In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon

Koosolek 16. veebruaril 2006

Osa võtsid:
Eduard Raska, Aavo Heinlo, Anu Kasmel, Mikko Lagerspetz, Tiina Raitviir, Airi Värnik, Rein Vöörmann

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik Jüri Kaljuvee


Mis on sotsiaalne probleem?

Komisjon jätkas eelmisel koosolekul arutatud sotsiaalse turvalisuse teemal ja kuulas alustuseks ära Mikko Lagerspetzi ettekande "Mis on sotsiaalne probleem?"

M. Lagerspetz alustas ettekannet sotsiaalse probleemi ühe võimaliku definitsiooniga. Ta selgitas termini üheaegset seotust nii teaduse kui poliitikaga, teatavat teaduse ja poliitika segunemist kõnealusel teemal.

Professor Lagerspetz esitas argumente, millele toetuvad sotsiaalsete probleemide uurimise objektivistlik ja subjektivistlik suund.

Ettekande kokkuvõttev tekst lisatud.

Ettekande tegija vastas küsimustele. Põgusalt oli kõne all komisjoni artiklite kogumiku “Eesti edu hind” osa sotsiaalsete probleemide teadvustamisel ja püstitamisel. Teatud väärtushinnangutest lähtuvalt tuuakse raamatus välja muutmist vajav.


Informatsioon rahvastiku tervisepoliitikast

Anu Kasmel tutvustas Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel oleva uue tervisepoliitika lähtekohti. Lähtumine on hoopis uue paradigma kaudu. Kui siiani on erinevate probleemide lahendamiseks olnud strateegiad lähenemisega ülevalt alla ja kindla hierarhilise juhtimisega, siis koostatavas poliitikas soovitakse lisada horisontaalne dimensioon. Põhieesmärk on suunata kogu energia inimese igapäevasesse sotsiaalsesse keskkonda (kodu, töökoht, lasteaed, kool). Investeerima peaks koolidesse, lastaedadesse, omavalitsuse piires sotsiaalsete sidemete arendamisse eesmärgiga tõsta horisontaalset sotsiaalset sidusust ja suurendada sotsiaalset kapitali. Täiendavaid rahalisi väljaminekuid poliitika arendus ei nõua ja Sotsiaalministeeriumil on võimalus sellesse intensiivsemalt investeerida, kuna 7 aasta jooksul on võimalik kasutada Euroopa Liidu sotsiaalfondi ressursse.

Dokument plaanitakse esitada Vabariigi Valitsusele juuniks. Seejärel asutakse strateegia väljatöötamisele, mille juures on oluline rakendada kogu teaduspotentsiaali.

Mujal maailmas on kasutusel Science Shop'ide mudel, milles ühendatakse teadlaste n-ö intellektuaalse pangaga finantspank. Eestis on taolise mudeli loomine väga aktuaalne. See võimaldaks paljude teadusinstitutsioonide omavahelist koostööd.

Euroopa Liit on teatanud üle-euroopalise tervisestrateegia ettevalmistamisest. Eestis tuleks tähelepanu pöörata tervise sotsiaalsete indikaatorite analüüsile. Selles osas oodatakse tuge teadusasutustelt, et saada igale etapile hinnang.

Komisjoniliikmete huvi teema vastu oli suur ja arutelu elav. Oli nii optimistlikke kui pessimistlikumaid arvamusi. Viimased olid seotud omavalitsuste alarahastamise ja riikliku juhtimise tsentraliseerimisega.

Küsiti, kuidas kõnealune tervisepoliitika haakub kodanikuühiskonna problemaatikaga. A. Kasmel selgitas, mil viisil Kanada ja Austraalia eeskujul on võimalik tervisepoliitika elluviimisel tööle rakendada inimesi, kes kaasavad gruppe, moodustades nendest võrgustikke. Ta tõi positiivseid näiteid Rapla maakonnast.

A. Kasmel rääkis kohalike omavalitsuste huvist neile tutvustatud väljatöötatava tervisepoliitika vastu. Kohtumised erinevates maakondades on innustanud edasi tegutsema.

Reaalne on saavutada nn tiigrihüpe paremuse suunas traumatismi osas. Seda on tõestanud Rootsi näide.

Tervise valdkond on eeldatavasti päevapoliitika ülene ja kõigile oluline.

Kõnealuse tervisepoliitikaga on võimalus tutvuda Sotsiaalministeeriumi veebilehe infoportaali vahendusel: http://www.sm.ee/est/pages/index.html.


Informatsioon Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammist (ERARE)

Tiina Raitviir esindas käesolevat komisjoni maaelu- ja tasakaalustatud arengu komisjoni koosolekul 9. veebruaril, kus tutvustati programmi ERARE.

T. Raitviir teatas, et sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjonilt oodatakse programmi kohta komisjoni pädevusest lähtuvaid seisukohti.

T. Raitviir andis lühiülevaate koosolekul räägitust, kus ettekannetega esinesid ERARE töörühma liikmed ja autorid Heino Luik, Valter Aasmäe ja Jaak Uibu.

J. Uibu rääkis 9. veebruari koosolekul Eesti kehvast demograafilisest olukorrast. Senine rahvastikupoliitika ei taga Eesti rahvastiku jätkusuutlikkust. ERARE autorid leiavad, et selle tagamiseks on vaja liigse linnastumise vähendamiseks pöörata tähelepanu maaelu arendamisele, viia inimesed tagasi traditsioonilisema ja avaramaid keskkonnavõimalusi pakkuva elulaadi juurde, mis stimuleeriks ühtlasi sündimuse kasvu.

ERARE näeb ette noorele perele maakodu rajamiseks kuni 2 ha maad. Selleks on vajalik asustuseks sobiva maareservi arvelevõtmine valdades. Selle loomine on seadusandliku lünga taga.

J. Uibu tõi välja, et Venemaa tegeleb tõsiselt oma demograafilise probleemiga. On loodud demograafiline doktriin, mille ellurakendamiseks soovitakse välja töötada vastav seadus. Samuti on kavas luua presidendi juurde demograafilise arengu komisjon. Ka Eestis, kus demograafiline olukord pole palju parem, tuleks meetmeid rakendada.

V. Aasmäe rääkis 9. veebruari koosolekul sellest, et tuleks hakata kasutama makse regionaalarengu eesmärgil. Kinnisvaramaksu suuruse erinevusega linnas ja maal saaks mõjutada inimesi maale elama asuma. Kinnisvaramaks linnades võiks olla suur, maal aga madal või hoopis puududa.

ERARE autorite koostatud lühitutvustus lisatud.

Komisjoniliikmed avaldasid oma seisukohti ja tõdeti, et programmi ERARE eesmärgid väärivad toetamist.

Otsustati, et komisjoniliikmed saadavad elektrooniliselt enne järgmist koosolekut T. Raitviirule oma seisukohad ja ettepanekud Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi kohta maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjonile esitatava arvamuse vormistamiseks.


Järgmine koosolek toimub 9. märtsil.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee