In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua töökoosolek 24. jaanuaril 2006

Võtsid osa: Vabariigi President, Mart Siimann, Andra Veidemann, Alar Ojalo, Kersti Murdvee, Aarne Veedla, Nelli Kalikova, Agu Laius, Einar Vära, Margarita Ostoumova, Rafik Grigorjan, Aleksander Dusman, Jüri Tammaru, Liidia Kõlvart, Tanel Mätlik, Raivo Vetik

Päevakord: venekeelsete gümnaasiumide osaline üleminek eesti õppekeelele 2007. aasta 1. septembril.

Sissejuhatus Vabariigi Presidendilt:
Eesti ühiskonnale on väga vajalik, et suudame kaasa aidata ühiskonna integreerumisprotsessile. Seejuures on oluline näidata üles head tahet, protsessi on vaja kaasata asjatundjaid ning neid inimesi, keda see otseselt puudutab.

A. Veidemann - teema käsitlus uue õppekava kontekstis on rahvusvähemuste ümarlaual väga vajalik, kuna 1. septembril 2007 peab olema üleminek korrektne. Dokumenti tuleb vaadata tervikuna. Nii eesti keelt kõnelevad lapsed kui ka vene keelt kõnelevad lapsed peavad hea hariduse saama.
A. Laius - kuidas oleme õppekava juurde jõudnud? Riikliku tähtsusega programmiline koolitöö toimub riikliku õppekava alusel. Haridus- ja teadusministeeriumi roll on uue riikliku õppekava koostamise algatamine ja selles protsessis osalemine. Ühiskondliku Leppe Foorumi haridustoimkond on tegelenud ja tegeleb samuti uue õppekavaga seotud probleemidega. Väga oluline on selle juures avalik dialoog. Suur roll on selles protsessis ka rahvusvähemuste organisatsioonidel ja ekspertidel, sest nende ettepanekud ja täiendused on eriti olulised seoses üleminekuga osalisele eestikeelsele õppele vene õppekeelega gümnaasiumides.
Einar Vära - Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus on üks selle protsessi eestvedajatest. Üleminek eestikeelsele õppele toimub järk-järgult. Haridus- ja teadusministeeriumi juurde loodi äsja vastav osakond, mille juhatajaks on meie ümarlaua liige Cilja Laud. Oma töös püüame arvestada ka n-ö. Läti kogemust, et vältida võimalikke vigu.
M. Siimann - töös oleks oluline arvestada ka Euroopa Liidu liikmesriikide kogemust.
N. Kalikova - väga oluline on jätta õppekavasse tervishoiuküsimused, et nt. narkomaania ja AIDS-i temaatika ei kaoks terviseõpetuse tundidest. Sotsiaalministeerium peaks hea seisma selle eest, oluline on kaasata ka kooliõdede kogemus.
A. Veedla - kui räägime Läti kogemusest, siis hüsteeriat võib meilgi oodata, kuigi Eestis on juba vene õppekeelega koole, kus osa aineid õpetatakse eesti keeles.
A. Veidemann - probleemi aitaks lahendada see, kui korraldada ümarlaudu õpetajatega ehk siis nende inimestega, kes otseselt on selle üleminekuprotsessiga seotud ja kellel on tekkinud niisuguseid või teistsuguseid küsimusi.
A. Laius - hetkel püütakse teemat õpetajate seas üle võimendada. Avalikul arutelul peab olema üks uue õppekava versioon, mitte vaid üldsõnaline lapsekeskne lähenemine või ainekeskne lähenemine. Riiklik õppekava peab olema alusdokument.
A. Ojalo - kuidas on ette valmistatud õpetajate kaader?
A. Veedla - 50 esimest õpetajat on läbinud vastava koolituse. Panus tehakse ka eesti soost õpetajatele, et keelekasutus oleks korrektne. Lapsed ei tohi õppida vigases eesti keeles.
A. Dusman - pean oluliseks rõhutada õppekavas multikultuurset ühiskonda. Meil on kultuuride paljusus olemas ja selle toetamine on oluline.
L. Kõlvart - multikultuurilisus ei tähenda vaid vene keelt.
T. Mätlik - integratsiooni lähteülesanne on uue ekspertkomisjoni moodustamine, et see programm oleks kooskõlas ka riigieelarvega. Integratsioon on alati kahepoolne protsess. Kogu ülesande lahendamist ei saa ainult Eesti riigi õlgadele panna. Vajalik on ka inimeste endi valmisolek.
R. Grigorjan - iga reform peab olema sotsiaalne protsess. Jutt on ju meie tulevikust. Sotsialiseerumine on tulemuslik, kui see on kultuuriline protsess.
N. Kalikova - on ka erivajadustega lapsi ja noori - kas see teema ei vajaks eraldi käsitlust? Kas nende õppimisprotsess ei võiks olla elulisem ja lihtsam?
J. Tammaru - kas eesti keelt käsitletakse selles protsessis kui võõrkeelt?
E. Vära - on olemas reservtunnid, mis võimaldavad lisakeeleõpet.
A. Veidemann - parima tulemuse saavutamiseks on vajalik mitme ministeeriumi koostöö, nagu arutelust selgus.
Vabariigi President - Eesti riigi rikkus on paljukultuurilisus, hoidkem seda.


Üleskirjutus: Kersti Murdvee

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee