In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse 10. aastapäeval Vljandis 21. märtsil 2003
21.03.2003


Austatud omavalitsusjuhid,
omavalitsusliku koostöö edendajad ja toetajad!


Tähtpäevadel on heaks tavaks sirvida mälestusteraamatuid, et leida läbitud tee tähtsündmustest tuge ning seada uusi sihtmärke tulevikuks.

Rahulikku mõtisklust koduse Eesti kohalike omavalitsuste arengust ja koostööst varjutab täna kahjuks alanud sõda Iraagis. Ärevaks teeb ka suurriikide mõranenud üksmeel rahu ja julgeolekut ohustavale kriisile lahendusteede valikul.

Suurriikide vastasseisud põhjustavad alati muret, sest seavad ohtu stabiilsuse ja rahu kogu maailmas. Konfliktid nüüdisaegses maailmas puudutavad aga suuremal või vähemal määral kõiki riike.

Kujunenud olukord nõuab Eestilt kaalutletud tegevust. Meie kui väikeriigi ajaloo õppetunnid on ka tuleviku seisukohalt hoiatava tähendusega. Väikeriigil on vähe jõudu ja võimalusi iseseisvalt mõjutada maailmapoliitikat. Tema tegevus saab olla suunatud eeskätt rahvusvaheliste organisatsioonide mõju suurendamisele ja otsuste täitmise tagamisele. Väikerahva huvides on ka arendada koostööd sarnaseid eesmärke jagavate riikidega.

Nii kogu maailma kui iga üksiku riigi stabiilse arengu esmaseks eelduseks on ühiskonna püsiväärtuste austamine ja nende ühine kaitse. Meie rahvuslike huvide kaitse seisukohalt on täna aktuaalsem kui kunagi varem liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Euroopa Liit ja NATO suudavad olla kaitseks meie riigi välisele rahule, stabiilsele ja demokraatlikule elukorraldusele kui ühiskonna püsiväärtustele. Sisemise rahu ja turvatunde kodanikule peavad aga looma nii meie oma riigi keskvõim kui ka kohalik omavalitsus.

Kohalik omavalitsus on ühiskonna stabiilsust ja jätkusuutlikkust kandev keskne tugistruktuur. Sel on Eesti riikluse arengus olnud täita oluline roll. Meie riik rajatigi omavalitsusliku elukorralduse vundamendile, omavalitsuste toel ja vahendusel. Ka Eesti riigi taastamine sai alguse kohaliku omavalitsuse taastamisest, sest sellel keerulisel perioodil mõisteti, et toimiv riik vajab hästikorrastatud omavalitsuslikku alust ja tuge.

Eesti Omavalitsusliitude Ühendus ja teised oma tegevuse taastanud üleriigilised ja maakondlikud omavalitsuste ühendused kannavad edasi mitmeid traditsioone meie kohaliku omavalitsuse pikas arenguloos. Samas peame aga küsima: kas Eesti elanike ootused tõelise omavalitsuse suhtes on viimase kümne aastaga täitunud? Ja kas meie kohalik omavalitsus on valmis realiseerima kõiki neid võimalusi, mis kaasneb meie riigi liikmelisusega Euroopa Liidus?

Oma varasemates esinemistes olen osundanud, et 1989. aastal suurte lootustega alustatud haldusreformi arengut on viimasel aastakümnel saatnud taotluste lahknemine. Koostatud reformikavad on sageli jäänud ilma vajaduste ja võimaluste konkreetsest analüüsist. Puudu on ka poliitilisest tahtest määratleda riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete tasakaalustatud korraldus. Tulemuseks on kohaliku omavalitsuse vähene suutlikkus inimesi abistada, neid vajadusel toetada ning muuta paremaks elukeskkond.

Kõiki neid küsimusi määratleb põhiseadus kohalike küsimustena, kuid nende lahendamata jätmine pidurdab arengut. See nõrgendab oluliselt kohaliku omavalitsuse kui ühiskonna demokraatliku toe võimet taastoota ühiskonna püsiväärtusi.

Tuleb ka tõdeda, et omavalitsuste endi ja nende poolt moodustatud liitude initsiatiiv, aga ka omavaheline koostöö saab olla tõhusam. Liiga sageli näib lootus olevat rajatud riigi keskvõimu tegevusele. Olgu selle kinnituseks kas või möödunud volikogude valimiste eel antud paljude lubaduste sulamine koos kevade saabumisega. Või ka pikaleveninud hoovõtt kohaliku omavalitsuse uurimiskeskuse ellukutsumisel, ehkki selle tegevus aitaks luua ühiskonna arengu vajadustele vastavat omavalitsusliku halduskorralduse mudelit.

Soovides toetada kohaliku omavalitsuse strateegilisi ja regionaalselt tasakaalustatud arengusuundi, kutsusime möödunud aasta suvel Vabariigi Presidendi juures ellu kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua. Selle nõupidamisel arutati ka ühiskondliku leppe sõlmprobleeme, millest üheks oluliseks on õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi ja kodanikuühiskonna sidusus.

20. veebruaril kirjutasid erakondade, kodanikuühenduste, Teaduste Akadeemia ja avalik-õiguslike ülikoolide esindajad alla memorandumile, millega võtsid kohustuse täpsustada riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste rolli Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel.

Ühiskondlik lepe peab piiritlema riigi ja kohaliku omavalitsuse funktsioonid ja vastutuse ning määratlema suunad haldusreformi edasisel sisustamisel ja õiguslikul reguleerimisel. Suurendamist vajab ka valdade ning linnade osatähtsus maakonna arengu kavandamisel ja selle juhtimises osalemises.

Kohaliku omavalitsuse arengu mootoriks on stabiilne tulubaas. Selle mootori võivad pikaks ajaks seisata ainult riigikeskseks jäävad arutelud maksusüsteemi muutmisest ning riigi kulude ja tulude vahekorrast. Arvestamata ei saa kuidagi jätta nende muutuste mõju omavalitsuste tulubaasile.

Lähiajal uues koosseisus kogunev omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud hakkab koostöös presidendi akadeemilise nõukoguga ka nendele küsimustele lahendusi otsima. Seejuures ollakse kindlasti avatud ka kõigile teie ettepanekutele.

Riigikogus muudetud Eesti Vabariigi põhiseadusega antakse alates 2005. aastast valitavatele kohaliku omavalitsuse volikogudele neljaks aastaks volitused kohalikku elu korraldada. Saadud volitused tuleb tagada ka uute võimalustega ja siduda valitavate isikute vastutusega. Siin on ootused suunatud valitud Riigikogule.

Alustan eelolevatel päevadel konsultatsioone kõigi Riigikogusse valitud erakondadega, et saavutada parlamendi toetus koostöövõimelisele valitsusele. Loodan, et valitsuse moodustamise aluseks saab soov kindlustada Eesti riigi ja rahvuse säilimine, jätkusuutlik areng ning keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse teineteist arvestav koostöö.

Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse kümme esimest tegevusaastat on olnud heaks taimelavaks uutele mõtetele ja võimalustele. Usun, et teie edasine tegevus viib kõigi Eesti omavalitsuste ja tema liitude senisest tugevamale koostööle meie rahva turvalise ja rahuliku tuleviku nimel.

Selleks teile kõigile edu ja kordaminekuid!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee