| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Euroopa Parlamendi Väliskomisjonis 27. novembril 2002 Brüsselis27.11.2002
Lugupeetud Europarlamendi väliskomisjoni liikmed,
austatud daamid ja härrad!
Tänan võimaluse eest jagada teiega oma mõtteid tänasest ja tulevasest Euroopa Liidust Eesti perspektiivist lähtudes. Kuigi Kopenhaageni tippkohtumine on alles ees, võime juba täna üsna suure kindlusega väita, et Euroopa Liidu laienemine, või õigemini Euroopa taasühinemine, saab teoks. See tähendab, et 2004. aastal saab Eesti koos teiste kandidaatriikidega Euroopa Liidu täisliikmeks. Viidates siinkohal eelmisel nädalal Prahas vastu võetud positiivsele otsusele NATO laienemise suhtes, tervitab Eesti igati sündmuste sellist arengut. Nii Euroopa Liidu kui NATO täisliikme staatus on olnud meie kindlaks eesmärgiks alates taasiseseisvumisest 1991. aasta augustis. Meie tee tagasi Euroopasse on olnud pikk ja keeruline ning siinkohal võime vaid tänada nii tänaseid kui eilseid Europarlamendi liikmeid, poliitikuid, diplomaate, teadlasi ja kõiki teisi, kes on meid sellel teekonnal toetanud. Minu arvates täitis Euroopa Parlament Euroopa taasühendamisel oma ajaloolise rolli. Just teie kutsusite esimestena üles lõpetama läbirääkimised nii, et uute liikmesriikide kodanikud saaksid osaleda Euroopa Parlamendi valmistel 2004. aasta juunis. Lisaks näitas avatud plenaaristungi korraldamine Strasbourgis eelmisel nädalal, milles osalesid ka Eesti Riigikogu liikmed, et Euroopa Parlament oli ja on jätkuvalt demokraatliku Euroopa tõhus ja kindel garant.
Jäädes sügavalt positiivseks Euroopa Liidu laienemise ja Euroopa ühise tuleviku suhtes tervikuna, sooviksin siiski, lugupeetud Europarlamendi väliskomisjoni liikmed, peatuda kahel teemal, mis on minu arvates eriti olulised ja vajavad täiendavat läbimõtlemist. Üks neist on seotud hinnangu andmisega Euroopa Liidu Tulevikukonvendi töö lõppresultaadile, täpsemalt Valitsustevahelise Konverentsiga ja teine Liidu ja selle uute naabrite, eriti Venemaa vaheliste suhetega.
Kuigi algselt avatuma määratlusega on Euroopa Liidu Tulevikukonvendi eesmärgiks saanud Euroopa Liidu uue põhiseadusliku lepingu kavandi väljatöötamine. Sellest lepingust saab Euroopa demokraatlik nurgakivi, mis peaks tugevdama Liidu demokraatlikku legitiimsust, suurendama selle selgust ja tõhusust. On hea meel tõdeda, et sellest tööst võtavad osa nii kandidaat- kui liikmesriikide esindajad, sest uuel põhiseaduslikul lepingul on fundamentaalne tähtsus nii tänaste kui homsete liikmesriikide jaoks. Seetõttu on väga oluline, et Valitsustevahelisel Konverentsil, kus toimub antud lepingu viimane arutelu ja lõplik heakskiit, osaleksid täisliikmetena ka tänased kandidaatriigid. See leping saab ju põhiseaduslikuks lepinguks ka uute liikmesriikide jaoks. Ainult sellisel moel kasvab Euroopa Liidu demokraatlik legitiimsus uute liikmesriikide kodanike silmis. Aga just neil tuleb järgmise aasta referendumitel otsustada oma riikide ühinemise üle. Seetõttu on ääretult oluline, mil viisil Euroopa Liit võtab vastu selle lepingu. Sellega seoses kinnitan, et toetan täielikult 15. novembril Varssavis vastu võetud Laeken'i grupi peaministrite avaldust ja ka Euroopa Liidu välisministrite nõukogu 18. novembri otsust. Mõlemad on vastavuses Nizza Ülemkogu otsusega, mis osutab, et läbirääkimised lõpetanud kandidaatriigid saavad osaleda 2004. aasta Valitsustevahelisel Konverentsil. Seega võiksime rääkida näiteks "Dublini lepingust", mille allakirjutamisel osaleksid täisliikmetena ka uued liikmesriigid.
Daamid ja härrad!
Teine punkt, millel sooviksin lühidalt peatuda, on Euroopa Liidu suhted uute naabritega ja Venemaaga. Nagu teada, saab Eesti idapiirist laienemise järel Euroopa Liidu välispiir. Sellega kaasneb Eesti piirivalvele ja tolliteenistusele suur vastutus kõigi liikmesriikide ees, eriti organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse ja illegaalse immigratsiooni tõkestamise osas. Siinkohal kinnitan täie veendumusega, et Eesti piirivalve on oma ettevalmistuselt ja tehniliselt varustatuselt selleks valmis, mida on kinnitanud ka meie idapiiriga tutvunud arvukad Euroopa Liidu asjatundjad. Meil on varasematest aastatest häid kogemusi edukast kolmepoolsest koostööst Eesti, Soome ja Venemaa piirivalveteenistuste vahel. Kuna tegemist on Euroopa Liidu ühise välispiiriga siis rahastamine peaks toimuma ühiselt.
Positiivseid kogemusi on meil ka regionaalsest piiriülesest koostööst Venemaaga Põhjamõõtme raames käivitunud programmide kaudu. Võin lisada, et Venemaa puhul pole meie jaoks tegemist "uue naabriga". Põhjamaade toetusel toimib võrdlemisi edukalt ka Eesti ja Venemaa piiriäärsete alade kahepoolne koostöö, millele laienemine annab kindlasti positiivse impulsi. Suurbritannia ja Kanada osalusel oleme ellu viinud ka mitmeid kolmepoolseid projekte Ukraina ja Gruusiaga. Olen veendunud, et koostööd Venemaaga tuleb laienemisjärgselt jätkuvalt süvendada - see on nii Venemaa kui Euroopa Liidu huvides, sest parim võimalik naaber Euroopa Liidule on demokraatlik, avatud ja vaba turumajandusega Venemaa. Samas tuleks enne "privilegeeritud suhete" sisseseadmist küsida, millistest üldistest printsiipideks peaksime tulevikus juhinduma suhetes uute naabrite ja Venemaaga? Usun, et antud küsimusele vastust otsides pole vaja hakata jalgratast leiutama, sest üldised põhimõtted formuleeriti juba 1993. aastal Kopenhaageni tippkohtumisel. Analoogilisi põhimõtteid rõhutasid viimati ka liikmesriikide välisministrid oma 18. novembri kohtumisel. Keegi ei kahtle selles, et iga euroopaliku riigi põhimõtteliseks eesmärgiks peaks olema demokraatlike institutsioonide stabiilsus, õigusriik, inimõigused, vähemuste õiguste kaitse ja funktsioneeriv turumajandus. Kopenhaagenis kirja pandud põhimõtted on täitnud oma ajaloolise rolli ning on kaasa aidanud poliitilistele ja majanduslikele protsessidele, mis võimaldavad täna kümnel Kesk- ja Ida-Euroopa riigil astuda Euroopa demokraatlike riikide perre. See tõendab, et Kopenhaagenis pandi paika õiged suunised ja eesmärgid, millele tuginedes võime välja töötada juhtpõhimõtted lähinaabrite ja Venemaa jaoks. Välisministrite nõukogu otsutas oma kohtumisel eelmise nädala alguses, et meie kõigi kohuseks on kaasa aidata demokraatia tugevnemisele ja vaba turumajanduse arengule Liidu uutes naaberriikides ja Venemaal. Teiste sõnadega, meil tuleb toetada neid poliitilisi ja majanduslikke jõude, mis jagavad euroopalikke põhiväärtusi nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik. See teema on seotud Euroopa kui terviku ajaloolise mõistega ja tulevikuga ning me oleme eluliselt huvitud osalemast sellel arutelul.
Tänan teid!
|
| |
|
vpk.ee
