| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President EVEA väikeettevõtluse foorumil "Ettevõtja, omavalitsus, riik - kas koostöö on võimalik?" 7. novembril 2003 Haljala Rahvamajas07.11.2003
Austatud ettevõtjad,
foorumi korraldajad ja külalised!
Lugupeetud minister!
Lugupeetud maavanema kohusetäitja!
Ettevõtluse Aasta on lõppemas ja saabunud ülevaadete ja järelduste tegemise aeg. Alustaksin tänust Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile ja nende partneritele Ettevõtluse Aasta 2002-2003 korraldamise eest. Olen kindel, et selle ürituse käigus kogunenud ja jagatud informatsioon aitab väikeettevõtjatel oma tegevuskeskkonda paremaks muuta.
Järgnevalt aga kutsuksin teid meenutama möödunud aastat Eesti majanduses ja ettevõtluses, et üheskoos mõelda, kuidas minna edasi.
Möödunud majandusaasta oli heitlik paljudele eksportijatele, kuid investeeringute tegemiseks oli hea aeg: intressimäärad püsisid madalal, pangad olid altid andma laenu uutele sihtgruppidele. Nii mõnelegi ettevõtjale või talunikule on abiks olnud Euroopa Liidu rahaline tugi.
Eesti elanike materiaalne seis on paranenud. Viimase kahe aasta jooksul loodi tuhandeid uusi töökohti. Töötajate palgad tõusid vähemalt sama kiiresti kui sisemajanduse kogutoodang. Ka vaesust jäi vähemaks: kui veel viis aastat tagasi elas allpool vaesuspiiri iga kolmas Eestimaa elanik, siis 2002. aasta lõpu seisuga oli nii vaene veerand elanikkonnast.
Kuid me elame ja areneme võlgu, suurel määral välismaiste säästude toel. Käesoleva aasta lõpul ulatub Eesti välisvõlg ligi 78 miljardi kroonini, see teeb üle 130 tuhande krooni iga töötava Eesti inimese kohta. Ühest küljest peegeldab välismaiste investeeringute sissevoolu jätkumine meie majanduse usaldusväärsust ja arenguvõimet. Teisest küljest seab nende ootuste õigustamine meie õlule suure vastutuse. Eesti rahva vanasõnagi ütleb, et laenuraha ja laastutuli ei kesta kaua... Seetõttu peame iga laenatud krooni targasti kasutama.
Sisemaise nõudluse ja ekspordisektori hea konkurentsivõime tõttu kasvas Eesti majandus eelnevate aastatega võrreldavas kiires tempos. 2002. aastal suurenes reaalne sisemajanduse koguprodukt 6 protsenti; käesolevaks aastaks ennustatakse 4,5-protsendilist tõusu.
Eesti majanduse edu taga on ettevõtjate investeeringud tehnoloogiasse, töötajatesse ja toote kvaliteeti; kindlasti ka uute turgude leidmine. Ettevõtluse panust lisandväärtuse loojana on raske üle hinnata. Ettevõtlikkus kui elustiil, aus töö ja enesega ise toime tulemine peab olema au sees, kui me tahame edasi jõuda.
Äriregistri andmetel oli Eestis käesoleva aasta 1. oktoobri seisuga ligi 62 ja pool tuhat ettevõtet. See on ligi 10 protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi. Aktiivselt tegutseb neist ligikaudu pool. Sellele arvule võime lisada umbkaudu 45 tuhat aktiivset füüsilisest isikust ettevõtjat.
Seejuures on just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osa meie majanduse arengus kõige olulisem. Suurettevõtteid on meie väikeses riigis vähem kui 0,5 protsenti, kuid kolmveerand ettevõtete üldarvust on vähem kui 10 töötajaga.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete osakaal tööhõives ja lisandväärtuse loomises on kasvanud. Eriti oluline on nende panus maapiirkondades. Me kõik aga teame, et kahjuks on just maal ettevõtte loomine ja areng eriti raske. Takistuseks saavad vajakajäämised infrastruktuuris - olgu see teedevõrk, elektriliinid või veevarustus - , tööjõu nappus, turgude kaugus ja nii edasi. Pole siis imestada, et ligikaudu pool Eesti ettevõtetest on koondunud Tallinnasse.
Tallinnas on ettevõtteid 1000 elaniku kohta üle 40. See on ligi poole rohkem kui teistes suuremates maakondades. Kui võrrelda Eestit Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, siis on meie ettevõtete kontsentratsioon pealinna märgatavalt suurem. 2000. aastal oli Tallinnas 57% aktiivsetest ettevõtetest ja teistes regioonides 43%. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tegutses pealinnades 18% ettevõtetest ja teistes piirkondades 82%.
Suur ettevõtluse kontsentratsioon linnadesse on seal kiirendanud tootmiskulude kasvu ja muutnud tegutsemise maapiirkondades atraktiivsemaks. Mitmes väiksemas maakonnas on ettevõtete lisandumine olnud võrreldav Harjumaaga. Seda suundumust tuleb tervitada ja toetada ülalmainitud probleemide lahendamisega.
Väga olulist rolli hea ettevõtluskeskkonna loomisel mängib kohaliku omavalitsuse heatahtlik ja aktiivne suhtumine ning ettevõtjate osalemine kohalikku elu kujundavate otsuste langetamises. Möödunud aasta jooksul maakondi külastades veendusin üha enam, et piirkondades, kus on rohkem ettevõtteid, on inimeste elu parem: tööhõive ja palgad kõrgemad, puudust kannatavate inimeste hulk väiksem. Seda näitab ilmekalt ka statistika. Näiteks Jõgevamaal, kus ettevõtteid on 1000 elaniku kohta 12-13, oli tööhõive määr 2002. aastal riigi madalaim, keskmine palk üks madalamaid ja neli peret kümnest elas allpool vaesuspiiri. Seetõttu teeksin ettepaneku tunnustada edaspidi ka ettevõtlussõbralikke kohalikke omavalitsusi, et nende eeskuju teisi innustaks.
Maapiirkondade ettevõtted on püsivamad kui linnas. Maaettevõtja on konservatiivne, investeerib teenitud kasumit. Võiks isegi öelda, et maal on valdavam ettevõtlus elustiilina. Kord alustatud tegevusega tegeldakse stabiilselt palju aastaid. Kuid maaettevõte on võimeline hoogsaks arenguks. Tooksin näiteks Raplamaal tegutseva Balteco, mida mul oli võimalus külastada aasta alguses. Ettevõttes töötas juba 140 inimest, peaaegu kõik kohalikud, ainult mõned insenertehnilised töötajad olid kaugemalt. Saavutatud tehnoloogiline tase on aga nii kõrge, et lisaks Eestile on Balteco tõusnud juhtivaks massaaživannide ja vannitoavarustuse tootjaks kogu Põhja-Euroopas.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete eelis on tootmise paindlikkus, arengutakistuseks aga vahendite nappus. Üks võimalik lahendus on koostöö turustamisel ja vedude korraldamisel. Via Baltica valmimine, konteinervedude areng ja edaspidi ka lõunasuunalise raudtee ehitamine aitavad kindlasti väikeettevõtete turgude valikut avardada. Tooks siin näite hiljutisest Malta visiidist. Malta on oma geograafilise asendi tõttu kujunenud transiidi, eelkõige konteinervedude keskuseks Euroopas. Kaupu tuuakse Kaug-Idast, pakendatakse ümber ja saadetakse edasi Euroopasse. See on ka näide, kuivõrd on Euroopas ja mujal maailmas arenenud konteinerveod, mis on Eestis alles arengu esimeses etapis. Koostöö on tihti oluline ka Euroopa Liidu toetusraha efektiivseks kasutamiseks. Need arengueeldused väärivad edaspidi palju sügavamat analüüsi.
Head sõbrad!
Tänavuse aasta märksõnaks oli küsimus: kuidas minna edasi? Selle aluseks on arusaam, et senised arenguressursid on ammendumas. See küsimus kõlas kevadiste valimiste ja euroreferendumi eel ning peegeldus programmi "Säästev Eesti 21" koostamises, ühiskondliku leppe sõlmimises ja mitmetes teistes protsessides.
Näiteks on üha enam arutletud Eesti konkurentsivõime säilitamise võimaluste üle olukorras, kus tootmiskulud kasvavad üsna kiiresti. Kevadisest Emori uuringust selgus, et neljandik ettevõtjatest ei oska oma äritegevuse konkurentsieeliseid välja tuua. Kas tõesti kulgeb nende ettevõtete areng isevoolu teed? Kui vaadata veel 2001. aasta eksportööride uuringu tulemusi, näeme, et neli eksportivat ettevõtet kümnest pidas peamiseks eeliseks madalaid tootmiskulusid. Samas näeme, et tootmine on muutumas üha kapitalimahukamaks. Selle seose loomine võib olla ennatlik, kuid viimaste aastate hoogsa investeerimistempo valguses on julgustav näha näiteks metalli- ja masinatööstuse ekspordi kiirenevat kasvu.
Tasapisi peame aga looma eeldused teadmismahuka majanduse tekkeks. Seda nentisid ka ühiskondliku leppe osapooled. Oleme tuvastanud peamised probleemid - vajakajäämised haridussüsteemis, teaduse ja tootmise vähese seose, tootearenduse ja innovatsiooni nõrkuse. Loodan, et otsuste tegijatel jätkub ettenägelikkust, poliitilist tahet ja koostöövõimet need probleemid ka lahendada. Teadmismahukat arengut ja innovatsiooni ei tohi mõista kitsalt kõrgtehnoloogia ja infotehnoloogia eelisarenguna. Tootearendus, tehnoloogia uuendamine ja innovatsioon on oluline igal tasandil ja väikeettevõtete paindlikkus loob neile olulise eelise.
Paremad lahendused sünnivad laiemat üldsust kaasates. Ettevõtluskeskkonda kujundavate otsuste puhul tasub kindlasti kuulata ja arvestada ettevõtjate - ja senisest enam just väikeettevõtjate - seisukohti. Eduka ettevõtja seisukohad on kindlasti asjalikud - on ju tema tegutsemise aluseks arvutused ja analüüs. Edukas ettevõtja teab oma tugevusi ja nõrkusi. Ta teab, millised eesmärgid on realistlikud ning milliseid riske tasub võtta.
Nende eesmärkide elluviimiseks soovingi teile jätkuvat ettevõtlikkust, head koostöövaimu ja edu. Palju jõudu teile ja head analüüsirohket konverentsi.
|
| |
|
vpk.ee
