| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President ühiskondliku leppe IV foorumil "Põhihariduseta noor" Olümpia hotelli konverentsikeskuses 28. aprillil 200428.04.2004
Austatud ühiskondliku leppe osapooled,
vaatlejad ja külalised!
Eesti ühiskondliku leppe protsess on jõudnud oma neljanda foorumini. Aasta eest, 20. veebruaril kirjutasid 39 osapoolt alla ühiskondliku leppe memorandumile. Tänaseks on 20. oktoobril 2003 allakirjutatud esimese ühiskondliku leppega ühinenud juba 51 osapoolt.
Möödunud 12 kuu poliitilise avalikkuse põhitähelepanu oli suunatud ettevalmistustööde lõpuleviimisele liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga. Sellega paralleelselt on aga Eestis hoogustumas sotsiaalne dialoog, mis põhimõtteliselt iseloomustab ka neid struktuure, millega Eesti on liitunud.
Eesti keeleski kättesaadav inglise filosoof Isaiah Berlin on kirjutanud, et "nii vabadus kui võrdsus kuuluvad nende peamiste eesmärkide hulka, mida inimolendid on püüelnud sajandeid; kuid täielik vabadus huntidele on surm lammastele; võimukate ja andekate täielik vabadus on ühildamatu nõrgemate ja vähem andekate õigusega inimväärsele eksistentsile." Seisame küsimuse ees, mida siis teha? Õpetlane on tunnistanud, et selge vastus sellele küll puudub, aga ometi saab kokkupõrkeid pehmendada ja nõudeid tasakaalustada. Kompromissidele on võimalik jõuda, sest konkreetsetes olukordades pole mitte iga väide võrdse kaaluga. Seega, vabaduse ja võrdsuse vahelt läheb läbi kolmas tee. Ja Eestigi kohus on seda leida.
Ühiskondlik lepe - mida võib ju selliseks kolmandaks teeks pidada - sedastab, et tänases olukorras asetatakse Eesti haridus-, kultuuri ja sotsiaalpoliitika keskmesse lapsed ja lastega pered. Selle eesmärk on tagada järelkasvavale põlvkonnale võrdsed võimalused mitmekülgseks arenguks. Luuakse võimalused eluaegseks õppeks.
Eelmisel, III foorumil 2003. aasta novembris arutati selle üle, kuidas parandada laste ja lastega perede olukorda.
Tänane foorum seab meie tähelepanu keskmesse noored, kes on Eestis jäänud ilma põhiharidusest. Erinevaid küsitlusi üldistades ja andmebaase kõrvutades võib hinnata, et Eestis on kokku põhihariduseta inimesi vanuses 17-49 ligi 20 000. Põhihariduseta isikute ring suureneb igal aastal ligi 1000 põhikooli katkestaja võrra. Hindan kõrgelt ühiskondliku leppe foorumi haridustoimkonna algatust keskenduda tänastes diskussioonides just neile, kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete probleemide analüüsimisele ja lahenduste otsimisele.
Seda rohkem, et Riigikontrolli poolt läbi viidud küsitlus koolide seas näitas - kõige rohkem põhjustavad koolikohustuse mittetäitmist sotsiaalsed probleemid, sealhulgas vanemate alkoholism, narkomaania, suur töökoormus, abieluprobleemid ja vaesus, mis on viinud laste kõige olulisema toetuse - vanemate toetuse ja järelevalve puudumiseni.
Seega vajavad põhihariduse omandamisel raskustesse sattunud lapsed ja noored meie kõigi, kogu ühiskonna tähelepanu ja toetust. See peab väljenduma konkreetsetes meetmetes, mida ühiskondliku leppe osapooled on kutsutud sõnastama.
Lõpuks tahan avaldada rahulolu, et nii sellel kui varasematel foorumitel ja nõupidamistel on osalenud meie loomeliitude esindajad. Loodan südamest, et teie missioonitunne ja tundlik sotsiaalne närv toovad teid õige pea leppe osapoolte hulka.
Soovin foorumile loovat koostöövaimu, millest sündiv foorumi lõppdokument oleks üheks orientiiriks 4. mail Riigikogus toimuvale riikliku tähtsusega arutelule Eesti haridusprobleemide üle.
Jõudu tööle!
|
| |
|
vpk.ee
