In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Islandi Vabariigi Presidendi Tema Ekstsellentsi härra Olafur Ragnar Grimssoni ja proua Dorrit Moussaieffi pidulikul õhtusöögil Vabariigi Presidendi ja proua Ingrid Rüütli auks Reykjavikis, 4. mail 2004
04.05.2004


Austatud härra president Olafur Ragnar Grimsson,
proua Dorrit Moussaieff,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad,
head sõbrad!


Tahan kõigepealt tänada Teid, härra president, küllakutse eest Islandi Vabariiki. Teie tarmukas ja hooliv rahvas ning kordumatu loodus jääliustike, vulkaanide ja tuuliste laavaväljadega jätab igale saareriigi külalisele unustamatu mulje.

Härra president,

Island oli esimene riik, kes tunnustas iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 1991. aastal. Teie julgus, ettenägelikkus ja usaldus meie riigi jaoks nii olulisel hetkel on hindamatud. Mitte kõik Euroopa riigid ei söandanud siis toetada meie iseseisvumise samme. Kuid väikesed riigid ja rahvad tõestasid, et suudavad kanda rahvusvahelist vastutust ja võivad teha suurt ajalugu! Islandi toonane otsus on meie jaoks mõõtmatult suure väärtusega.

Väljendan veel kord oma siirast tänu Islandile ja islandlastele tookordse toetuse eest. Olen veendunud - Eesti tänane positsioon Euroopa riikide peres õigustab teie toonast usaldust ja lootusi. Eesti ei unusta seda kunagi. Ja pole juhus, et üks Tallinna keskväljakuid, kus asub ka meie Välisministeerium, kannab Islandi väljaku nime. See ühe väljaku nimelugu on otsekui Eestimaa ajaloolise saatuse sümbol, mis nõukogude okupatsioonist on läbi iseolemise jõudnud sarnaselt Islandiga transatlantilise koostöö võrgustikku.

NATO täisliikme staatus ja Euroopa julgeoleku kindlustamine on olnud meie riigi kindlaks eesmärgiks iseseisvumise taastamisest alates. Käesoleva aasta 29. märtsist on Eesti Põhja-Atlandi Alliansi liige. See ei ole priipilet helgesse tulevikku, vaid toob kaasa ka kasvavaid kohustusi. Meie välispoliitikal on senisest enam kaalu ja võimalusi kaasa rääkida maailma asjades. Meil on võimalus kaitsta oma seisukohti varasemast kaalukamalt.
Ainult koos muret tundes ja ühiseid samme astudes võime vastu seista järjest suuremale terrorismiohule.

NATO ei too Eestile kaasa muudatusi, mida argielus kerge näha oleks, küll aga loob reaalset turvatunnet. Väikeriigil ei olegi oma huvide kaitseks paremat võimalust, kui olla algatuslik ja vankumatu oma tõekspidamiste kaitsel, olla oma saatusest suurem.

Härra president,

mul on hea meel, et Eesti ja Islandi koostööl on tugev ajalooline ja ideeline põhi. Meil on rohkesti võimalusi kahepoolseks koostööks ja teineteise toetamiseks olulistes küsimustes. Hea koostöövaim Põhja-Euroopas annab meile palju ruumi regionaalse koostöö arendamiseks. Pean seda väga oluliseks.

Suveräänsus on ühtviisi kallis nii suurtele kui väikestele. ÜRO on üks organisatsioone, kus väikeriikide jõudude ühendamine annab meile kindlasti mitmeid võimalusi. Tahaksin siinkohal rõhutada vajadust töötada käsikäes selle nimel, et tugevdada rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO otsuste mõjujõudu. Usun, et Eestil ja Islandil on eriline roll väikeriikide koostöö julgustamisel Euroopas ja globaalselt ning meie tõelised võimalused on alles ees!

Austatud president,

Islandi vanasõna ütleb: "Raamatuta mees on pime."
Mõelgem, kui palju tarkust on selles lauses. Islandlased on hallidest aegadest peale uskunud sõnade võimu. Islandlased on kirjandusrahvas ja teie kultuuripärand on säilitatud pärgamentkäsikirjadena meie päevadeni. Vähe on rahvaid, kes tunnevad oma ajalugu ja kirjandust nii põhjalikult kui islandlased. Olete maailmas kuulsad! Teie tähendusrohked ja sügavamõttelised saagad on ka teistel rahvastel aidanud mõista oma ajalugu.

Kui mõelda sisule, mida rahvalooming endas kannab, siis on see meie rahvastel üllatavalt sarnane. Eesti rahvalaulud on talletanud endasse sajandite tarkust ja räägivad rohkemgi meie ajaloost, kui seda tänaseks mõistnud oleme. Eestlased tunnevad sügavat huvi ja lugupidamist teie maa kultuuri vastu. On kena teada, et Islandil on leidnud omale peatuspaiga mitmed eestlased. Nii islandlastel kui eestlastel on säilinud muistsetest aegadest omapärane rahvamuusika. Kultuurikontaktid inimeste vahel on väga olulised ja selles valguses väärib kindlasti märkimist meie muusikute koostööprojekt - Põhjala saarte hääled.

Islandil on imeliselt karge loodus. Siin olles tunnetame veel selgemalt, mida võib loodus inimesele anda ja kui palju temast sõltume. Olete aastatuhandeid elanud ühes rütmis loodusega. Karmid elutingimused õpetavad säästlikult elama. Eesti on mereriik nagu Island ja me oleme selle üle uhked. See mõjutab meie eluhoiakuid ja on kujundanud meile nii omanäolised kultuuritraditsioonid. Meie olemise lugu on ümbritsevaga tihedalt seotud, sellest oleme ammutanud ainet muistenditele ja pärimustele ning rajanud traditsioonid, mida oleme kohustatud säilitama. Loodan, et Eesti ja Island leiavad tulevikus palju uusi ideid koostööks loodushoiu ja säästva arengu vallas.

Härra president,

Island on mägine, laava ja kividega kaetud maa. Kuid islandlased armastavad oma maad ega vaheta seda millegi vastu. Väheviljakas mullapind on justkui looduse poolt seatud kontrastiks rikkalikule kultuurivaramule.
Eesti maa on tasane ja paene, kuid eestlased armastavad oma maad ega vaheta seda millegi vastu. Me oleme oma maa üle uhked. See, et oleme erinevad, kuid samu põhiväärtusi hindavad rahvad - omamoodi seob meid. See teeb meid tugevaks ja oma saatusest suuremaks. Erinevused teevad kogu maailma ilusamaks ja paremaks. Kultuuride paljusus on selle maailma rikkus. Meie kohus on seda säilitada tulevastele põlvedele.

Härra president,
proua Dorrit Moussaieff,
daamid ja härrad,

kallid sõbrad - tõstan klaasi Islandi Vabariigi auks, tõstan klaasi teie õnneks!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee