In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi uusaastaläkitus Eesti rahvale 31. detsembril 2004
31.12.2004


Armas eesti rahvas,
head kaasmaalased!

Tuli annab nagu sõbralik kaaslane sooja ja kindlustunnet. Tuli aitab ühendada inimesi ja koondada mõtteid. Meie rahval ongi kombeks tule ümber istuda.

Nüüd on aga jõulurahu asendunud murega tuhandete inimeste pärast, kes kannatasid Kagu-Aasias aset leidnud looduskatastroofi tõttu. Niisuguses olukorras tajume eriti selgelt, kui seotud me oleme looduse ja üksteisega. Tunneme vajadust kaitsta ja olla kaitstud.

Eesti riik on pakkunud oma abi õnnetuse ohvritele ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Kannatanutele on suureks abiks ka kaaskodanike hoolitsus ja tähelepanelikkus. Me kõik saame toeks olla oma mõtetes ka nüüd, mil jätame hüvasti lahkuva aastaga.

On mõistetav, et tahame tõmmata joone alla kõigele, mida aasta jooksul teha suutsime. Püüame veel kord väljendada armastust ja lugupidamist nende vastu, kellest hoolime. Enne uue aasta saabumist on oluline kõnelda kõige tähtsamast, mis seni ütlemata jäänud.

Tahan samuti rääkida olulistest asjadest. Soovin, et mõtleksime neile kõik koos ja jõuaksime kaugemale lihtsast teadvustamisest. Üks tarkusetera ütleb, et kõige pikem teekond kulgeb inimese peast tema südamesse.

Tavapäraselt teeme aasta lõpus mõtterännaku ajas tagasi ja ka ettepoole. Selles omamoodi bilansis kuulub küllap kõige kaalukam koht elu püsiväärtustele, mis seonduvad kodu, lähedaste ja ka isiklike saavutustega. Me kõik tahaksime plusspoolele kanda, et pereliikmed on terved, lapsed tublid ja iseendalgi läheb hästi.

Rahvana saime lõppeval aastal 14 tuhande uue ilmakodaniku võrra rikkamaks. Nii palju lapsi pole Eestimaal juba ammu sündinud. Ma usun, et need lapsed olid väga oodatud, ning loodan, et nad on armastatud ja õnnelikud ka tulevikus. Tähtis on seegi, kui oleme rahul oma tööga ning kodukandi elu edenemisega.

Rahuldav elujärg tähendab ka tingimusi puhkuseks, kultuuri ja spordiga tegelemiseks. Nii keha kui vaimu virgena hoidmine, nagu ka laste hea haridus on kindel investeering tulevikku. Riik peab siin oma kodanikku toetama.

Loomulik on seegi, et tugevamad aitavad nõrgemaid. Niisugused heateod ei ole meie ühiskonnas enam haruldased. Kuid samas ei saa normaalselt toimiv ja hooliv riik loota raskustesse sattunute abistamisel üksnes heategevusele. Ennekõike ootab kodanik tuge ikka oma riigilt.

See on ju meie rahva enda loodud riik, millel ei saa olla teisi sihte ja huve kui rahva omad. Seepärast on õigustatud soov, et võimulolijad pööraksid näo rahva poole - nende inimeste poole, kellelt on volitused saadud. Küllap on siis ka usaldamatus ja ükskõiksus võimu vastu mööduvad nähtused.

Suured muutused Eesti arenguloos on jäänud seljataha. Meie kõigi kaasabil sünnib euroopalikel väärtustel põhinev stabiilne riik. Selles lisavad kindlustunnet Euroopa Liit ja NATO, millega liitumine oli lõppeva aasta kaalukamaid sündmusi. Südamesse ja meeltesse jäävaid hetki pakkusid laulu- ja tantsupeolised ning olümpiavõistlejad.

Saavutuste taustal ei saa me vältida ka keerukaid teemasid. Kasvõi selleks, et mõista ja hinnata tänaseid uusi võimalusi ning suuremat vastutust. Pean silmas meie sõdurite hukkumist liitlaskohustuste täitmisel, aga ka valusaid teemasid oma ajaloost.

Ma loodan, et suudame oma minevikku käsitleda üha kompleksivabamalt, liigsete emotsioonideta ja mustvalgetest lihtsustatud skeemidest hoidudes.

Meie rahva ajalugu on olnud keerukas ja vastuoluline. Suurriikide huvid seadsid meid sageli halva ja veel halvema valiku ette. Paratamatult kujunesid inimeste saatused ja elukogemused erinevaks. Sellest ka mitmesugused vaated möödunule ning tänasele elule. Erinevuste võimendamine ei lase aga vanadel haavadel paraneda.

Äsjamöödunud ajajärgust puudutan täna vaid üht teemat. Õiglustunde ja inimlikkusega seondudes ei tohiks see jätta kedagi ükskõikseks.

Enam kui tosin aastat tagasi seadis omandireform üheks ülesandeks heastada kunagine ülekohus. Tundus võimatu, et seeläbi võiks tekitada uut ülekohut. Ometi nii juhtus. Nüüd tuleb reformi käigus kuhjunud probleemid lahendada. Kindlasti näitavad riik ja omavalitsused selleks juba lähemal ajal head tahet.

Meile kõigile panen aga südamele: olgem hoolivad ja õiglased. Nii suudaksime leida rahulolu oma hinges, aga ka suuremat tasakaalu ühiskonnas. Uskuge - see on ülitähtis!

Iidne tarkus kutsub tegema teisele vaid seda, mida tahad, et ka sulle tehtaks. See on inimliku väärikuse alus, millest lähtub rida väga olulisi asju: õnnelikumad inimesed, tugevamad pered, vastupidavam tervis, suurem töövõime, viljakam ja pikem elu, kokkuvõttes - rahva elujõud.

Nii mõnigi vastuolu ja kriis koduõuel ja meist kaugemal maailmas võinuks jääda olemata, kui mõistmist, inimlikku soojust ja vastutustunnet oleks rohkem. Uuel aastal võiksimegi proovida enam mõista, selle asemel et üha hukka mõista ja tigedust võimendada. Ei tohiks ju olla ületamatult raske näidata inimlikku suurust, tahet leppida ja kokku leppida.

Kui otsida võrdpilti loodusest, siis kipuvad üha sagedamini meie ellu sekkuma laastavad sügistormid. Ja ehkki ka siinses maanurgas on rajuhoogudes mässav meri meie paratamatu kaaslane, loob turvatunde siiski rahulikul rannal paiknev kodu.

Head inimesed,

kui istume tule paistel, siis tajume sealt kiirgavat soojust ja valgust. Põhjamaa rahvana vajame seda ja oskame hinnata. Võtkem see tunne kaasa ka uude aastasse ja hoidkem seda koos lähedastega.

Lõpuks ütlen teile aitäh kõigi heade tegude, mõtete ja soovide eest, mida olete aasta jooksul teinud, mõelnud või öelnud. Nendeta oleks hoolivust meie elus palju vähem. Osa teie headest soovidest seisab jõulukaartidel, mida nii rohkesti on taas Kadriorgu saabunud. Võtan mulle läkitatud tervitusi ühtlasi õnnesoovidena kaasmaalastele ja vastan siinkohal kõigi nimel: aitäh!

Ent nüüd võtkem oma armsad inimesed hästi enda ligi, vaadakem silma ja soovigem üksteisele - õnnelikku aastat!

Head uut aastat teile kõigile, kallid kaasmaalased!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee