| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Armeenia Vabariigi Presidendi hr Robert Kotšarjani ja proua Bella Kotšarjani ametlikul õhtusöögil Eesti Vabariigi Presidendi ja proua Ingrid Rüütli auks 15. novembril 200415.11.2004
Austatud president,
Austatud proua Bella Kotšarjan,
Ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Avaldan enda, oma abikaasa ja kogu delegatsiooni nimel teile siirast tänu küllakutse eest!
On rõõmustav märkida, et meie riikide vahel on välja kujunenud teineteist arvestav dialoog. Täna alanud visiidil on meil taas meeldiv võimalus tutvustada oma hoiakuid ja seisukohti ning teha plaane edasiseks koostööks tulevikus.
Eesti on iseseisvuse taastamisest alates pidanud suhete arendamist Armeeniaga oluliseks osaks meie kontaktide edendamisel Lõuna-Kaukaasia regioonis. Oleme koos teiste partnerriikidega pööranud tähelepanu Armeenia stabiilsele arengule ja reformiprotsessidele, mis on oluline faktor nii selle regiooni kui laiemalt kogu meie kontinendi edasises arengus.
Mul on hea meel märkida, et Armeenial on järjest süvenev huvi koostööks Euroopa Liiduga. Eesti on omalt poolt valmis nii kahepoolselt kui Euroopa Liidu ühispoliitikate, näiteks Euroopa Naabruspoliitika raames Armeeniaga huvipakkuvates valdkondades koostööd tegema. Usun, et meil on head eeldused oma kogemuste edasiandmiseks Armeenia sõpradele. Eesti ühiskond on tänaseks jõudnud tasemele, mis võimaldab jagada oma reformiprotsessi üldistavaid järeldusi teiste riikidega. Ja samas oleme kogenud, et Armeenia on maa, kus Eesti arvamust ka usaldatakse ja oodatakse.
Austatud president!
Elame ajal, mil üha rohkem süvenetakse püsiväärtustesse - pöördutakse oma rahvusliku algupärandi juurde ning austatakse neid tegureid, mis aitavad kaasa meie identiteedi kinnistamisele. See on vastupidine suund sellele, mida on sageli kardetud - et kaovad rahvused oma eripärade ning kultuuriliste suundumustega. Olen veendunud, et need kartused on asjatud, sest meie elujõud, tegutsemistahe ja edasipüüdlikkus on kindlalt seotud enesemääratlusega.
Kultuur on see, mis erinevaid rahvusi ühendab. Selles on kätketud ka iga rahva ajalooline kogemus ja selle mällu on tugevasti talletatud rahvuslik olemine. Armeenia rahvas on üks vanemaid rahvaid. Teades, et varasemad kirjalikud teated Armeenia kohta pärinevad juba kolmandast aastatuhandest enne meie ajaarvamist, tuleks meil aeg-ajalt ka iseendalt küsida, kas oskame tajuda nii väärikat ajalugu?
Kui vaadata ajaloost Armeenia ja Eesti kokkupuutepunkte, siis teadaolevalt kujunes juba 19. sajandil Tartus arvestatav armeenlaste kogukond. Erinevalt teistest maadest oli armeenlaste Eestisse tuleku põhjus võimalus saada Tartu Ülikoolis hea haridus. See on meile suur au.
On huvitav märkida, et 19. sajandil olid Tartu Ülikooli trükikojas olemas armeenia tähemärgid ja trükiti armeeniakeelseid raamatuid. Siin, Armeenias teavad paljud, et Armeenia kaasaegse kirjanduse teerajaja Hatšatur Abovjan õppis aastatel 1830-1836 Tartu Ülikoolis. Olgu siinkohal mainitud sedagi, et Abovjani abikaasa oli eestlanna.
Tartus õppis ja tegutses tol ajal arvukalt teisigi kirjamehi ja kirjandusteadlased räägivad armeenia luule ajaloos isegi Tartu koolkonnast! Täna oleme me nende ajalooliste ja kultuuriliste sidemete järjepidevuse tunnistajateks. Selle kinnituseks tahaksin mainida ka kirjandussuhete arengut eelmisel sajandil. Kindlasti on teile tuttavad Eesti kirjanikud Lilli Promet, Mats Traat ja Ain Kaalep, kelle teoste tõlked on ilmunud armeenia keeles. On rõõmustav, et selle tõlkekirjanduse läbi jõuab tükike Eesti kultuuriloost ka teie kaunile maale.
Härra president!
On veel üks tähtis põhjus, miks ma tahaksin rääkida Eesti-Armeenia suhetest. Nimelt on Haapsalust pärit, 1887. aastal sündinud Hedvig Büll pühendanud oma elu armeenlaste abistamisele ja toetamisele 20. sajandi esimesel aastakümnel. Tema elukäik on erakordne näide sellest, milline on inimese omakasupüüdmatu elutee. Ja mul on heameel näha, et Armeenias on seda pühendumust osatud hinnata, et olete siin nii väärikalt jäädvustanud selle Eestist pärit misjonäri tööd! Jäägu see puu, mille täna istutasime, mälestuseks inimesele ja tema teistele elatud elule.
Meenutan siinkohal, et juba 1978. aastal püstitasid armeenlased Tartusse Emajõe kaldale mälestusmärgi Eesti ja Armeenia rahva sõpruse tähiseks. Niisugune vastastikune lugupidamine teeb meie rahvastele au. Eestis tegutsev Armeenia Kultuuriselts annab kinnitust siinse Armeenia kogukonna aktiivsusest, mille üheks näiteks on ka Tallinnas juba mitmendat aastat tegutsev Armeenia Kiriku Püha Gregoriuse kogudus.
Meie homne päev annab taas ühe suurepärase võimaluse osa saada iidsest Armeeniast, mida peetakse maailma esimeseks ristiusumaaks. Meil on suurepärane võimalus kohtuda Armeenia katoolikusega ja tutvuda Armeenia keskkatedraaliga. Kui traditsioonid on sajanditepikkused, siis on nad kindlasti osa ka elulaadist ning kultuurist.
Kallid sõbrad,
lõpetuseks üks ütlemine, mis eestlaste arvates iseloomustab Armeeniat:
"Tunneta elutarkust ja eluõpetust, mõista mõttetera arukust."
Tänan teid!
Härra president!
Tõstan klaasi teie maa ja rahva edasi kestmiseks!
Tõstan klaasi iidse Armeenia auks!
|
| |
|
vpk.ee
