In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Riigikogu avaistungil 11. septembril 2006
11.09.2006


Armas Eesti rahvas!
Austatud Riigikogu ja Vabariigi Valitsus!
Ekstsellentsid!

Riigikogu käesoleva koosseisu tegevus läheb ajalukku sellega, et uute võimaluste tingimustes võidi seada kõrgemaid sihte ja neid ka saavutada. Tahan tänada teid tähelepanu eest, mida te osutasite nii noorele kui vanemale põlvkonnale. Hoolitsus noorte perede ja laste eest on hool tuleviku pärast. See on oluline tagatis, et meie rahvas jääb kauaks kestma.

Teie volitused Riigikogus kestavad veel pool aastat. Siis on rahva kord hinnata, kuidas tema esindajad on kasutanud neile antud usalduskrediiti. Seda on võimalik lunastada vaid tegudega. Usun, et eesseisvate kuude vältel teete kriitilise tagasivaate oma tegevusele ja hindate nii kasutatud kui ka kasutamata usalduskrediidi määra.

Tahan uskuda sedagi, et peatselt algav sügis jahutab valimisõhustikus ülekeevaid emotsioone ja loob võimaluse korrektseks poliitiliseks aruteluks. Peaasi on rahvuslikke huve silmas pidada ja neid võimumängudes mitte peenrahaks vahetada. Poliitikas, mis määrab Eesti arengu täna ja tulevikus, peaks olema rohkem teadusele omast täpsust ja korrektsust ning kunstile omast hingestatust ja kujundlikkust. Paraku püütakse meil mitme meediaväljaande toel teha poliitikat teistsuguste põhimõtete järgi.

Kui te kolm aastat tagasi olite saanud rahvalt volituse, rääkisin ma teie ees ühisvastutusest. Pidasin siis silmas erinevate võimutasandite üksteist toetavat ja rahva huvidest lähtuvat tegutsemist, arvestades seejuures neist igaühe pädevuse ja rolliga.

Nüüd lisaksin, et niisuguse ühistegutsemise ja -vastutuse põhimõtteid ei tohi ohverdada päevapoliitilistele eesmärkidele ning kitsastele poliitilistele ambitsioonidele. Kui koostööd asendab vastasseis, siis võib mureneda alusmüür – kaotsi minna rahva usaldus võimuorganite, aga samuti riigi kui terviku suhtes.

Tänasel avaistungil tahan puudutada esmalt seda positiivset kogemust, kus saavutatud kokkulepped on olnud otsekui teatepulgaks Riigikogu eelmiselt koosseisult järgnevale. Nii on kindlustatud järjepidevus ja demokraatia stabiilne areng. Seejärel tooksin esile ka mõned valimisvõitluse-ülesed küsimused, mille lahendamine peaks mahtuma teie allesjäänud volituste raamesse.

Meie põhiseadus käsitleb riigi sisemist ja välist rahu ühtses väärtusmõõtmes. Riigikogu praeguse koosseisu tõhusal toel ja volituste ajal liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga, mis andis olulise tagatise rahule, julgeolekule ja stabiilsusele nii meie riigi kui regiooni jaoks.

Meeldiv on tõdeda, et meie rahva valdav enamus on veendunud Eesti peamiste välispoliitiliste valikute õigsuses. Seda kinnitab toetus nii NATO kui Euroopa Liidu liikmelisusele, mis püsib 70 protsendi juures.

Pole kahtlust, et riigi rahvusvahelise seisundi selline kindel ankurdamine on soodsalt mõjutanud ka meie majanduse arengut. Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv üha kiirenenud, jõudes suvel koguni 12 protsendini.

Ühtlasi leiame avaliku arvamuse uuringutest kinnitust arusaamale, et tõsiselt võetava liikmena peame ka ise panustama Euroopa Liidu ja NATO ühtsusesse. See väljendub kasvõi elanike kõrges toetuses riigi kaitsevõime tugevdamisele ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.

Rahva toetusega on Eestil kõik eeldused tegutseda konstruktiivse ja usaldusväärse riigina. Praegusel, valimistest kuumal ajal, tahan kutsuda meie erakondi ja poliitikuid mõtlema oma sammude välispoliitilisele mõõtmele ja Eesti Vabariigi autoriteedile maailmas.

Ka sisepoliitilistes vastasseisudes tuleb tajuda piire, mille ületamine võib ohtu seada aastaid kestnud tõsiste jõupingutuste abil loodud suhted partneritega, see aga tähendab – meie riigi autoriteedi. Olen kindel, et Eesti täidab ka edaspidi oma kohustused, mida ta on võtnud nii oma partnerite kui ka rahvusvaheliste ühenduste ees.

Eesti inimeste ootused Euroopa Liidu suhtes on oluliselt kasvanud. Olukorras, kus mitmete oluliste ülesannete täitmine kulgeb keerulistes tingimustes, oodatakse poliitikutelt suuremat panustamist Euroopa Liidu arengusse. Lahenduste leidmine vajab tarka tegutsemist, ja seda ka sisepoliitiliselt pingelisel hooajal.

Arvestades Euroopa Liidu regionaalpoliitilisi eesmärke, tuleb meil igati tugevdada koostööd oma naabritega Balti riikides ja Põhjamaades. Vastastikustest huvidest lähtuv koostöö Venemaaga väärib samuti toetust. Positiivsed nihked kahe riigi suhete arendamisel nii kultuuri, hariduse kui majanduse valdkonnas võivad viia Venemaa poliitilisi ringkondi lähemale ajaloo ausale ja eelarvamustevabale mõistmisele.

Eestile on jätkuvalt prioriteetne vältida kriisikollete tekkimist ning pingete eskaleerumist konfliktideks, vältida New Yorgi viie aasta taguse traagika kordumist, tagada rahu ja stabiilsust maailmas. Kahjuks ei ole terrorioht vähenenud. Seetõttu tuleb turvameetmete kõrval tegelda ka terrorismi põhjustega ning suurendada panust julgeoleku- ja arengukoostöösse.

Demokraatia ja turumajanduse arendamiseks üleminekutingimustes on meil iseseisvuse taastamisest kuni liitumiseni Euroopa Liiduga hinnaline kogemus. See on vaja süsteemselt korrastada ja kriitiliselt läbi töötada, et tõhusamalt toetada neid riike, kellele meie kogemusest on abi.

Head kuulajad!

Riigi sisemise rahu oluliseks tagatiseks on stabiilne ja ühiskonna vajadustele paindlikult reageeriv õiguskord, mille vundamendiks on põhiseadus. Viimasel ajal on kuulda kriitilisi hinnanguid põhiseaduse aadressil. See ajendab küsima, kas vundament ikka kannab meie kiiresti kerkiva õigussüsteemi hoonet. Niisuguse küsimuse esitasid õigusteadlased ka siis, kui nad analüüsisid võimude tasakaalustatust Põhiseaduse Assamblees valminud eelnõus. Tollane poliitiline taustsüsteem mõjutas loobuma presidendi otsevalimise sätestamisest kui olulisest tasakaalustusmehhanismist.

Ummikteele suundus vastavasisuline eelnõu, mille esitas ametist lahkudes president Meri. Eelnõu menetlemisel esitatud täiendused ja parandused eirasid põhiseaduse terviklikku loogikat ja teoreetilisi kandekonstruktsioone. See peaks olema õpetlik kogemus Riigikogule, kui ta asub täitma erakondade lubadust sätestada põhiseaduses presidendi otsevalimine rahva poolt. Loodan, et Riigikogul on selleks jätkuvalt tahet.

Järgmise aasta 28. juunil täitub 15 aastat põhiseaduse vastuvõtmisest. See on sobiv tähis, et anda uus hoog seadusandlikule tegevusele põhiseaduse muutmiseks. Algatada saaks selle tänuväärse töö veel Riigikogu praegune koosseis.

Põhiseaduslike väärtuste kaitse on meie ühisvastutuse oluline valdkond. Õigussüsteemi tugevuse ja toime esmane garantii on austus selle vastu. Kui ühiskonna õiglustunne ja seadusesäte satuvad vastuollu, peab see olema tõsine signaal ka seadusandjale. Seda konflikti on võimalik vältida, kaasates seadusloomesse laiema üldsuse. Nii toimides oleksid seadused paremini mõistetavad ja järgitavad.

Viimasel ajal on olnud palju juttu Eesti tulevikuvisiooni ja visionääride puudumisest. Niisuguse hädaldamise asemel tuletagem meelde, et Riigikogu ja valitsus on jõustanud arvukalt arengukavasid, mis sisaldavad eesmärke paljude valdkondade jaoks. Selline on näiteks pikaajaline strateegia Säästev Eesti 21. Need kavad tuleks uuesti lauale tõsta, võrrelda tegelike muutuste, vajaduste ja võimalustega ning sõnastada olulised tegevused. Nii valmikski tulevikukava, millel on selge eesmärk – tagada rahva ja omariikluse kestmine.

Kindlasti tuleb niinimetatud suurde poliitikasse – Eesti kui terviku arengut puudutavate otsuste langetamisse ja elluviimisse kaasata senisest rohkem kohalikke omavalitsusi.

Olen korduvalt rõhutanud, et kohalik omavalitsus on demokraatliku valitsemisviisi peamisi alustugesid ning ühiskonna stabiilse arengu esmane tagatis. Omavalitsuste tõhusam toimimine eeldab täiendavaid õiguslikke garantiisid nende stabiilsele tulubaasile. Samuti tuleb jätkata maade munitsipaalomandisse üleandmist ning omavalitsusüksuste koostöö toetamist piirkondlikul tasandil.

Üldse on kasulik kaugele tulevikku vaatamise kõrval heita vahetevahel pilk ka jalgade ette. Vastasel juhul võime komistada ja kaotada sihtmärgi sootuks silmist. Otse öeldes – lahendada tuleb neid küsimusi, mis praegu tekitavad põhjendatud kahtlusi riigi võimekuses, sest nendest sõltub inimeste igapäevane heaolu.

Tänavatel ja teedel võimutsevad liiklushuligaanid ja õnnetustes hukkub sadu inimesi. Arst ja päästetöötaja ei jõua õigel ajal kohale, et päästa kellegi elu või vara. Rongi- ja bussiliiklus jääb järjest hõredamaks. Juba enne põhikooli lõppu katkeb haridustee suurel hulgal noortel. Väga palju inimesi elab allpool vaesuspiiri.

Paljude selliste probleemide lahendamine looks oluliselt turvalisema elukeskkonna. Just sellega seovad kodanikud oma esmased ootused riigile. Kui Soomes tõusis 1970-ndate aastate algul järsult liiklusõnnetuste arv, suurendas riik investeeringuid ohutuse tagamisse ning saavutas lisaks mitmete piirangute rakendamisega olukorra kiire paranemise.

Riigikogu võimuses on kasutada eelarvevahendeid kitsaskohtade leevendamiseks. Kuid liikluskultuuri, nagu ka käitumist üldse, saab hea eeskuju abil mõjutada igaüks. Ennekõike ootaks seda avaliku elu tegelastelt: poliitikutelt, aga ka äriliidritelt, kultuuriinimestelt ja sportlastelt.

Probleemide tegelikku sisu ja tähendust ei näi mõistvat need, kes püüavad naeruvääristada elanike igapäevavajaduste rahuldamist. Poliitilises retoorikas kasutatav “koolikatuste lappimine” on küll kujundlik väljend, kuid see võtab kokku kohaliku omavalitsuse praktilisi probleeme. Neid naeruvääristava nimetusega pisendades alavääristatakse ühtlasi omavalitsuste ja haridusasutuste õigustatud püüdlusi.

Pikaajalisi rahvuslikke huve silmas pidades on õpetaja erakordselt tähtis isik. Samas ei ole meie riik väärtustanud õpetajate tööd selle kaalukuse järgi, sest tasu jääb sageli isegi allapoole üht keskmist palka. Kutsun Riigikogu teie käsutuses olevaid vahendeid kasutama selleks, et luua ka siin tasakaal.

Kiire majanduskasv koos Euroopa Liidu abirahaga on lubanud koostada üha suuremaid eelarveid ja loota järjekordsele lisaeelarvele. Võib-olla on külluse-aastad tekitanud meis üleolekutunnet, aga ehk õhutanud ka liialt optimistlikke ootusi. Kindlasti peame rahva usalduse õigustamiseks tänaseid võimalusi õiglaselt ja heaperemehelikult kasutama.

Eesti elanike heaolu kasv eeldab mahukaid ja pikaajalisi investeeringuid haridusse, tervisesse ja infrastruktuuri. Just need aitavad tugevdada teadmistepõhise majanduse aluseid ning luua tingimusi innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu tarvis. Läbimõeldus ja kavakindlus on tõhusa investeeringu puhul olulisemad kui kiire tulemus.

Austatud Riigikogu!

Tagasi vaadates võime tõdeda, et Eestil on läinud hästi. Ettepoole vaadates jääb soovida, et igaühel siin maal oleks võimalik edu viljadest osa saada. Loodan, et kõik meie riigi institutsioonid tegutsevad vastutustundega selle maa ees, kus me elame, ja armastusega rahva vastu, keda me teenime. Kutsun teid ühiste väärtuste nimel koos tegutsema, et Eesti tema elanike silmis aina suuremaks kasvaks.

Tänan teid tähelepanu eest.
Kohtumiseni oktoobris!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee