| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President konverentsil ''Kõrgharidus maaülikoolist - tööjõuturg, õpe ja praktika'' 27. jaanuaril 2006 Eesti Maaülikoolis27.01.2006
Lugupeetav rektor, minister,
austatud vilistlaskogu liikmed ja külalised!
Tänase konverentsi teema vastab avalik-õigusliku ülikooli ühele eesmärgile: pakkuda head kõrgharidust ning seeläbi lõpetanutele väärika ja vajaliku rakenduse võimalust tööturul.
Haridus ja selle korraldus on 15 aasta jooksul pärast Eesti iseseisvuse taastamist põhjalikult muutunud. On toimunud hulk reforme ning nihkeid noorte eriala-eelistustes. Näiteks saab ärindust ja haldust nüüd õppida 23 õppeasutuses ja 145 erineva õppekava alusel.
Samas teeb rõõmu põllumajandusliku kõrghariduse areng ja populaarsus, millest annab tunnistust kasvõi see tõsiasi, et eelmisel õppeaastal konkureeris ühele riigieelarvelisele kohale rohkem kui kaheksa õppida soovijat. Seega tuleks nüüd kindlustada, et haritud noored spetsialistid õpitud erialal kodumaal tööle jääksid ning oma teadmisi optimaalselt kasutada saaksid. Rahvusteaduste edendamisel, Eesti looduse ja kliima uurimisel ning üksnes siin sobivate lahenduste leidmisel on mõttekas tegutseda just Eestis.
Ülikoolide ülesanne ei ole üksnes noori inimesi töö-eluks ette valmistada. Erinevalt rakenduskõrgkoolist lasub ülikoolil ka vastutus suunata eeldustega noori uusi teadmisi looma ja neid õppejõuna jagama. Doktoriõppe arendamine on kindlasti hädavajalik teadmispõhise ühiskonna eeldus.
Riiklikult on tähtis eelisarendada niisuguseid valdkondi, mis tagavad rahvuskultuuri kestmise ja ühiskonna jätkusuutlikkuse. Need eesmärgid paistavad silma ka erialade valikust Eesti Maaülikoolis. Lisaks muudab just Maaülikool kättesaadavaks maamajanduse konkurentsivõimet hoidva ja suurendava rahvusvahelise teadmise ja kogemuse.
Euroopa Liidu ühtse haridusruumi ühe osana peame oma tegemistes tunnetama ka globaalseid suundumisi ja vastutust nende eest. Seda enam, et 1999. aastal võttis ka Eesti endale kohustuseks Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomise aastaks 2010. Sellega seoses lubage mul rõhutada kolme märksõna.
Esiteks sotsiaalne mõõde. Tagatud peab olema noorte võrdne ligipääs haridusele, normaalsed õppe- ja elutingimused. Euroopa tasandil oleme andnud lubaduse selgitada juba aastaks 2007 meie üliõpilaste sotsiaalne olukord. Kõneldes aga Maaülikoolist, on aktuaalne hariduse kättesaadavus maapiirkondades ning maaelanike suutlikkus tagada oma lastele võimete- ja huvidekohane haridus.
Samavõrd oluline on hariduse kvaliteet ja teadmiste hindamine Euroopale omases mõõtkavas. Maaülikool on vaieldamatult konkurentsivõimeline õppe- ja teadusasutus Eesti teiste ülikoolide seas ning ka meie regiooni teiste sarnase profiiliga ülikoolide seas. Uuendatud struktuur, suurem avatus ja koostöö partneritega loovad eeldused siinse teadus- ja õppepotentsiaali veelgi paremaks ärakasutamiseks ning kvaliteedi tõusuks.
Kolmanda märksõnana nimetaksin kõrghariduse globaliseerumist ja infotehnoloogia võidukäiku. Tänases maailmas leidub kõikjal ja igaühel nii-öelda pädevusauke, mida on võimalik parandada rahvusvahelistumise abil. Üheks väljundiks on siin ühisõppekavad ja ühiskraadid. Nende rakendamiseks tuleb vajadusel ette valmistada ja vastu võtta täiendavad õigusaktid.
Lugupeetud konverentsist osavõtjad!
Analüüs näitab, et riiklik koolitustellimus ei taga kogu Eesti tööturu jaoks vajalikku spetsialistide kontingenti. Lisaks on tasuline kõrgharidus laienenud ennekõike ''pehmete'' erialade suunas. Riik toetab tasulisi õppureid õppemaksu, õppelaenu soodusprotsendi ja õppepuhkustega, kulutades seega maksumaksja raha ka nende erialade õpetamisele, mille seos tööturu vajadustega on nõrk või tõestamata.
See on oluline teema analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks. Eesmärk peaks olema soodustada erialade avamist ja tugevdada neil antavat ettevalmistust ennekõike ühiskonnale vajalikus suunas. Haridus peaks muutuma senisest tõhusamaks jätkusuutliku arengu mootoriks ning ka kõrgharidus ise peab tagama oma jätkusuutlikkuse. See hõlmab nii õppejõudude ettevalmistamist, teadusbaaside rajamist või ka noorte teadlaste töötamist Eestis.
Soovingi teile kõigile palju jõudu, tahet ja pealehakkamist!
|
| |
|
vpk.ee
