| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President emadepäeval 11. mail 2003 Estonia teatrimajas11.05.2003
Armsad emad!
Nüüd, kui kõige lähedasemad on teile emadepäevaks lilleõied ja õnnitlused üle andnud, lubage minulgi teid õnnitleda! Tahaksin seda tehes minna hetkeks tagasi oma lapsepõlve.
Nagu te näete, olen juba hallipäine mees ja seega jäävad mu esimesed lapsepõlvemälestused kaugesse aega. Hoolimata ka paljude aastate möödumisest, üha uute ja uute mälestuste lisandumisest, kannan mõningaid kauneid hetki oma kodust ikka endaga.
Minu lapse-ea taluperet liitis ennekõike mitme põlvkonna ühine kodu ja töö, milles ka lastel oli juba maast-madalast oma võimetele vastav kohus täita. Oli see siis karja ajamine koju, õue pühkimine või lauanõude pesemine - igaühel oli oma igapäevane töö teha. Võib tunduda ehk uskumatu, et need kindlad kohutused ja nendega kaasnev vastutustunne olid meeldivad. Peale selle meeldis meile lastele seegi, et õhtul võisime koos vanematega päevast kokkuvõtteid teha ja tunda end seejuures sama tähtsatena nagu taluperemees ja -perenainegi.
Kodust ei ole mul meeles mõistagi ainult töö. On ka ema ja isa, kes minu meelest olid äärmiselt töökad ja nõudlikud, aga alati õiglased. On hoolitsev ja hell vanaema ning sõnakas vanaisa. Meeles on ka mängud, mida õdedega mängisime, ja koos tehtud vallatused. Kui hiljem algkoolis hakkasime keelpilliorkestris mandoolat mängima, palusid ema ja isa vahel õhtuti, et esitaksime ka neile mõne pala. Mäletan, et vahel lõid nemadki oma häälega kaasa, kuigi kumbki polnud suurema lauluandega õnnistatud.
On omamoodi paratamatu, et hakates rääkima emast, läheb mõte ja jutt kodule. Eks tähendagi ju ema lapse jaoks sedasama mis kodu - soojust ja turvalisust, midagi iseenesestmõistetavat ja igavest. Seda väljendab väga ilmekalt Friedebert Tuglase kujundlik keel, kui ta näeb ema läbi väikese Illimari silmade:
"Tuba oli endiselt täis päikesevalgust ja rahu. Ema juuresolek ja katla sumisemine ainult suurendasid seda mõnusat tunnet. Ema paistis siit madalast veelgi suuremana, kui ta juba muidugi oli. Ta tõstis trumleid, padasid, kausse ja taldrikuid, pühkis puru pliidilt ning risu pliidi eest. Ema talitas ja töötas ikka."
Pöördumine Tuglase poole, nagu ka mu isiklikud mälestused ei olnud mõeldud idealiseerima tolleaegset eluviisi, ehkki selles oli tõepoolest palju igiväärtuslikku. Tahtsin nende meenutustega vaid esile tõsta tolleaegset mitme põlvkonna koostööd nii igapäevases elus kui ka väärtushinnangute edasikandmises. Ma arvan, et just sellest on tänastel lastel väga suur puudus.
Head emad,
teie püüate teha kõik endast sõltuva, et korvata oma lastele see, mis kipub ühiskonnas pöördeliste muutuste ajal ja väärtuste teisenedes kaotsi minema. Aitäh teile nende pingutuste eest!
Kui kõnelesin enne emast ja perekonnast ennekõike läbi lapse silmade ning tema vajadustest lähtuvalt, siis tahaksin nüüd küsida: aga mida ootab ema? Sellele oskate kindlasti teie minust paremini vastata. Paraku - oleme küll sukeldunud aruteludesse selle üle, kuidas suurendada sündivust ja kindlustada eesti rahva kestmine, kuid mitte just eriti sageli ei kosta selles mõttevahetuses emade hääl.
Ehk on põhjus selles, et ema tajub otsekui seitsmenda meelega nii lapse kui iseenda ootusi ning neid polegi alati võimalik kirjeldada. Või on ema hinge sugenenud mõningast kahtlust poliitikute lubaduste ja tegude ühtelangevuse suhtes? Kardan, et vastate viimasele küsimusele jaatavalt.
Hiljuti saime teada nelja ema algatatud liikumisest "Eesti lapse eest", mis lubab võtta oma südameasjaks meie rahvuse tuleviku. Emad esitasid vahest kõige tähtsama küsimuse: milleks meile Eesti riik, kui me ei suuda pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust oma lastele?
Nelja ema sõnum, et kandmata vastutust juba sündinud laste tuleviku eest, ei ole ka õigustust üleskutsetele sünnitada rohkem lapsi, oli määratud ennekõike poliitikutele. Seepärast mõelgem täna sellelegi, missugune hoiak valitseb meie ühiskonnas abielu ja lastekasvatamise suhtes. On see toetav ja väärtustav? Ilmselt on teil põhjust olla kahtlev või vastata koguni eitavalt. Sest miks muidu peame viimastel aastatel tundma muret oma rahva ülimadala sündivuse, väga paljude laste koolitee katkemise ja tänavalaste rohkuse pärast. Vaadates aga aastakümneid ettepoole, ärkab meis ohutunne eestlaste kui rahvuse läbilöögivõime ja kestmajäämise pärast.
Teie, head emad, olete püüdnud teha kõik endast oleneva, et me ei peaks nende küsimuste pärast muretsema. Seepärast pöördun pigem teie töökaaslaste ja abikaasade, aga ka riigimeeste ja ühiskonna-uurijate poole, kelle nõu ja abita emad vaevalt oma vastutusrikka rolliga edukalt toime saavad tulla.
Ükski laps ei tohiks kasvada turvalise ja armastust pakkuva koduta. Niisamuti ei ole järeltulevate põlvede toimetulekule mõeldes alternatiivi tervetel eluviisidel ja iga lapse võimalusel saada oma võimetele vastav haridus. Kogu ühiskonna toetuseta lastega peredele, seisnegu see siis maksusoodustustes või elamuprogrammides, pole mõeldav kindlustada meie rahvuse tulevikku.
Ilmselt rõõmustasite teie nagu minagi, kui hiljuti heaks kiidetud koalitsioonileppest võis välja lugeda selge eelistuse lastele ja haridusele. Samasuguse prioriteedi seadis ühiskondliku kokkuleppe memorandum, millega on ühinenud Eesti kõik suuremad erakonnad. Soovime poliitikutele palju jõudu oma sihi saavutamiseks!
Armsad kuulajad!
Arvatavasti ma ei liialda, kui ütlen, et kõige tähtsam ja parem inimene ilmas on ema. On ju lapse esimesed sõnad mõeldud emale, emale pühendavad poeedid oma ilusaimad luuleread ja pole vist olemas ennastsalgavamat tunnet kui emaarmastus. Nii laps kui ka juba eakas inimene mõtleb oma suurte kordaminekute puhul tänutundes emale.
Teie, emad, olete saanud kindlasti tunda suurt rõõmu emaks olemisest. Olete kogenud austust ja tänu ning näinud armastust oma abikaasa silmis, kui ta tänab teid selle kindlustunde eest, mida olete oma pühendumisega perele andnud. Kindlasti olete ise nautinud suurimat õnne just oma pere keskel.
Teie hulgas on samuti emasid, kelle südames on jätkunud armastust ka võõraste laste kasvatamiseks. Küllap teavad üksnes kasuemad oma õlul lasuva vastutuse raskust. Kuid kindlasti olete kogenud õnne, mida tunneb vaid omakasupüüdmatu kingituse tegija.
Ma soovin, et teie kõigi õnn kestaks, kuid et sellele lisanduks ka pidev turvatunne ja hoolitsev tähelepanu, mida pakub teile ja teie perele riik.
Head emadepäeva, hoolt ja armastust meile kõigile!
|
| |
|
vpk.ee
