| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Paul Ariste 100. sünniaastapäeva aktusel 3. veebruaril 2005 Tartu Ülikoolis03.02.2005
Austatud akadeemik Paul Ariste lähedased,
õpilased, kolleegid ja külalised!
Paul Ariste tegi õpetajana ja teadlasena tööd, millel on igavesed viljad. Uurides ja õpetades paljusid keeli ja kultuure, aitas ta neid säilitada. Erilised teened on tal hääbuva vadja keele ja kultuuri talletamisel ning uurimisel.
Oma teadusliku ja pedagoogilise tegevusega andis akadeemik Ariste suure panuse selleks, et soome-ugri keeled ei kaoks. Tema algatusel sai Tartu Ülikool õiguse anda kandidaadi- ja doktorikraade eesti ja soome-ugri filoloogia alal. Tal endal oli rohkesti õpilasi erinevate soome-ugri rahvaste hulgast. Koos Soome ja Ungari teadlastega pani ta aluse rahvusvaheliste fennougristide kongresside tavale.
Innukalt uuris professor Ariste sedagi, kust pärinevad eesti keele sõnad ja kuidas meie keelt kõneldakse. Talle ei meeldinud lohakas ja võõrapärane keelekasutus. Näiteks soovis ta "Head isu!" asemel alati "Jätku leivale!" - et laual oleks ikka oma leib ja see ei saaks otsa.
Sedasama soovis Paul Ariste ka teistele rahvastele. Ta oli erakordselt tähelepanelik ja vastutustundlik. Teda ei jätnud ükskõikseks inimeste ja rahvaste hävitamine, mis algas Euroopas enne Teist maailmasõda. Kannatasid juudid, mustlased, eestlased, vadjalased, isurid ja paljud teised rahvad.
Meie kodud Tähtveres asusid üsna lähestikku ja nii võisin ma sageli olla tunnistajaks, kuidas akadeemik töötas oma aias. Ta tegi seda hoole ja andumusega, nagu kõike muudki. Ning veel nägin, et suure loodusesõbrana armastas ta jälgida loomi ja linde. Teda näis siin maailmas huvitavat kõik.
Paul Ariste ei olnud kunagi ükskõikne. Ta kiirgas vaimsust ja vaimustust ning tõmbas endaga kaasa arvukalt õpilasi. Nende hulgas oli ka minu abikaasa, kes tänu oma õpetaja Aristele innustus soome-ugri rahvamuusikast.
Akadeemik Ariste õpetlase- ja õpetaja-tööl on kestev väärtus. Tema inimlik soojus ja avatus ei saanud jääda märkamatuks, nagu ta ise ei jäänud ükskõikseks selle suhtes, kuidas läheb teistel. Ma arvan, et sedagi tuleb meil Aristelt tänases Eestis õppida.
Soovin kõigile niisama kaunist emakeelt ja tahet üksteisest aru saada, nagu see oli omane Paul Aristele!
|
| |
|
vpk.ee
