In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon

Koosolek 10. detsembril 2003

Osa võtsid:
Eduard Raska, Aavo Heinlo, Iris Pettai, Tiina Raitviir, Airi Värnik, Rein Vöörmann

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik Jüri Kaljuvee, Piirivalveameti vanemohvitser Lembit Võime


Vägivald kui sotsiaalne probleem

Komisjoni liige Iris Pettai tegi ettekande "Ülevaade naistevastase vägivalla uuringutest Eestis", milles ta käsitles Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi viimaste aastate naistevastase vägivalla uuringute tulemusi Eestis. Alates 2000. aastast on vastavaid uuringuid olnud 5.
- Aastal 2000 tehti ÜRO Kriminaalpreventsiooni Instituudi tellimusel esimene pilootuuring Eestis rahvusvahelise metoodika katsetamiseks naistevastase ja perevägivalla uurimiseks.
- Aastatel 2001 ja 2003 korraldas Eesti Avatud Ühiskonna Instituut 2 üle-Eestilist täiskasvanud elanikkonna uuringut. Uuringute tehniliseks läbiviijaks oli küsitlusfirma SaarPoll. ÜRO Kriminaalpreventsiooni Instituut oli üheks konsultandiks uuringute korraldamisel.
- Aastal 2002 küsitleti 103 politseinikku perevägivalla teemal.
- 2003. a kevadel küsitleti 163 perevägivalla ohvritega kokkupuutuvat meedikut (günekoloogid, ämmaemandad, perearstid, traumatoloogid, kiirabiarstid, kirurgid, lastearstid).

Naistevastane vägivald on Eestis levinud peamiselt varjatud nähtusena. Ametlik statistika peegeldab vägivalla juhtumeid ebapiisavalt. Politseistatistika kajastab vaid ühte osa naistevastasest vägivallast. Sotsioloogiliste küsitluste kaudu fikseeritud naistevastase vägivalla tase, vägivalla ohvrite arv, annab seetõttu selgema pildi naistevastase vägivalla levikust ja vägivalla juhtumite tõsidusest.

Arenenud riikide kõrgkoolides ja politseikolledžites on perevägivalla alased loengukursused õppeprotsessi loomulik osa. Samuti ei ole soliidset kriminoloogia õpikut, kus ei oleks peatükki kas perevägivallast või naistevastasest vägivallast. Probleemi teadvustatakse ja seda käsitletakse. Ent Eestis on perevägivalla olemasolu tõestamata ja 2001. a uuringu andmetel kehtivad Eestis perevägivalla kohta teatud stereotüübid ja müüdid. Politseistatistikas ei kajastu viimati nimetatud uurimusest selgunud vigastatud naiste suur arv. Aasta jooksul on vigastada saanud 41 000 naist, nendest 6000 saanud enda hinnangul raskeid vigastusi. Iga raskema juhtumi korral teatab sellest politseile vaid iga kümnes naine, Soomes iga kolmas naine.

Ettekandja tõi välja perevägivalla struktuuri soolises lõikes, vägivalla ohvrite tüpoloogia, andmed vägivalla tagajärgede kohta ja põhjendas, miks peaks riik paarisuhtevägivalla juhtumitesse sekkuma ning politsei nende juhtumitega tegelema.

Ettekande alusmaterjal lisatud.

Vastustest esitatud küsimustele selgus, et kogetud vägivald mõjub ohvrite tervislikule seisundile, psüühikale, mõjutab nende suhtlemisvõimet, tööalast konkurentsivõimet, elatustaset, pereelu kvaliteeti jne. Uuringu andmetest võib järeldada, et ohvrite psüühika on äärmiselt kurnatud. Elamine pideva pinge all ja koduse vägivalla kartuses on viinud enamiku ohvritest stressi seisundisse, 85% kurdab nõrkuse ja väsimuse üle, pooltel on unetus. Elamine ohvrina on elamine pidevas piirsituatsioonis, kus riskioht, et ohver ise oma elu lõpetab, on üsnagi suur, kuna kolmandik ohvritest mõtleb aeg-ajalt enesetapule (mitteohvrid mõtlevad enesetapule 2 korda harvemini).

Vastustest on samuti selgunud, et perevägivallas rahvusrühmade lõikes olulist vahet ei ole ning et 1/3 ohvritest on alkoholi- või narkosõltlased.

Perevägivalda võib lugeda ka üheks ühiskonna sotsiaalse turvalisuse indikaatoriks. Tööpuudus ja depressioon on kindlasti märgatavalt perevägivalda suurendanud. Missugust rolli mängib see, et meie ühiskond väärtustab tarbimist, aga vaesuse ja rikkuse vahe on dramaatiliselt suur?

I. Pettai rõhutas, et olukorda tuleb vaadata mitte ainult naiste, vaid ka laste seisukohalt, kes on selle vägivalla pealtnägijad. Samuti oma probleemidega mitte toimetulevate vägivaldsete inimeste seisukohalt, kelle jaoks ei ole vastavaid teraapiagruppe, et hakkama saada oma elu muutmisega.

I. Pettai seisukoht on, et tuleb muuta avalikku arvamust ja hoiakuid. Peab saavutama kategooriliselt eitava suhtumise perevägivalda. Samuti vajab muutmist ja täiustamist seadusandlus. Paljudes riikides on vastu võetud spetsiaalne perevägivallaseadus. Ühe abinõuna tuleks tutvustada neid perekonnamudeleid, kus saadakse hakkama vägivallata.

Järgnenud arutelu käigus tõdeti, et politsei ei suuda likvideerida perevägivalla põhjuseid. Oluline on mõista, miks vägivald Eestis üha suureneb, miks lahkutakse vabatahtlikult elust. Kust algab turvalisus ja julgeolek? Lahendust peaks otsima sealt, kus on põhjus.

Vägivallateema käsitlemine jätkub järgmisel koosolekul 16. jaanuaril 2004. a. Ettekande teeb professor Airi Värnik.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee