In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Küprose-Eesti majandusfoorumil 8. jaanuaril 2004
08.01.2004


Austatud ministrid,
linnapea,
ettevõtjad, daamid ja härrad!

Tervitan teid Eesti delegatsiooni nimel ja tänan võimaluse eest teiega kohtuda. Oleme saanud siin, Küprosel, sooja vastuvõtu osaliseks. See kinnitab taas minu veendumust, et koostöö on võimalik ja vajalik ka teineteisest kaugel asuvate riikide vahel.

Majandusalasel koostööl peaks Eesti ja Küprose vahelistes suhetes olema oluline koht. Eesti investeeringud Küprosele on suhteliselt suured. Samuti hindavad eestlased päikeselist Küprost kui puhkepaika. Olen kindel, et Euroopa Liidu liikmestaatus loob majanduskoostöö jätkamiseks veelgi soodsamad tingimused.

Viljaka koostöö aluseks pean aga teineteise tundmist. Siinkohal tahaksin tunnustada meie aupeakonsuli, härra Michael Zampelase ja härra George Loizou missioonitundega tehtud tööd. Samuti on mul hea meel, et meie delegatsiooniga on ühinenud majandus- ja kommunikatsiooniminister ning mitmed edukad ettevõtjad kaubanduskoja presidendi juhtimisel. Nende kaudu on teil täna võimalus Eesti majandust ja ettevõtluskeskkonda lähemalt tundma õppida. Aga enne kui annan sõnajärje üle, teeksin omalt poolt lühikese sissejuhatuse.

Kuigi Küprosest suurem, on Eesti nii pindala, rahvaarvu kui ka majanduse poolest väike riik: elanikke on vähem kui poolteist miljonit; majanduse maht ületas eelmisel aastal 7,4 miljardit eurot. Samas on meie areng olnud märkimisväärne.

Eelmisel aastal tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise 12. aastapäeva. Need aastad on möödunud kiirete reformide tähe all. Seades eesmärgiks avatuse, vaba turu ja eraettevõtluse arengu, oleme saavutanud turvalise ja usaldusväärse majanduskeskkonna ning stabiilse valuuta. Alates 1997. aastast on keskmine majanduskasv ületanud 5 protsenti. Eksport on kasvanud kiiresti ning üle 80 protsendi sellest suundub Euroopa Liidu ja sellega peatselt ühinevate riikide turule.

Kui räägitakse välismaistest otseinvesteeringutest, paigutatakse Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas esimeste hulka. Kaks kolmandikku sellistest otseinvesteeringutest pärineb meie põhjanaabritelt Soomest ja Rootsist. Just need valdkonnad, kuhu on suunatud enam välisinvesteeringuid, on kujunenud ka peamisteks ekspordiharudeks. Need on puidutöötlemine, tekstiili- ja toiduainetööstus, masinaehitus, elektroonika ning transiitveod. Olulisel kohal on turism ja sellega seotud tegevused.

Edu on meid saatnud infoühiskonna kujundamisel. Sellele on kaasa aidanud infotehnoloogia, interneti ja telekommunikatsiooni kasutamine nii hariduses, panganduses, valitsuse töös kui ka teistes eluvaldkondades. Kolmveerand Eesti elanikest kasutab mobiiltelefoni ja ligi pool internetti. Eesti jaoks oli suur tunnustus, kui ÜRO arenguprogrammi peadirektor härra Brown lausus detsembris Genfis toimunud infoühiskonna-teemalisel tippkohtumisel: "Kui internet oleks riik, oleks selle nimi Eesti."

Areng infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni vallas ning nende saavutuste laialdane kasutamine teistes tootmis- ja teenindusharudes viitab sellele, et Eesti majanduse arengus on algamas uus etapp, kus arengumootoriks kujuneb teadmistepõhine ühiskond ja laienev rahvusvaheline koostöö. Usun, et meie visiit ja tänane majandusfoorum annavad sellesse väärika panuse.

Tänan teid tähelepanu eest! Olete alati teretulnud Eestisse.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee