| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Luksemburgi-Eesti äriseminaril 6. mail 200306.05.2003
Lugupeetud ministrid,
Ettevõtjad,
Daamid ja härrad!
Tervitan teid kogu Eesti delegatsiooni nimel!
On eriline tunne külastada Luksemburgi vaid mõned nädalad peale Euroopa Liiduga ühinemise lepingu allkirjastamist ja teades, et just Luksemburgi eesistumise ajal sai hoo sisse praegune laienemisprotsess. Meeldiv on tõdeda, et juba aasta pärast võib Eesti olla Euroopa Liidu liikmesriik.
Ka tänasest üritusest osavõtjate arvukus näitab, et huvi üksteist tundma õppida on märkimisväärne ja vastastikune.
Tooksin sissejuhatuseks välja mõned Eestit iseloomustavad märksõnad. Minu jaoks on Eesti mere- ja metsariik. Meie riigi pindala on veidi üle 45 tuhande ruutkilomeetri, kuid sellele võime lisada veel üle 20 tuhande ruutkilomeetri territoriaalmere ja majandusvööndi pinda. Pea pool maismaast on kaetud metsaga. Eesti romantiline kaldajoon ning mitmekesine ja puhas loodus on väärtused, mida püüame säilitada nii praegustele kui tulevastele loodussõpradele.
Paljusid külastajaid Lääne-Euroopast üllatab Eesti hõre asustus - ruutkilomeetril elab keskmiselt vaid 33 inimest. Ometi on need visad, kohanemisvõimelised, edasipüüdlikud ja ettevõtlikud inimesed Eesti suurim väärtus. Üheskoos oleme ellu viinud ja üle elanud möödunud kümnendi kiired reformid. Varakult tekkinud ühendus Põhjamaadega aitas meie avatud majandusel arendada tihedaid väliskaubandussidemeid Euroopa tööstusriikidega ning meelitada ligi arengukiirenduseks nii vajalikke välisinvesteeringuid.
Eesti välispoliitilise edu tagatiseks on kahtlemata olnud meie sisepoliitika püsivus. Vältides järske suunamuutusi, on Eesti saanud usaldusväärse ja vastutustundliku tõsiseltvõetava riigi maine. Usun, et Eestil ja Luksemburgil on sarnane seisukoht: riigi mainet ei kujunda mitte ainult selle geograafiline suurus või elanike arv, vaid pigem selle majandus, riigi reformide edukus ja uuendusmeelsus, poliitikute koostöövalmidus ja vastutustunne.
Eesti mõistis varakult, et piiratud inim- ja loodusressurssidega riik saab olla edukas vaid siis, kui avab oma majanduse investeeringutele ning turu vabale konkurentsile. Just integratsioon maailmamajandusse on olnud Eesti ja kogu meie regiooni kiire edu alus, samuti nagu meie edukad majandusreformid, stabiilne seadusandlus, kindel valuutasüsteem ning arenenud pangandus ja teenindussfäär.
Eesti kõrged rahvusvahelised krediidi- ja majanduspotentsiaali reitingud näitavad, et meie sammud ei ole jäänud tähelepanuta. Eesti on Majandusjuhtimise Arengu Instituudi konkurentsivõimelisuse edetabelis 21. kohal, mis on tunduvalt kõrgem positsioon kui ühelgi teisel Kesk- ja Ida-Euroopa riigil. Majandusvabaduselt on Eesti koos Taani ja Ameerika Ühendriikidega hetkel kuuendal kohal maailmas.
Seitse aastat tagasi käivitasime programmi "Tiigrihüpe" Eesti koolide arvutitega varustamiseks. Aastaks 2000 oli meie eesmärk saavutatud - kõigis Eesti koolides oli vähemalt üks arvuti.
Esiteks - riigi kui initsiaatori ja täideviija roll, eriti uute programmide algfaasis. Tänases Eesti majanduses on erasektori osakaal 80% ja väga sageli peame me vaidlema selle üle, kas ja milline peaks riigi roll üldse olema. Riigi roll on luua sobiv keskkond erasektori poolt pakutavate teenuste edasiseks arenguks.
Eesti lõi maailma esimese paberivaba valitsuse, mis on olnud eeskujuks kõigile järgmistele üritajatele. Riigi roll ongi keskenduda uutele, innovaatilistele lahendustele ning aidata kaasa nende esilekerkimisele.
Teiseks on oluline riigi ja erasektori partnerlus: koolide arvutitega varustamise projektist kasvas välja projekt "Vaata maailma", mis tugines võrdselt riigi ja eraettevõtete investeeringutele ning aitas lahendada rida infotehnoloogiaga seotud probleeme. Nii näiteks on Eestis vastu võetud digitaalallkirja seadus, valitsusasutustega on võimalik suhelda interneti kaudu.
Täna saame kasutada juba terve Euroopa Liidu kogemust, et kujundada dünaamilist majandust ning tasakaalustatud ühiskonda. Samas usun, et ka meie suudame omalt poolt anda olulise panuse Euroopa Liidu tulevikku.
Nii Eesti kui Luksemburg on riigid, mille jaoks heade liitlaste otsimine on olnud edukaks arenguks sama oluline kui võitlus iseolemise eest. Eestlastel on palju õppida luksemburglastelt, kes olid Euroopa Ühenduse hälli juures, ja teie kogemusest Euroopa Liidu liikmena.
Aiman, et viime siit kaasa mitmetahulisi teadmisi ka majanduse vallas. On ju Luksemburg ühest küljest väikeriik, teisest küljest aga Eestiga võrreldes suur majandus: siinne sisemajanduse kogutoodang on ligikaudu sama suur kui kolme Balti riigi oma kokku. Siin asub üks maailma suuremast finantskeskusest ning mitmed suurettevõtted. Mul oleks hea meel, kui meie riikide vahelised sidemed tihenevad ka selle visiidi jooksul.
Eriti meeldiv on märkida tehnoloogiaalast koostöölepingut, mille sõlmib Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma siinsete partneritega. See koostöölepe on nurgakivi teadmiste ja informatsiooni vahetuse kanalile ning ühistele projektidele. Kindlasti aitavad need kaasa meie riikide vaheliste majandussuhete arengule ning tugevdavad meie läbilöögivõimet Euroopa ühisturul.
Eesti panganduse ja energeetika asjatundjatele on luksemburglased juba mõni aeg olnud head kolleegid. Loodan, et siit seminarilt saavad alguse ka mitmete teiste ettevõtete kontaktid.
Selleks soovin teile tänasel seminaril pealehakkamist ja edu. Ja tere tulemast Eestisse!
|
| |
|
vpk.ee
