| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President konverentsil ''Noored tööturul'' 8. novembril 2004 Tallinnas08.11.2004
Austatud rektor!
Austatud konverentsist osavõtjad!
Head noored!
Mul on hea meel viibida teie keskel, kui hakkate arutlema nii olulisel teemal, nagu seda on noorte osalemine tööturul. Rõõm on ka selle üle, et Eesti noored saavad vahetada mõtteid nii eakaaslastega paljudest riikidest kui ka poliitikakujundajate ja ekspertidega.
Rääkides noortest tööturul, räägime mitte ainult hariduse ja majanduse, vaid kogu ühiskonna tulevikust. Seega on Eesti Üliõpilaskondade Liit valinud käesolevaks konverentsiks koos Euroopa Üliõpilaste Liiduga väga olulise teema, mis Eesti kõrval on aktuaalne teisteski riikides.
Euroopa Liidu värske liikmesriik Eesti on mitme arengunäitaja poolest rahvusvaheliselt silmapaistval kohal. Eesti majanduse kasvutempo on Euroopa Liidu riikide seas üks kiiremaid, samuti on kõrged majandusvabaduse ja konkurentsivõime näitajad.
Majanduse jõudsale arengule vaatamata on olukord meie tööturul aga pingeline. Iseseisvuse taastamise järel toimunud majanduse ümberstruktureerimine tõi kaasa töökohtade ja töötavate inimeste arvu vähenemise. Tööga hõivatute koguarv kahanes kümnendi jooksul ligikaudu veerandi võrra. Elanike tööhõive hakkas tasapisi paranema alles käesoleva kümnendi hakul, kuid töötuse määr jäi siiski 10% piiridesse.
Tänast Eestit iseloomustab ennekõike struktuurne tööpuudus. Tööjõu nõudlus ja pakkumine ei ole tasakaalus enamasti seetõttu, et omandatud haridus, oskused ja senised töökogemused ei vasta kiiresti muutuva tööturu nõuetele. Mis aga eriti kahetsusväärne - silmatorkavalt kõrge on noorte tööpuudus, ületades aeg-ajalt isegi kuni kaks korda Eesti keskmist näitajat. Iga viies töötada sooviv noor ei leia rakendust.
Samuti tuleb küll lisada, et noorte, 15-24aastaste inimeste tööpuudus on paljudes riikides mõnevõrra kõrgem keskmisest töötusnäitajast. Eestis näeme selles aga tõsist sotsiaalset probleemi, kui töötute nimekirja lisandub igal aastal mitu tuhat noort inimest. Eriti ilmnevad ohumärgid trendis, et töötus kasvab kutse- ja kõrgharidusega noorte hulgas.
Kindlasti näitab see vajakajäämisi hariduse sisus ja korralduses. Nüüdseks on nii poliitikud, riigiametnikud kui ka ettevõtjad teadvustanud endale niisuguse kutse- ja kõrgharidussüsteemi loomise vajalikkust, mis paremini vastaks ühiskonna nüüdisvajadustele.
Õppekavade ja koolistruktuuri riikliku reformimise kõrval on mitmed ettevõtjad pidanud otstarbekaks koolitada oma firmale ise töötajaid. Samuti osaletakse kutseõppes seeläbi, et pakutakse kohaliku kooli õpilastele praktikavõimalusi ning abistatakse õppeprogrammi väljatöötamisel, nagu teeb seda näiteks Tartu ettevõte Ilves-Extra. Mitmel ettevõttel on oma stipendium ning koostööprojekt kutseharidusasutusega.
Koolides läbiviidud küsitlused näitavad vajakajäämisi karjääri- ja kutsenõustamises. Valitsev orientatsioon kõrgharidusele kärbib ka heade käeliste eeldustega põhikooliõpilaste huvi kutsekeskhariduse vastu. Nii napibki häid oskustöölisi ja suureneb struktuurne tööpuudus. Samuti vajavad noored paremat kutsenõustamist enne kõrgkooli astumist, et väheneks vajadus hilisema eriala vahetamise järele.
Märgatav on töötuse sõltuvus haridustasemest. Statistika kinnitab, et mida kõrgem on haridustase, seda madalam on tööpuudus. Nii ulatus eelmisel aastal madalaima haridustasemega inimeste tööpuudus Eestis 17 protsendini, samal ajal kui kõrgharidusega töötajatel jäi see 6% piiridesse. Keskmine töötuse määr oli samal ajal 10%.
Noorte olukorda tööturul komplitseerivad muudki asjaolud. Konkurentsis vabadele kohtadele eeldatakse vajalike teadmiste kõrval ka vilumust, milles värskelt kooli lõpetanu ei saa mõistagi konkureerida staažikate töötajatega. Niigi piiratud arvu töökohtade juures tiheneb koos pensioniea järjepideva tõstmise ning pensioniealiste tööhõive suurendamisega konkurents tööturul veelgi.
Euroopa Liidu avatud tööturul konkurentsisurve pigem suureneb kui kahaneb ning see lisab veelgi nõudlikkust tööjõu suhtes. Eestis on teadvustatud, et odava tööjõuga allhankemaana ei suuda me rahvusvahelises mastaabis kaua konkureerida. Teisalt väljendub surve ka tööjõuressursi vähenemises, mis on tingitud rahvaarvu kahanemisest ja rahvastiku vananemisest. See kõik sunnib kasutama efektiivsemaid tehnoloogiaid, need aga omakorda esitavad kõrgemaid nõudeid töötajate kvalifikatsioonile.
Sedamööda, kuidas teadmised ja tehnoloogia muutuvad konkurentsivõime seisukohalt üha kesksemaks teguriks, suureneb hariduse ja kutseoskuste tähtsus. Eestis üheks riiklikuks prioriteediks seatud teadmispõhise majanduse arendamine on suureks väljakutseks tänastele noortele, aga ka koolidele ning hariduspoliitika kujundajatele.
Praegu töötavad õpingute ajal ligi pooled Eesti üliõpilastest. Enamus nendest leiab aga rakendust teenindusvaldkonnas, mis ei ole seotud tulevase kutsega. Seega ei ole töötamise eesmärgiks vilumuste kujundamine valitud erialal, vaid elatusvahendite teenimine. Ideaalis peaks aga tulevase spetsialisti kujunemistee kulgema õppimist ja tööpraktikat ühendades.
Teisalt võime täheldada sedagi, et koolitatud noor ei leia alati oma ootustele tööturul vastet. Kas ei leidu piisavalt kõrgkvalifikatsiooni eeldavaid töökohti või napib tema pilgul arenguvõimalusi pakkuvaid kohti. Seejuures peetakse silmas ka eelmise kümnendi edumudelit.
1990-ndate algusaastatel jõudsid meie noore riigi majanduses ja poliitikas kõrgetele ametikohtadele väga noored inimesed. Ent üleminekuaja dünaamiliste protsesside käigus kujunenud võitjate põlvkonna karjäärimudel, kui seda nii võib nimetada, ei ole nüüdsele arengujärgule enam omane. Üha enam vajab ühiskond sotsiaalset pädevust, vastutustundlikku tegutsemist ja toimetulekut kõige erinevamates tingimustes.
Vajame sedagi, et kvalifitseeritud noored rakendaksid oma teadmisi kodumaal. Ühelt poolt on ühiskond kandnud koolitamisega seoses kulutusi ja omab seetõttu ka õigustatud ootusi. Teisalt on väikerahva puhul ka põhjust rääkida intellektuaalse pärandi hoidmisest ja rahvuse elujõust. Just viimast silmas pidades olen noortega kõneldes alati rõhutanud: õppige ja avardage oma silmaringi maailma parimates ülikoolides, kuid tulge ja rakendage seal ammutatud teadmisi oma rahva kasuks.
Eesti riik ja haridusasutused on teinud viimastel aastatel intensiivseid pingutusi õppe- ja uurimistöö taseme tõstmiseks. Ajakohase suundumusena lähenevad ülikoolid ettevõtetele, pakkudes nii võimalusi uudseteks rakenduslikeks lahendusteks. See kõik peaks looma uusi väljavaateid ka tulevastele tudengitele ning noortele spetsialistidele.
Samuti tähtsustatakse aktiivsete tööturumeetmete rakendamist. Selleks näeb Eesti tuleva aasta riigieelarves ette 200 miljonit krooni, mida on 60% rohkem kui 2003. aastal. Meetmete paketti kuulub tänavusega võrreldes enam kui kolmandiku võrra suurema hulga töötute koolitus ja õppestipendiumid, aga ka ettevõtluse alustamise toetus. Töötavate inimeste arv kasvab tuleval aastal loodetavasti vähemalt 4500 võrra.
Lugupeetud kuulajad!
Hea haridus on olulisemaid eeldusi, et olla tööturul edukas. Ent ilma tugeva terviseta on samuti raske edu saavutada. Heast haridusest ja tervisest võidab inimene ise ning võidab ka kogu ühiskond. Seepärast kutsungi teid hoolt kandma mõlema - nii keha kui vaimu eest. Teie konverentsile soovin aga tulemuslikku mõttetööd ja teile kõigile palju edu tööturul!
|
| |
|
vpk.ee
