| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President ühiskondliku leppe allakirjutamisel 20. oktoobril 2003 Estonia teatrimajas20.10.2003
Austatud kokkutulnud!
Mul on hea meel tervitada siin nii rohkearvulist foorumit ja jagada teiega rahulolu suure töö esimese osa valmimise üle.
Eesti rahva viimase kümnendi pingutusi on krooninud märkimisväärsed tulemused. Oleme üles ehitanud toimiva riigi, majanduslikult kiiresti edenenud, meie riik on kohe osa saamas Euroopa Liidu ühisest majandusruumist ja NATO julgeolekuruumist.
Kuid eestlastele on omane muretseda ka homse päeva pärast. Põhjus peitub tänaseski päevas. Teame ju, et tõhusa arengu eest ühes sektoris on tulnud teises tasuda hinda, mida ei saa sugugi tagasihoidlikuks pidada. Nimetagem kas või madalat sündimust, kohatist sügavat vaesust, tänavale sattunud lapsi, lõhestatud ühiskonda, võimu jätkuvat võõrandumist rahvast.
Just Eesti arengu kaldumine ohtlikku kreeni oli põhjus, mis sundis sotsiaalteadlasi hoiatama avalikkust Eesti edasise lõhestumise eest. Kujund kahest Eestist leidis ühiskonnas laia kõlapinna ja siit said tuge ka ootused ühiskondliku leppe suhtes. Samasugust ootust oli juba mitu aastat varem väljendanud maaelu tuleviku osas Maarahva Kongress. Seepärast rõhutagem: vajadus leppe järele tekkis ühiskonnas endas arusaamisest, et areng vajab tasakaalustamist.
Nüüd on niisugune lepe sündimas. Valminud on dokument, mis tähtsustab Eesti sotsiaalset jätkusuutlikkust. Selle dokumendi elluviimine suudab tagada nii elukvaliteedi märgatava tõusu kui ka kodanikuühiskonna arengu. Juba leppe ettevalmistamine tõi kokku arvukalt kaasamõtlejaid. Sisukate arutelude tulemusel pidasid nad esmaoluliseks keskendada Eesti esimese ühiskondliku leppe tähelepanu tervele ja õnnelikule lapsele ning perekonnale, meetmetele sündimuse suurendamiseks ja hariduse kättesaadavuse parandamiseks.
Just neidsamu ülesandeid seadsime siinsamas Estonia teatrimajas 24. veebruaril 2002, tähistades Eesti Vabariigi 84. aastapäeva. Rääkisime toetusest demograafilisele taasteprogrammile, sotsiaalse turvalisuse suurendamisest, tagatiste loomisest eesti kultuuri ja hariduse kestmiseks. Sest selles kõiges on meie tuleviku võti. Niisugused rõhuasetused lähtuvad arusaamast, et meie põlvkond vastutab järgmiste käekäigu ja elukeskkonna eest.
Mul on südamest hea meel, et oleme nüüd ühisosa otsides astunud otsustava sammu, tõusmaks kõrgemale mugavusest, individualismist, grupihuvidest ja päevapoliitikast. Et Eesti ühiskonnas on tekkimas usk kodanikuühiskonna vajalikkusse ja võimalikkusse. Et lähtudes rahvuslikust kasust näeme enda ees tulevaste põlvede heaolu. Aitäh teile kõigile seda usku kinnitamast!
|
| |
|
vpk.ee
