib saada
Eesti kodakondsust, peab:
- olema vähemalt 15-aastane;
- olema viibinud alalise elamisloa alusel Eestis vähemalt viis aastat enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva;
- oskama eesti keelt vastavalt kodakondsuse seaduse paragrahvis 8 sätestatud nõuetele; tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt kodakondsuse seaduse paragrahvis 9 sätestatud nõuetele;
- omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; - olema lojaalne Eesti riigile;
- andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."

Kas anda teatud kontingendile õigus mitte tunda eesti keelt? Kõik Eesti kodanikud peavad tundma Eesti riigi põhiseadust. Kui me teeksime järeleandmisi, siis tähendaks see kõrvalekaldumist Eesti valdavast elanikkonnast. Kui me seame küsimuse alla nende kahe punkti osalise täitmise, siis me peaksime arvestama ka teist osa elanikkonnast.

Soodustuste tegemisel võivad objektiks olla ainult inimõigused.§ 34 nähakse teatud tingimused inimesele, kes on sündinud enne 1. jaanuarit 1930. § 35 seatakse kodakondsuse saamise eritingimused.

M. Stalnuhhin: Eesti kodanike arv Eestis peab kasvama. Ma arvan, et vanemad inimesed on oma tööga tähelepanu ära teeninud. Esitab Eesti keele oskuste erinõuete lühiülevaate (lisatud protokollile). Käsitleb kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimusi ning läbiviimise korda. Meie teema puudutab vanureid aastates 60-70. Kodakondsuse eksami peab sooritama vähemalt algtasemel. Mida kujutab endast algtaseme eksam? See on piisavalt pikk ja selle tegemiseks antakse liiga vähe aega. Mitte iga noor ei tee seda ära, rääkimata vanematest inimestest. Antud eksam ei ole mõeldud sellises vanuses inimestele. Pildid, mida näidatakse, pole neile suunatud (rula, kitarriga noor), siin on eelkõige mõeldud siiski noori. Ei ole mõtet eakate inimeste raha sellise eksami jaoks raisata.

KUULATI: Tartu Ülikooli dotsendi Kai Saksa ettekannet keeleõppest vanemas eas. (Lisatud protokollile). On muutusi, mis on vananemisest tingitud ja muutusi, mis vananemisel sagenevad. Üsna hirmutav on asjaolu, et keskeas hävib inimese peas 100 000 närvirakku päevas. Toimuvad muutused kognitiivsete võimete osas. Intelligentsuse testi tulemuste muutused on seotud sellega, et vanematel inimestel reageerimine aeglustub ning on täheldatud, et kui anda neile selle tegemiseks rohkem aega, siis on ka tulemused paremad.

Nägemis- ja kuulmismeel vananedes halvenevad. Lühimälu ei pruugi otseselt halveneda. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht ei vähene. Muutused on hoopis kodeerimise ja taastamise osas. See tähendab, et teadmised, mis on talletatud, ei pruugi kohe meelde tulla. Halvenevad esemete, asjade nimetused.

Õppimine nooremas eas toimub automaatselt, vanemas eas nõuab see tahtlikku pingutust. Õppimisvõime ei kao, kui ei ole raskeid haigusi.

Tänapäeval räägitakse eraldi:
pedagoogiakast - laste õpetamisest;
andragoogikast - täiskasvanute koolitamisest;
gerontogoogikast - eakate õpetamisest;
Eakad on väga erineva õppimisvõimega, nagu lapsedki.

A. Semjonov: Pr. Riismaa, miks te nii vähe pühendasite oma ettekandes tähelepanu eritingimustele? Miks on kodakondsuse saamisel aluseks võetud 1930. aasta? Kuidas te kommenteerite kodaniku- ja inimõiguste vahekorda?

K. Riismaa: Mina oma ettekandes analüüsisin olukorda seadustest lähtudes. Aetakse segamini naturalisatsioon ja integratsioon. Tegelikult on naturalisatsioon integratsiooni lõppstaadium. Tähtis on aru saada, kas need inimesed üldse tahavad saada kodanikuks.

1930. aasta on välja pakutud humaansetel kaalutlustel.Kodakondsuse seadus taastati 1990. aastal. Selle sünniaastaga inimesed olid sellises staadiumis, nagu K. Saks siin rääkis. Praegu on tegemist juba nooremate inimestega, neil oleks olnud võimalus juba nooremas eas keelt õppida.

Kodanikuõigused on seotud ainult riigi ja üksikisiku vahelise lepinguga. Miks arutatakse seaduse paranduse eelnõu siin? Te võiksite teha ettepaneku muutmise kohta Riigikogule.

M. Stalnuhhin: Riigikogu kompetentsi ei kuulu valitsuse määruste muutmine. Me ei ole ministeeriumi nõunikud. Kui me tahame teha parandusi, siis me peame tegema seda kooskõlas vähemusrahvustega.

Arusaamatuks jääb kodakondsuse seaduse § 10 punkt 3, kus räägitakse kodakondsuse saamisest eriliste teenete eest. Millised on erilised teened?

L. Hänni: Põhiseaduskomisjoni menetluses on juba teist korda eelnõu kodakondsuse andmise seaduse muutmise kohta vanemate inimeste osas. Me lükkasime selle eelnõu arutamise edasi just sellepärast, et neid erinevaid argumente ja vaateid arvesse võtta ning teha komisjonis põhjendatud otsus.

Kodakondsuse tingimused on esitatud kodakondsuse seaduses. Kas neid on võimalik muuta ja miks nad sellised on? Eestlaste jaoks on eesti keele küsimus olnud väga tähtis. Läbi keele nähakse lojaalsust Eesti riigile. Tegemist ei ole nii unikaalse asjaga, keelenõue on sees igas kodakondsuse seaduses. Kas Eesti ühiskond on selleks valmis, et me võime tulla keele tingimuste muutmiste küsimuse juurde? Arvud näitavad, et ainult 17 % inimestest toetas seda, et leevendada keelenõuet. Ma arvan, et kui eestlased saavad üksikasjaliku ülevaate keeleeksami tingimustest, siis enamus Eesti elanikkonnast saavad aru, et need on vanematele inimestele rasked.

A. Dusman: Kui eksami tegemise aega pikendada, kas see muudaks resultaati? Milline on Riigikogu otsus? Kui paljud Riigikogus arvavad, et seda seadust oleks vaja muuta?

Kai Saks: Ajalimiidi suurendamine annab teatud resultaadi normaalsetel eakatel inimestel. Raskete kehaliste haigustega eakatel inimestel see tulemust ei anna.

M. Stalnuhhin: 17 % riigikogulastest ??

R. Grigorjan: Kuidas on lood normaalse eaka inimese stressitaluvusega?

Kai Saks: Stressitaluvuse võime aastatega väheneb.

T. Kabanen: On suur hulk isikuid, kes on omandanud põhi-, kesk- ja kõrghariduse eesti keeles, kuid ei andnud avaldust sisse enne 1995. aastat ja on sunnitud nüüd tegema kodakondsuse keeleeksamit. Siin on need abisaamislootused oluliselt vähendada mittekodanike arvu. On inimesi, kes põhimõtteliselt ei lähe seda eksamit sooritama.

KUULATI: Inimõiguste Teabekeskuse direktori Aleksei Semjonovi kommentaari erinõetele.

Miks Riigikogu ei võtnud kohe vastu kodakondsuse seadust sellisel kujul, et inimesed, kes sünnivad Eestis, saaksid automaatselt kodakondsuse sõltumata oma vanematest. 1995. aastal tulenevalt seadusest said kodakondsuse suurem hulk inimesi, kui praegu. Inimesed, kes on saanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse, on pidanud väga kaua ootama. Seda protsessi oleks vaja kiirendada. Kodakondsuse saamine algul kasvas, siis 1998-1999 aastatel see stabiiliseerus.

On kolm võimalust teha muudatusi:
1. teha pehmendusi tingimuste osas;
2. kaotada teatud osa eksamist;
3. või kaotada üldse eesti keeles eksam.

Kui kellelgi on ettepanekuid eksami muutmise kohta, siis anda mulle teada. Ei ole vaja mingeid revolutsioonilisi muutusi, lihtsalt praktiseerida keelt. Tuleks teha seaduse projekt, milles tuuakse ära kõik argumendid.

E. Seelmann: Käesoleva aasta alguses telliti minister Katrin Saksa poolt ekspertiis praegu kehtivale kodakondsuse eksami mudelile. Kõik eksperdid olid arvamusel, et seda eksamit on vaja muuta. Uus eksami mudel on juba olemas. Inimlikumaks on muutunud põhiseaduse küsimused ja rõhk on valikküsimustel ning küsimused on rohkem tänapäeva ühiskonna elust lähtuvad.
KUULATI: Mihhail Stalnuhhini ettekannet võimalikest seadusandlikest initsiatiividest Eesti kodakondsuse saamise tingimuste leevendamiseks eakatele inimestele. (lisatud protokollile).

Õppekava on tehtud juba kolm aastat, selle elluviimine pole võimalik. On vaja muuta kodakondsuse seadust. Nüüd on küsimus, kas võtta aluseks vanus või sünniaasta? On vaja selle seaduse jaoks professionaalide arvamust ja ümarlaua liikmete ettepanekuid tingimuste osas.

H. Šein: Kas ei ole siiski tegemist kartusega, et eritingimusi luues tuleb juurde kodanikke, kes on poliitiliselt mõjutatavad? Asi on poliitikas. Tegemist on 20 000 inimesega, kes eesti keelt ei oska, nad on kergelt manipuleeritavad. Kas see ei ole takistuseks?

M. Stalnuhhin: Ma ei saa tõestada, mida on võimatu tõestada. Kuivõrd on need inimesed, kes on varem kodakondsuse saanud, mõjutanud poliitikat? Kes segab poliitikutel nende hääli võita?

A. Laius: Asjad ei lähe Riigikogus läbi. Reformierakond ja Isamaaliit näevad, et nende valijaskonda see ei suurenda. Teatud erakondadel see suurendab valijaskonda.

J. Krimpe: Väga palju räägitakse numbritest, kuid see ongi meie viga. On vaja numbrid lahti seletada. Sotsioloogid näevad asja ühtemoodi ja ajakirjanikud teistmoodi, nagu see 46 %, mis ajakirjanduses juba mitu korda läbi on jooksnud.

OTSUSTATI: 2.1 Kuna ümarlaua liikmeid on täna kohal liiga vähe, et teha ühtne otsus kodakondsuse saamise tingimuste muutmise osas, siis tehakse see lähiaja istungitel. 2.2 Mihhail Stalnuhhin kirjutab ülevaate tänasel istungil esitatud ettepanekutest kodakondsuse saamise tingimuste muutmise kohta eakatele inimestele.

Protokollis : K.Piir