In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul 21. juunil 2006 Kadriorus
21.06.2006


Austatud minister ja haridusjuhid!
Armsad noored!

Austades parimaid koolilõpetajaid kaunis Kadriorus, Eesti uhkeima barokkehitise taustal ning aasta kõige ilusamal ajal, räägime tavakohaselt tõsist juttu olevikust ja tulevikust.

Küllap tähendab olevik teie jaoks koos küpsustunnistusega omandatud arusaama, et maailmal on pakkuda loendamatult võimalusi. Kindlasti see ongi nii, kuid ometi tuleb valida. Oskus seda teha näitab küpsust.

Ka riik peab aeg-ajalt tegema valikuid. On tähelepanuväärne, et inimene juurdleb palju oma teed otsides ja teel olles. Palju vähem teeb ta seda siis, kui ta arvab end olevat või kui ta ongi pärale jõudnud. Nii võib olla ka riigi puhul.

Kahe kuu pärast möödub 15 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Selle ajaloo seisukohalt silmapilgu vältel on meie riik läbinud muutused, mida võib liialdamata nimetada ajalooliseks murranguks. On ju areng majanduses, infotehnoloogias või ka elanike mõttemaailmas taastanud uskumatult kiiresti meie koha Euroopas.

Oma arenguhüppe ajal ei juurelnud me kuigi palju selle üle, mis tuleb pärast seda, kui oleme edukalt maandunud – ehk saavutanud Euroopa Liidu ja NATOga seotud välispoliitilised eesmärgid. Nüüd peame tõdema, et meie ees seisab kriitilisena probleem eesti rahva püsimajäämisest ning seda ei ole võimalik enam samasuguse kiirusega lahendada.

Tegelikult on tänases globaliseeruvas maailmas seesama küsimus paljude väikerahvaste ees: kuidas ja milleks säilitada oma rahvust, keelt ja kultuuri, kui piirid nii otseses kui ülekantud mõttes on kadumas? Enamasti on siiski leitud, et seda on vaja.

Paljurahvuselisus ja -kultuurilisus on vajalikud meie maailma tugevuse ja rikkuse pärast. Iga rahvas on unikaalne. Kujutlegem, et Euroopas poleks enam ei eestlasi ega teisi väikerahvaid – kui vähe avastamisrõõmu pakuks siis elu! Iga keel, kultuur ja erinev ajalookogemus on väärt teistega võrdselt püsima, sest lisab mingi erilise nüansi meie maailmale.

Räägin seda sellepärast, et ennekõike noorte jaoks on alati palju tähendanud aated ja nendega seotud eneseteostus. Kindlasti on see nii ka teiega. Eestlust võib hoida läbi kauni emakeele ja omakultuuri, seda võib teha ka täites oma kodanikukohust ajateenistuses või valimistel, aga samuti oma sünnimaal töötades ja õpitut rakendades.

Ükskõik, mida te teete, tähtis on teha seda puhta südame ja hingestatusega. Ennekõike mõtlete aga praegu küllap sellest, kuidas jõuda tõelise harituseni, nähtuste olemuse ja põhjusteni. Kui olemasolevat teadmist loovalt edasi arendada, siis olete kindlasti teel sinnapoole. Soovin, et see teekond oleks pikk ja rikastav.

Kõige imelisem on maailmas see, et ta on tunnetatav, sõnas kord Albert Einstein. Püüdke seda imet näha ja tundma õppida!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee