In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi uusaastaläkitus Eesti rahvale 31. detsembril 2002
31.12.2002


Armas eesti rahvas!
Head kaasmaalased!

Aasta viimaste hetkede ime seisneb nende kordumise kordumatuses. Nagu kombeks, on enamus peredest kogunenud ühise peolaua ümber. Ollakse üksteisest käe-, silma- või kuuldeulatuses. Vähemalt jõuluajal ja täna õhtul tunneme end ühise perena. Mõõdame koos möödunut ning püüame läbi oma soovide aimata ja mõjutada tulevikku.

Üheskoos ajapiiril seismine annabki igale aastavahetusele imelise varjundi. Sellest tingituna tajume kogetud raskusi osana elu paratamatusest. Mis on selja taha jäänud, näib olevat ületatud. Inimene on juba kord sellisena loodud, et kõik halb vajub unustusse, edasi elatakse aga usus ja lootuses.

Lahkuv aasta tõi Eestile oodatud kutse NATO-sse ja Euroopa Liitu. NATO tegevust määrav põhimõte "Üks kõigi, kõik ühe eest" annab esmakordselt Eesti ajaloos kindlustunde, et meie riik ja rahvas ei jää üksi teda ähvardada võiva ohu ees.

Me teame Eesti riigi esimese põlvkonna poliitikute pingutusi sõlmida naabritega Põhjas ja Lõunas kaitse- ja koostööleppeid. Need katsed jäid tulemusteta ja Eesti saatuseks oli riigikaotus. Just sellest ajaloo õppetunnist tingituna oleme rühkinud niisuguste koostöövormide ja liitude poole, mis tagaksid või toetaksid meie sisemist arenguvabadust. Nii NATO kui Euroopa Liiduni oleme nüüd ulatumas. 2004. aastal on meil võimalus astuda ka üle lävepaku.

Mõlema sihi tähenduslikkust on raske üle hinnata. Nii liitumist NATO kui Euroopa Liiduga võib võrrelda kõigi nende kannatuste lunastamisega, mis meie rahvas on oma ajaloos üle elanud. Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi võrdles Eesti ja Balti riikide kutsumist Euroopa Liitu saavutatud vabaduse asetamisega seifi.

See on tõesti nii! Sest lisaks kaitsealasele, poliitilisele ja majanduslikule kindlustundele, mida nii Põhja-Atlandi kui ka Euroopa Liit pakuvad, on meil tegemist ühtse Lääne tsivilisatsiooni koondumisega. Just see peaks tunduvalt vähendama eraldatuse tunnet ja sellest tõusvat hirmu, mida ju samuti oleme ajaloos pidanud kogema.

Mõlema liitumisprotsessi puhul on palju räägitud rahast. Kui palju saame kasu ja kui palju ise peame maksma? Hoopis vähem on räägitud aga kogu märgilise keskkonna muutumisest, mida liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga kaasa toob. Uued väärtushoiakud hakkavad kindlasti mõjutama meie enesetunnet. Ma ei kahtle, et Euroopa identiteedi lisandumine meie rahvustundele üksnes tõstab meie eneseväärikust.

Armsad kaasmaalased! Eesti lõiming Euroopaga on nõudnud kogu rahvalt tõsiseid materiaalseid loobumisi ja hingelist pingutust. Meie valmisolek täita endale võetud kohustusi on aga leidnud üldist tunnustust. Oleme taas kord suutnud end rahvana tõestada ja ma tahan teid selle eest tänada.

Nüüd tuleb meil hästi ette valmistuda euroreferendumiks, et algava aasta septembris langetada õige otsus. Viimased avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et referendumi korral ei kõhkleks me oma valikus Euroopa Liidu kasuks. Tehtud kompromissid ei riiva meie rahvuslikku väärikust ja säilitavad riigi õiguse korraldada ise oma rahva elu.

Aga tahan teid, head sõbrad, tänada sellegi eest, et olete säilitanud usu riigi võimesse jõuda seatud sihtideni. Seda vaatamata Eesti sisepoliitilistele pingetele, mis tõid aasta algul valitsuse ennetähtaegse vahetuse; ja vaatamata ka endiselt sügavale lõhele hästi toimetulevate inimeste ja kitsikusega silmitsi seisva suure rahvaosa vahel.

Kõige hea kõrval, mida võib seada lahkuva aasta plusspoolele, ei saa aga mööda vaadata ka muredest. Kõigepealt Eesti demograafiline tulevik. Mõelgem sellele, et juba paarikümne aasta pärast on meid, eestlasi, aastavahetust tähistamas tänasest viiendiku võrra vähem. See peaks panema meid mõtlema ja ka tegutsema, et me ei elaks tulevaste põlvede arvel.

Ma loodan, et rahva vaimne ja füüsiline tervis tõuseb senisest enam meie tähelepanu keskmesse. Järgmise aasta üheks prioriteediks peab demograafiliste meetmete kõrval saama ka Eesti haridussüsteemi seadmine otstarbekohasele ja paindlikule alusele. Eesti jätkusuutlikkus pole mõeldav, kui seda ei toeta kõigi ühiskonnaliikmete vaba juurdepääs haridusele ning selle kõrge kvaliteet.

Meie rahva kestmiseks ja arenguks on hädavajalik tagada ka üldine majandusliku heaolu tõus ning riigi sisemise turvalisuse tulemuslik suurendamine. Kui siia lisada veel kohaliku ja keskvõimu suhete tasakaalustatus, siis ongi loetletud tähtsaimad ülesanded, mille täitmiseks vajame ühiskondlikku kokkulepet.

Sellise üldistava leppe sõlmimine eeldab laiaulatuslikku sotsiaalset dialoogi nii kõrgematel kui alamatel tasanditel. Viimastest on kindlasti üks tähtsamaid ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vaheliste läbirääkimiste taastamine.

Algava aasta märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel avaneb meil kõigil võimalus otsustada, millistele poliitilistele jõududele usaldame oma riigi ja ühiskonna juhtimise. Juba nüüd tahan üles kutsuda, et ükski valimisõiguslik kodanik ei jätaks seda võimalust kasutamata. Loodan, et Eesti ajakirjandus teeb endast oleneva, et see valik kujuneks avalikus mõttevahetuses riigi tuleviku üle. Ja et selle mõttevahetuse keskmes oleksid eeskätt Eesti inimene, pere ja ühiskond.

Armsad inimesed!

Loetud hetkede pärast jääb aasta 2002 möödanikku. Eestile oli see ajalooline aasta. Kuid ajaloolise tähendusega oleme elanud kõik viimased tosin ja enamgi aastat. Iga kodu, iga pere ja iga inimese panus Eesti üritusse on olnud otsekui kivi ladumine müüri, millele me rajame oma igavikulootused.

Nüüd, koos uue aastaga lausa uue ajastu lävel seistes vaadakem uhkuse ja rahuldusega läbikäidud teele. Aga veel suurema rahu ja meelekindlusega valmistugem vastu võtma uut - uusi ülesandeid, katsumusi ja rõõme. Toetagu meid selles meie esivanemate vaim ja teadmine, et siin me oleme ja teisiti me ei või. Andku meile jõudu selleks armastus oma maa, rahva ja lähedaste vastu.

Head uut aastat sulle, Eesti!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee