| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President konverentsi World Investment raames toimuval pidulikul õhtusöögil "Euroopa Liidu laienemine - konkurentsivõimelisema Euroopa loomine"26.06.2003
Teie Ekstsellentsid,
daamid ja härrad!
Hiljuti sõlmisid kümme riiki, nende seas ka Eesti, Euroopa Liiduga liitumislepingu. Kõigil neil riikidel on ajalooline side Euroopaga: ühised väärtushinnangud ning kultuuriline, majanduslik ja poliitiline ühtekuuluvus. Nende väärtuste baasil oleme aga nii koostööpartnerid kui ka konkurendid, sest iga riik toob kaasa oma teadmised, kogemused ja võimalused. Selles valguses tahaksingi teile lähemalt tutvustada oma kodumaad, Eestit.
Eestis on ütlus: "väike, aga tubli". Sellega tahaksin iseloomustada ka Eestimaad, selle rahvast ja majandust. Peamiste reformide kiire elluviimise tulemusena on Eesti kasvanud välja üleminekumajanduse staatusest. Juba taasiseseisvuse algaastatel liberaliseerisime hinnad, väliskaubanduse ja rahvusvahelised kapitalivood; viisime ellu rahareformi ja erastasime suure osa ettevõtteid.
Tulemusena on Eesti muutunud kiirelt arenevaks ja tulevikule orienteeritud majanduskeskuseks. Meie edu ei ole jäänud rahvusvahelise tunnustuseta. Eesti krediidireiting on juba kolmandat aastat Euroopa arenenud riikidega võrreldavas A-kategoorias. Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis on Eesti 26. kohal ja sellega Euroopa Liidu kandidaatriikidest esimene. Majandusvabaduse indeksis on Eesti koos Taani ja Ameerika Ühendriikidega 6. kohal.
Eesti atraktiivsusest investoritele annab tunnistust tõsiasi, et Eesti on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas välisotseinvesteeringute mahult elaniku kohta esimeste seas. Paar aastat tagasi läbi viidud küsitluse andmetel on tervelt 94% välisinvestoritest rahul oma Eestisse tehtud investeeringuga!
Mis siis meelitab väliskapitali Eestisse? Et te minu kui patrioodi sõnu liialduseks ei peaks, kasutan Eesti investeerimiskliimat kirjeldades ka Eestis tegutsevate välisinvestorite hinnanguid.
Uusi turgusid otsivatele investoritele on oluline Eesti geopoliitiline asend. Eesti turg on küll väike (meie elanikkond ei küüni pooleteise miljonini), kuid tänu oma avatusele on Eesti väravaks Balti mere piirkonna ligi 90 miljoni elanikuga kiiresti kasvavale turule. Tänapäeval ületab Euroopa Liidu osakaal Eesti ekspordis 70 protsenti. Kui lisame Läti, Leedu ja teised tulevased Euroopa Liidu liikmesriigid, on see osakaal juba 80 protsenti. Usun, et see on tõend Eesti toodete konkurentsivõimest.
Eesti kui Euroopa Liidu tulevane liige pakub paljudele investoritele mitmeid eeliseid. Näiteks Eesti õigussüsteemi ühtlustamine Euroopa Liidu normidega on aidanud luua turvalise ettevõtluskeskkonna.
Lisaks euroopalikule turvalisusele iseloomustab Eesti ettevõtluskeskkonda lihtsus, suhteliselt madalad tegevuskulud ning arenenud infrastruktuur.
Eestis on samavõrd lihtne tegutseda nii kodu- kui välismaisel kapitalil põhineval ettevõttel. Loomulikult ei tehta välisinvestorile takistusi kasumi kodumaale viimisel, kuid Eestis on näiteks ka välismaistel ettevõtetel õigus omada maad. Nendele eelistele lisandub ettevõtjasõbralikult lihtne ja soodne maksusüsteem. Toon näite tulumaksust. Ettevõtte arengu soodustamiseks on ettevõtte investeeringud vabastatud tulumaksust. Dividende aga maksustatakse ühtse 26%lise määraga.
Eestis on ettevõtete jaoks suhteliselt madalad nii alustamiskulud kui ka tegevuskulud, olgu selleks kinnisvara ostmine või rentimine, telekommunikatsiooni- või transporditeenused. Ka Eesti palgatase on teiste Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt madal - eelmise aasta seisuga oli keskmine palk vaid veidi alla 400 euro kuus.
Suhteline odavus ei tähenda aga madalamat kvaliteeti. Eesti Investeerimisagentuuri hinnangut kasutades on Eestis lai spekter tegevusalasid (näiteks puidutöötlemine, toiduainetööstus, masinaehitus ja elektroonika), kus tootjad saavutavad "Skandinaavia kvaliteedi Ida-Euroopa hindadega". See on nii, sest Eestis on heade oskustega, motiveeritud ja kiire kohanemisvõimega tööjõud. On saamas normiks, et lisaks ametialasele kvalifikatsioonile valdavad Eesti inimesed mitut võõrkeelt.
Andekad, haritud inimesed ja riigi püsiv finantseerimine on loonud soodsa pinnase tippteaduse arenguks. Eriti tooksin esile molekulaarbioloogia, geneetika, materjaliuuringud, keskkonnateaduse ja mereteaduse. Sellistes valdkondades on eestlased teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal hinnatud koostööpartneriks ka rahvusvahelisel tasandil.
Üks väga hoogsalt arenevaid alasid on telekommunikatsioon. Mobiiltelefonide kasutamise poolest oleme võrreldaval tasemel Prantsusmaaga (iga kümne inimese kohta on kuus mobiiltelefoni kasutajat). Interneti kasutajate osa Eesti elanikkonnas (neli inimest kümnest) on ligilähedane Euroopa Liidu keskmisele. Internet on Eestis tavapäraseks vahendiks pangaoperatsioonide teostamisel ja maksude maksmisel.
Ka tulevikku vaadates julgeksin olla optimistlik, sest Eesti poliitilisi eesmärke iseloomustavad märksõnad on avatus, majanduskeskkonna stabiilsus, ettevõtlikkuse ja innovatiivsuse soodustamine ning teadmistepõhine Eesti. Sellise lähenemisnurga toob Eesti kaasa ka laienevasse Euroopa Liitu. Olen kindel, et meievaheline koostöö ja konkurents loovad tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa.
Teil, austatud siinviibijad, on võimalus sellest osa saada. Heade ärisuhete aluseks on aga inimlik kontakt. Eesti ja Prantsusmaa vaheline reis on alates sellest aastast väga lihtne: meie riikide pealinnade vahel avati otselennud. Nii et - tere tulemast Eestisse!
|
| |
|
vpk.ee
