| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Riigikohtu 85. aastapäevale pühendatud aktus-konverentsil 14. jaanuaril 2005 Tartus14.01.2005
Austatud Riigikohtu esimees ja kohtunikud,
lugupeetavad külalised!
Õnnitlen teid kõiki Riigikohtu 85. aastapäeva puhul!
Õigusemõistmise ajalugu on osa meie riigi ajaloost ja kannab endas nii minevikust pärit traditsioone kui ka vastuolusid. Riigikohtu ajalugu algab 14. jaanuarist 1920, mil siin Tartus peeti esimene avalik Riigikohtu üldkogu istung.
Paraku lahknevad meie riigi ja tema institutsioonide ajaarvamises juubeliaastad ja tegeliku tegutsemise aastad. Nii lahutavad ka omariikliku õigusemõistmise traditsioone ja taasiseseisvunud Eesti kohtukorraldust rohkem kui poole sajandi pikkune okupatsioon ja anneksioon.
See periood asetas kõverpeeglisse mitmed õiguskultuuri väärtused, mõjutas iga inimese individuaalset õigusteadvust ja jättis oma paratamatu jälje demokraatliku ühiskonna õiguskorra taastamisele.
Minevikupärandist vabanemiseks vajas taasiseseisvunud Eesti hästi toimivat kohtuvõimu, mis on rajatud omariikluse traditsioone kandvale alusele, lõimuks Euroopa demokraatliku kogemusega ning kindlustaks Eesti riigi arengu.
On oluline märkida, et kohtureformil oli keskne koht iseseisvuse taastamist kindlustavate reformide hulgas. Põhjusi selleks oli mitu. Esmalt vajas kujunev, sageli vastuolusid ja lünki sisaldav õiguskord asjatundlikku rakendajat. Teisalt oli võimude lahussüsteemis vaja luua seaduslikkust ja õiguspärasust tagav tasakaalustav jõud. Selleks sai seadusandja ja täitevvõimu kõrval kohtuvõim.
1992. aasta põhiseadus võttis kohtute tegevusprintsiipide aluseks kohtureformi põhimõttelised lahendused. Kogu Eesti kohtusüsteem ja selle kõrgeim aste - Riigikohus on auga täitnud talle põhiseadusega määratud rolli.
Demokraatliku ühiskonna õiguskorra tugevus sõltub alusmüüri tugevusest. Märkimist vääribki Riigikohtu tegevus õiguskorra aluse, põhiseaduslikkuse tagamisel. Põhiseaduses toodud väärtuste kindlustamisel ja õiguskorra tugevdamisel on olulise tähtsusega ka teadusliku mõtte areng ja seda toetav uurimuslik töö.
On tähelepanuväärne, et oma 85. aastapäeva tähistab Riigikohus kokkuvõttega teadustööde konkursist. Nii jätkatakse Riigikohtu eestvõtmisel korraldatud õigusteaduslike konverentside traditsiooni. Ka täna ettekandmisele tulevad tööd aitavad hinnata Riigikohtu töö tulemusi Eesti õiguskorra kindlustamisel.
Eesti Vabariigi põhiseadus määratleb sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtte. Selle kohaselt on kõigi riigivõimu esindavate institutsioonide tähelepanu keskmes inimene, tema õigused, vabadused, vajadused ja väärtused.
Kohtuvõim peab tagama isikute õiguste igakülgse kaitse, kinnitades nii kodaniku usku õiguskorda ja riiki tervikuna. Samas on Riigikohtu lahendid olulisteks allikateks nii seadusandjale, täitevvõimule kui ka kodanikule, kuna neis lahendites antakse avalikes huvides tõlgendus õiguse püsiväärtustele.
Euroopa Liidu liikmesriigina on meil nüüd võimalus, aga ka vastutus kujundada ühist majandus-, kultuuri- ja õigusruumi. Siit tulenevalt peame mõtestama ka niisuguseid õigusemõistmise väärtusi, nagu eetilisus, sallivus ja kodanikukesksus. Selles töös on asendamatuks kompassiks omariikluse, õiguskorra ja õigusemõistmise põhimõtted, mis on pika ajaloo vältel kontrollitud ja praktikas kinnistunud. Olen veendunud, et nende väärtuste austamine on ka tulevikus Riigikohtu tegevust läbivaks mõtteks.
Soovin kõigile Eesti kohtunikele edu ja rahulolu õigusemõistmise üllas töös!
|
| |
|
vpk.ee
