In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President ÜRO Peaassamblee 60. istungjärgu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel 15. septembril 2005
15.09.2005


Austatud eesistuja, teie ekstsellentsid!

Meie kohtumine leiab aset ajal, kui on möödunud 60 aastat ÜRO loomisest. Selle aja jooksul on ÜRO saavutanud palju nii rahu ja stabiilsuse tagamisel kui ka arengule kaasaaitamisel maailmas. Ent kaasaegse maailma probleemid seavad rahvusvahelisele üldsusele ja ÜRO-le uusi väljakutseid. Viie aasta eest kohtusid maailma liidrid, et leppida aastatuhande tippkohtumisel kokku peamistes arengusuundades 21. sajandil. Täna oleme me siin, et teha vahekokkuvõtteid nende eesmärkide saavutamisest, seada sihte tulevikuks ning astuda otsustavaid samme, et saavutada ÜRO kui organisatsiooni tõhusam toimimine. Eesti tervitab tippkohtumise deklaratsiooni, mis annab tegevusjuhiseid edaspidiseks. Usun, et meie arutelu on aluseks vajalike reformide teostamisele ÜRO süsteemis ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Austatud kuulajad, käesoleva kohtumise küllap olulisimaks küsimuseks on maailma riikide erineva arengutaseme vahede vähendamisele suunatud koostöö. Peame äärmiselt oluliseks aastatuhande arengueesmärkide (Millennium Development Goals, MDGs) saavutamisele suunatud protsessi kiirendamist. Selleks on vajalik veelgi globaalset partnerlust ja koostööd süvendada, suurendada abi, mis on suunatud arengu tagamisele ning saavutada selle tulemuslikum kasutamine. Oleme veendunud, et selline koostöö on tõhus vaid juhul, kui sihtriigid tunnevad end selle koostöö tulemuse omanikena. Leiame, et esmane vastutus oma arengu eest lasub igal riigil endal. Riikide valitsemissüsteemide tugevdamine, korruptsiooni vastane võitlus ning majanduskeskkonna korrastamine on oluliseks eeltingimuseks abi mõju ja tõhususe suurendamisel. Tulemuslik abipanus peab lähtuma kohapealsetest vajadustest ning sihtriigis välja töötatud piisavalt ambitsioonikatest rahvuslikest arengustrateegiatest.

Eesti on koos teiste EL liikmesriikidega järjekindlalt tegutsemas arengukoostööle suunatud vahendite suurendamise nimel. Eesti leiab, et paljusid arenguprobleeme ja humanitaarkriise saab ning on kõige tõhusam lahendada vaid riikide ressursse ja teadmisi ühendades multilateraalsete organisatsioonide kaudu. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks ÜRO ja teiste rahvusvaheliste arengu- ja humanitaarabi organisatsioonide tegevuse toetamist ning kavatseme oma toetust tulevikus ka suurendada.

Oleme veendunud, et üheks teguriks maailma maade arenguerinevuste vähendamisel on vabakaubanduse põhimõtete laiem rakendamine ja kaubandustõkete vähendamine. Eesti on toetanud kaubandustõkete vähendamist maailmas ja rakendab ka kooskõlas Euroopa Liidu üldise poliitikaga ühepoolset soodustollimaksu vähem arenenud riikidest pärinevatele kaupadele.

Arengu eeltingimuseks on rahu ja stabiilsus maailmas. ÜRO rahuvalvel, kus Eesti on olnud aastate jooksul järjekindel panustaja, on täita tähtis roll maailmas rahu tagamisel. Oluline on ka ÜRO koostöö parandamine regionaalsete organisatsioonidega. Eesti panustab rahutagamisse esmajoones Euroopa Liidu ja NATO liikmena, toetades nende organisatsioonide koostöösuhete tugevdamist ÜRO-ga antud valdkonnas. ÜRO-l on oluline roll konfliktide rahumeelsel lahendamisel ja ennetamisel. Senisest enam rahvusvahelist tähelepanu ja abi vajavad konfliktist toibuvad riigid, et kindlustada nende areng ja vältida konfliktide taaspuhkemist. Seetõttu toetab Eesti rahuehitamise komisjoni (Peacebuilding Commission) loomist, mis on üheks tippkohtumise konkreetsetest tulemitest ja loodab peatselt näha ka selle komisjoni töö vilju.

Nagu kinnitasid maailmas viimastel kuudel toimunud rünnakud, on terrorism endiselt tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Eesti on kindlal seisukohal, et terrorismile ei ole ühtki õigustust. Oleme veendunud, et terrorismi vastu saab tulemuslikult võidelda üksnes tihedas riikidevahelises koostöös, mis on kooskõlas rahvusvaheliste õigusnormidega, seetõttu peame oluliseks terrorismi üldkonventsiooni kiiret vastuvõtmist.

Mul on rõõm teatada, et äsja oli mul võimalus Eesti nimel allkirjastada tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvaheline konventsioon, mis on oluliseks edusammuks terrorismivastase koostöö õigusliku raamistiku edasiarendamisel.

Oleme veendunud, et eesmärke arengu ja julgeoleku vallas ei ole võimalik saavutada, kindlustamata inimõiguste kaitset. ÜRO inimõiguste kaitse süsteem peab suutma tõhusamalt seda ülesannet täita, kuid sama oluline on, et kogu ÜRO tegevus rahu ehitamisel ja arengu toetamisel oleks tihedalt seotud inimõigusalaste eesmärkidega. Seetõttu peab Eesti ÜRO reformi oluliseks osaks ÜRO inimõiguste ülemkomissari rolli tugevdamist, kokkulepet tema büroo rahastamise osas ning ülemkomissari tihedamat koostööd ÜRO süsteemi teiste osadega. On märkimisväärne, et jõudsime kokkuleppele põhimõttes "vastutus kaitsta" ('responsibility to protect'). Oma kodanike kaitse esmane kohustus lasub riikidel endil, kuid ka rahvusvahelisel tasandil on oluline teha kõik selleks, et vältida genotsiidi, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid. On tähtis, et nende kuritegude toimepanijad ei jääks karistamata ning sellega seoses toetame Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli.

Eesti on jätkuvalt valmis andma oma panust, jagades oma kogemusi demokraatlike institutsioonide loomisel ja kodanikuühiskonna kaasamisel, et olla abiks teistele riikidele, kus need protsessid on alles algusjärgus. Peame oluliseks ka Demokraatia Fondi loomist, et toetada riike nende demokraatlikus arengus.

Erilist tähelepanu vajab naiste ja laste õiguste kaitse. Osaledes augusti lõpupäevil Pekingis toimunud neljanda naiste maailmakonverentsi aastapäeva tähistamisel, veendusin, et Pekingis 10 aasta eest seatud eesmärkide saavutamine on endiselt otsustavat tegutsemist nõudev väljakutse. Samavõrd oluline on maailma põlisrahvaste õiguste kaitse. Loodame siiralt, et lähimal ajal jõuab lõpule töö põlisrahvaste õigusi käsitleva deklaratsiooniga.

ÜRO tõhusast toimimisest sõltub rahu, stabiilsus ning areng kogu maailmas. Muutunud maailm, kus viimaste aastakümnete jooksul on esile kerkinud uusi ohte ja väljakutseid, on muutnud hädavajalikuks ÜRO tugevdamise ja täiustamise. See eeldab ümberkorraldusi ÜRO töös, suutmaks uutele väljakutsetele paremini vastata. See kindlustab ühtlasi ÜRO suurema usaldusväärsuse ja autoriteedi. Eesti on arvamusel, et ÜRO arendamisel võimalikult tõhusaks multilateraalseks institutsiooniks on oluline selle institutsionaalne uuendamine. See eeldab nii ÜRO organite reformi kui ka kogu ÜRO süsteemi sidususe suurendamist. Eesti peab ÜRO usaldusväärsuse üheks olulisimaks aluseks ÜRO võimet tagada inimõiguste kaitse ning toetab kiiret alalise Inimõiguste Nõukogu (Human Rights Council) loomist. Leiame, et nõukogul peab olema vajalik staatus ja pädevus, et inimõiguste kaitsele tõhusalt kaasa aidata.

Lugupeetud kuulajad,

Usun, et meie ees seisvate ülesannete täitmine on võimalik ning käesoleva Peaassamblee istungjärgu ajal õnnestub meil teha oluline samm edasi ÜRO ette seatud eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonis vajalike muudatuste läbiviimisel. Pean oluliseks asjaomaste otsuste vastuvõtmist, kuid tippkohtumist saab edukaks pidada vaid siis, kui otsused ettenähtud aja jooksul ellu viiakse.

Lubage mul oma sõnavõtu lõpetuseks kinnitada, et Eesti on valmis meie ühiste eesmärkide saavutamisse omapoolse panuse andma ning jätkuvalt teiste liikmesriikidega koostööd tegema.

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee