In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon

Koosolek 21. augustil 2003

Tallinn, TTÜ nõukogu saal

Võtsid osa:
Andres Keevallik, Ott Ojaveer, Ingrid Rüütel, Urmas Sutrop

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo


Ühiskondliku leppe projekt

Komisjoni esimees Andres Keevallik tutvustas üleüldise arutelu aluseks oleva ühiskondliku kokkuleppe projekti tekkelugu. Lisaks kokkuleppe projektile on aruteluks avatud ka selle lähtealuste projekt, mis on koostatud Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juures töötanud ekspertide gruppide poolt. Läbisõelutud uurimuste, olemasolevate programmide ja seisukohtade alusel sõnastatud olulisima alusel on kolme avalik-õigusliku ülikooli rektorid koostanud ühiskondliku kokkuleppe projekti. Selles on aktiivselt osalenud ka Peeter Kreitzberg ning selle idee algataja ja ettevõtjate esindajana leppe sihtasutuse nõukogu esimees Aadu Luukas. Mõlemad projektid on avalikkusele kättesaadavad ka elektrooniliselt Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse koduleheküljel: www.lepe.ee. Leppe projekti on tutvustatud ka memorandumile alla kirjutanud osaliste esindajatele, kellelt oodatakse arvamusi, täiendusi ja ettepanekuid.

Lepet käsitletakse kui protsessi. See on esimese võimaliku leppe projekt, kus on selgelt välja toodud 2 fookust:
1) laps ja lapsega pere,
2) haridus.
Kolmas fookus majandustegevus on kahest esimesest tulenev ja neid toetav.
Järgmised kokkulepped võivad katta ka teisi valdkondi. On toodud eeskujuks Iirimaad, kus prioriteedid on jaotatud pikemale ajaperioodile ja on sõlmitud juba 6 kokkulepet.

Professor Keevallik andis teada, et eelmisel Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu istungil tutvustas peaminister ideekavandit "Eesti Edu 2014", millel on palju ühist ühiskondliku kokkuleppe ja strateegiaga "Säästev Eesti 21". Ühiskondlikul leppel on neist kõige laiem tagasiside pind. See protsess on osalusdemokraatia arendamine ning tagasiside andmine valitsusele ja avalikkusele.

Komisjoni liikmed avaldasid järgmisi seisukohti:

  • Ei peetud õigeks, et esimesest leppest on välja jäänud osa eluvaldkondi - kultuur ja maaelu. Sellest võib ekslikult järeldada, et neid ei väärtustata. Maaelu on siiani niigi tahaplaanile jäänud, leppes võiks see olla eraldi plokina. Maaelu ja regionaalpoliitika ei tähenda ainult põllumajandust, vaid ka rahvusliku asuala säilitamist. See on strateegiline küsimus. Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele on saadetud ettepanek ühiskondliku leppe projekti täiendamiseks kultuuriosaga (lisa 1). Arutluse all olevas projekti variandis seda veel ei ole.

  • Tehti ettepanek, et leppele tuleks lisada kultuuriosa, mis sisaldaks ka punkti eesti keele kohta. Olemasolevad maaelu ja regionaalpoliitika punktid tuleb leppes selgemalt välja tuua.

  • Leppes peavad olema tasakaalus Euroopa Liit ja SRÜ.

  • U. Sutrop tegi ettepaneku teha parandus leppe lähtealuste alljaotises 5.1 toodud lausesse:
    1980. aastate ühiskondliku tõusu algatas eesti kultuuri- ja haritlaseliit, mille krooniks oli keeleseaduse vastuvõtmine juba 1989. ja 1992. aastal ja Põhiseaduse preambulas fikseeritud Eesti riigi eesmärk tagada eesti keele ja kultuuri kestmine.
    See lause ei vasta tõele. Põhiseaduse preambulas ei ole fikseeritud eesmärki tagada eesti keele kestmine. Vastav ettepanek põhiseaduse muutmiseks on tehtud. See ettepanek on lähtunud teadus-, haridus- ja kultuurikomisjonist.

  • Toetati praegust leppe projekti ja avaldati arvamust, et lisamist vajavad kultuuri ja maaelu peatükid võiksid olla lapsi ja haridust puudutavate peatükkide järel, mitte ees.

    Andres Keevallik täpsustas, et kultuur ja maaelu ei ole eraldi peatükkidena, kuid läbi lapsega pere, lastetoetuste ja hariduse toetamise saab toetust ka kultuur. Majandusarengu kindlustamise plokis on mitmeid punkte, mis otseselt puudutavad maaelu.

    Arutelu käigus jõuti ühisele seisukohale, et maaelu puudutavad küsimused tuleks leppes koondada eraldi peatükki ja lisada kultuuri puudutav peatükk lisas 1 toodud kujul. Teise punkti esimene lause võiks sellele vastuseisu korral välja jääda.

    OTSUSTATI:
    1.1 Komisjon peab õigeks ühiskondliku leppe teksti täiendamist kultuuri ja maaelu peatükkidega.


    Vabaduse monumendi ideekavand

    Alar Ojalo tutvustas lähemalt Vabariigi Presidendi ideed rajada monument Eesti vabadusele Lauluväljaku nõlvale tammede allee kõrvale. 85 aastat pärast riigi sündi on ülim aeg see monument püstitada. Monumendi asukohta on otsitud juba väga pikka aega. Mitmetel põhjustel on kesklinna piirkond vabadussamba püstitamiseks ebasobiv. A. Ojalo tutvustas seni pakutud asukohti ja nendest loobumise põhjusi. Lauluväljak on eestlastele nii kultuurilises kui ka omariikluse taastamise mõttes tähendusrikas ja lauluväljaku nõlval paistaks monument silma nii õhust, maalt kui merelt.

    Komisjoni liikmed toetasid monumendi rajamist lauluväljaku nõlvale, kuid tingimusel, et monument jääks selle piirkonna arhitektuuriliseks dominandiks. Selleks tuleb üle vaadata piirkonna detailplaneering ja seada vajalikud piirangud.

    OTSUSTATI:
    2.1 Komisjon toetab vabaduse monumendi rajamist Tallinna Lauluväljaku nõlvale.

  • © 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee