| |
 | Kõned | | |
Vabariigi Presidendi uusaastaläkitus 31. detsembril 200531.12.2005
Armas Eesti rahvas!
Täna keskööl, kahe aasta lahutusjoonel, väärime taas mõttehetke iseenda jaoks. Meenutades lõppeva aasta olulisemaid tegusid ja sündmusi, püüdkem neid kaaluda ennekõike igavikuliste väärtustega. Ja tulevikku kavandades tehkem seda julgusega paremat püüelda ning kaugemale ette vaadata - et avada uusi horisonte.
Selleks on meil hea hoog ja loodetavasti ka tahe. Äsjasest küsitlusest selgus, et valdav enamus Eesti elanikest jäi lõppeva aastaga rahule. Jääb soovida, et rahulolu laieneks aastatele ning kõigile inimestele.
Kõrgete sihtide püüdlemiseks ei piisa aga üksnes stardikiirendusest ega tugevast tahtest. Vaja läheb ka tarkust ja häid toetavaid kaasteelisi. Ennekõike aga perekonna jagatud hoolt ja armastust, üksteise püüdluste ja loovuse toetamist.
Just sedakaudu, mitte varalise külluse abil, saavad lapsed turvatunde ja hingejõu nii tänaseks kui ka homseks. Selleta ei oleks neis osavõtlikkust, soovi areneda ja luua, oma tulevast abikaasat ja lapsi armastada. Nõnda võib öelda, et loome oma laste tulevikku iga hetk, iga sõna ja teoga.
Palju aastaid tagasi ütles mu isa: “Poiss, ära kunagi kakle külatänaval, see ei ole mehetegu!” Võtsin siis ta õpetust sõna-sõnalt. Alles hiljem taipasin, et isa ei pidanud silmas poisikeste nääklemisi. Elu ongi kinnitanud ta õpetust: heaga saavutab tõepoolest rohkem kui kurjaga.
Hiljuti Eesti koolides läbi viidud uuring näitas, et õpilaste hinnanguid suunavad ennekõike positiivsed väärtused. Noored hindavad kõige olulisemaks sõpru, perekonda ja kodu.
Paraku on enamiku jaoks väheolulised isamaalised väärtused - patriotism, rahvuskultuur, esivanemate ja traditsioonide austus. See viitab aga pigem suundumusele kogu ühiskonna, mitte ainuüksi noorte väärtushinnangutes.
Lastel seostub isamaa ennekõike lähedaste inimeste ja asjadega, nagu kodu ja kodukoht või sünnimaa loodus. Lapsed mõistavad ja armastavadki isamaad küllap läbi oma kodu, seal valitseva vaimsuse ning ema ja isa tõlgenduste. See paneb väga suure vastutuse vanematele, kuid isamaalises kasvatuses peaks ka kooli osa olema senisest märksa tõhusam.
Uuring ei sisalda vastuseid neilt õpilastelt, kes koolis ei käi. Niisuguseid lapsi on aga ainuüksi põhikooli eas tuhandeid. Paljud neist jäävadki katkenud koolitee tõttu hariduseta. See on ülimalt traagiline nii noortele endile kui kogu meie ühiskonnale.
Väga murelikuks teeb alkoholi ja narkootikumide tarvitamise levik noorte seas. Maad on aga võtmas ükskõiksus sedalaadi juhtumite suhtes. See on laste probleemide puhul andestamatu. Kui perekond ei suuda lapsele toeks olla, siis peavad seda tegema riik, omavalitsus ja kool.
Muidugi soovivad lapsed ise olla armastatud ennekõike oma perekonnas, kus on nii ema kui ka isa. Ema jagab õrnust, isa aga teeb selgeks, mis on hea ja mis halb. Ehk nagu kirjutas üks noor inimene: „Ema on see, kes aitab sul hakkama saada, isa aga on sulle rohkem eeskujuks - just oma tegude, mitte sõnadega.“
Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad tunnevad kõige rohkem puudust - need pole niivõrd materiaalsed väärtused. Hoopis perekonnas valitsev soojus, armastus, hoolivus ja toetus on palju enam väärt kui raha või kallis auto, kirjutas üks laps.
Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui isalt, on ühiskonna üks jäävaid põhiväärtusi. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergekäelised lahkuminekud ja elunautimise avalik esiletõstmine. See tekitab valusaid üleelamisi lapsele. Aga see kahjustab ka ühiskonda ning solvab väärikaid, töökust ja haritust austavaid inimesi, kes just nende väärtuste toel oma lapsi kasvatavad.
Austatud kaasmaalased!
Räägin lastest, sest nende arenguvõimalusi eirates seame ohtu nii nende tuleviku kui ka rahvusliku edenemise.
Paraku ei ole igal lapsel sellist perekonda, kes suudaks teda kõiges toetada. Seetõttu vajame ühiskonna solidaarsust. Peame seda loomulikuks, kui jutt käib Euroopast, aga oma väikses riigis tahaksime vahel nagu selle unustada. Õnneks on Eestis olnud küllalt kiire majanduse ja isikliku heaolu kasv, mis lubab anda rohkem raha laste hariduse ja tervise heaks.
Hoiaku muutus laste kasvatamise ja perekonna suhtes aitab saavutada positiivset nihet rahvastikuprotsessides. Kui tubli inimese ja kodaniku kasvatamine väärtustatakse kui ülitähtis töö, siis on ka rohkem rõõmu lastest.
Riik saab oma hoiakut väljendada mitmeti, näiteks sünnitoetustele lisanduva pikaajalise vanemapalga ja suurperetoetuse kaudu. Seni tulevad Eestis kõige paremini toime lasteta või ühe lapsega pered. Nende elujärg ületab tunduvalt mitme lapsega perekondade oma, kus ometi on vanematel mitmekordne töökoormus.
Paljude emade arvates on aga kõige olulisem ühiskonna üldine turvalisus. See, mis lapsi ees ootab.
Head inimesed!
Alustagem uut aastat tulevikku suunatud mõtetega. Ja tehkem igaüks midagi selleks, et meil poleks põhjust oma rahva tuleviku pärast muretseda.
Tahan teid julgustada endale kõrgeid ja samas inimlikke sihte seadma. Luues uusi väärtusi, hoidkem vanu. Laste kasvatamisel ühendagem mitme põlvkonna teadmised ja kogemused visa tööga tuleviku nimel. Selles töös ei saa kahe silma vahele jääda ka kõige pisem inimene.
Soovingi, et eeloleval aastal hooliksime rohkem igast lapsest. Siis võiksime mitte üksnes lootusrikkalt, vaid ka kindlalt tulevaste aegade poole vaadata.
Head uut aastat teile kõigile!
|
| |
|
vpk.ee
