| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President rahvusvahelisel meediakonverentsil 15. novembril 2002 Reval Hotelli konverentsikeskuses15.11.2002
Sotsiaalne dialoog ja meedia vastutus tänapäeva maailmas
Austatud kuulajad!
Demokraatlikes riikides tavatsetakse rääkida meediast kui neljandast võimust, mis peab täitma kolme olulist funktsiooni: informeerima avalikkust; võimaldama avalikkuse kontrolli võimude üle ja tagama avaliku keskustelu. Nende kolme funktsiooni koostoime peab omakorda tagama sotsiaalse interaktiivsuse, mis kindlustab lõppkokkuvõttes ühiskonna koherentsuse ja sidususe.
Infotehnoloogiline revolutsioon ja sellele järgnenud elektroonilise meedia plahvatuslik areng on meedia kui informatsiooni vahendaja rolli tõstnud veelgi. Maailma arenguid mõjutavaid protsesse on tänapäeval võimalik elektroonilise meedia vahendusel jälgida reaalajas. Viimane sedalaadi kogemus on seotud Moskva pantvangidraamaga, mille esimesi verdtarretavaid repotraaže võis jälgida ka nädalavahetuse rahusse langenud Eestimaal. Vähe sellest - tarbijal on kõigele lisaks võimalik valida kümnete ja isegi sadade telekanalite vahel, kes kõik võistlevad vaatajate arvu suurendamise nimel.
Seega on maailm kogu oma hea ja halvaga jõudnud kõigi meie kodudesse. Üha rohkem hakkab tõele vastama Marshall MacLuhani kurikuulus tees, kui sind pole meedias, siis sind pole olemas. Kuidas siis otsustada selle üle, mis pakutavast on õige, mis vale, mis hea ja mis halb? Loogiline oleks leida järgmise päeva ajalehtedest toimunud sündmuste kohta analüüse ja probleemartikleid. Sealt aga vaatavad sageli vastu suurendatud stoppkaadrid šokeerivatest sündmustest ja kirjeldused uutest punutavatest intriigidest. Mõtlev ja otsiv inimene vajab partnerit, kelle abiga kogu see tohutu infotulv läbi töötada ja arutada ning terad sõkaldest eraldada.
Tänaseks kohtumiseks teiega valmistudes esitasin endale terve rea küsimusi: mis ikkagi kujundab tänase päeva meedia nägu? kelle ootustele ajakirjandus reageerib ja kelle tellimusi täidab?
Tänapäeva maailmas on tavaline, et meediat kujundab turg ja sellele omased mehhanismid. Peale avalik-õiguslike meediakanalite on ajakirjandus kaasajal ennekõike kasumit tootev või vähemasti taotlev ettevõtlus. See on endaga kaasa toonud meelelahutusliku funktsiooni märkimisväärse lisandumise. Tegemist pole mitte ainult otsese meelelahutusega, nagu naljarubriigid, mõistatused, horoskoobid ja nädalalõpu-lisad. Tegemist on ennekõike kaudse, kogu materjali esitust läbiva meelelahutusliku taotlusega. See väljendub nii orienteerumises sündmuslikkusele kui ka sündmuste spekulatiivsetes kommentaarides mitte põhjusest, vaid intriigist lähtuvalt.
Teiseks on meedia loobumas olemast väärtushinnangute kujundaja, nö ühiskonna õpetaja. Seetõttu püütakse vältida eetilistest normidest tulenevaid hinnanguid ja toonitatakse suhtelisust, kuna täna hästi müügiks minev halb võib muutuda teatud osa auditooriumi silmis homme heaks, edu ja karjääri eelduseks.
Kolmandaks - kuigi meedia peaks ideaalis olema neljanda võimuna kriitiline valitseva võimu suhtes, ollakse seda sageli riigivõimu suhtes tervikuna. Nii süvendatakse aga veelgi inimeste võõrandumist võimust. Nagu näitavad viimastel aastatel läbi viidud arvamusuuringud, on selle tulemusena kaotajaks kujunenud ka meedia, sest üldine usaldamatus võimu suhtes kandub üle ka usaldamatuseks meedia vastu. Võõrandumisega võimust võib aga kaasneda omakorda rahva võõrandumine vastutusest, sest kui ei vastuta need, kes on kutsutud ja seatud, siis miks peaks vastutama rahvas.
Vaatamata sellele ei vaibu Eestis mõtteavaldused avalik-õigusliku ajakirjanduse mittevajalikkuse üle. Endiselt püütakse väita, et viimase hädad ja puudujäägid tulenevad sellest, et turureeglid ei ole pääsenud selles sektoris avalikku arvamust mõjutama.
Käimasolevad arutelud on aga jätnud arvesse võtmata tõsiasja, et meediaturul ei ole võimalik rakendada edukalt samu põhimõtteid, mis toimivad tulemuslikult teistes turusektorites. Ehk nagu on osutanud tuntud majandusteoreetikud de Long ja Froomkin, ei toimi meedia puhul edukalt turumehhanismi kolm olulist tugisammast: välistatavus, aus konkurents ja läbipaistvus.
Uusklassikalise majandusteooria esindajad on koguni seisukohal, et meediaturule on iseloomulik ebaõnnestuda. Eriti kehtib see elektroonilise meedia suhtes: meil ei ole võimalik toota saateid ühele teatud sihtgrupile, sest eetri kaudu vabalt vastuvõetavad raadio ja telesaated jõuavad nii meie poolt silmas peetud sihtgrupini kui ka kõigi teisteni, kellel kodus olemas raadio- ja televastuvõtjad. Seega ei ole võimalik kõnesolevas tarbimises rakendada välistavat võistlust. See on kui kaunis päikeseloojang, mida võivad nautida kõik, mitte ainult turu ja tarbimise seisukohalt meid huvitav sihtgrupp.
Loomulikult on võimalik muuta raadio- ja telesaadete vastuvõtmine tasuliseks, mille abil võib teatud kasumit teenida meediakanal, kuid kaotajaks pooleks jääb ühiskond tervikuna. Seda enam, et lisakulutusi nõuab saadete vastuvõtmise piiramine, mitte vaba ligipääs.
Tõsi, ka tasuta tarbijani jõudvate saadete struktuuri ja sisu mõjutavad oluliselt reklaamirahad. Samuti ei toimi partnerlussuhted ajakirjanduse ja tema auditooriumi vahel kaugeltki alati pariteetsetel alustel. Ometi on avalik-õiguslike meediakanalite puhul olulised need kasuminäitajad, mida ei ole võimeline kinni maksma ükski tarbija oma rahaga. See "kasum" tuleb kultuuri ja hariduse väärtustamisest, teadussaavutuste ja nende rakendamise tutvustustest - nende valdkondade sündmused ei ületa aga reeglina uudistekünnist.
Ennekõike on avalik-õigusliku meedia pärusmaa sotsiaalset dialoogi initsieerivad ja arendavad probleemsaated ja -artiklid, mis aitavad kasvatada ühiskonna sotsiaalset kapitali. Francis Fukuyama on sotsiaalset kapitali defineerinud kui mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumit, mida grupi liikmed ühiselt tunnistavad, et ühiste eesmärkide nimel koostööd teha. Kui grupi liikmed veenduvad üksteise usaldusväärses ja ausas käitumises, jõutakse usalduseni. Usaldus toimib nagu määrdeaine, mis paneb igasuguse grupi või organisatsiooni tõhusamalt tegutsema. Sotsiaalne kapital saab aga formeeruda konkreetses kultuuriruumis ning sellest lähtuvas väärtushinnangute süsteemis.
Õieti on meedia rolli sotsiaalse dialoogi toimimises võimatu üle hinnata. Igasuguse võimu lahutamatu osa on vastutus, mille puhul ei kehti kaugeltki ainult müüja ja tarbija suhe. See aga eeldab, et meedia kujundajate ja rahva vahel peab toimima solidaarsus ja partnerlussuhe, mitte aga ülekavaldav turukauplemine.
Me kõik oleme nii oma riigi kui maailma kodanikud, kes on mures iseenda ja ühiskonna hea käekäigu pärast. Ühiskonna toimimise ja koospüsimise oluliseks tingimuseks on ühiste, üldtunnustatud väärtushinnangute olemasolu. Kui meedia jaoks on õige ja hea üks, avalikkuse jaoks aga teine, siis on kaks võimalust: kas meedia kujundab väärtushinnangud vastavalt oma kitsastele (turu)huvidele, või võõrdub avalikkus meediast lõplikult. Viimane variant on vähetõenäoline, sest meedia poolt kujundatava avaliku arvamuse vastu on nõrga vähemuse väärtushinnangute ja seisukohtadega raske seista.
Et meedia väljendaks tasakaalustatud avalikku arvamust, peab ta asuma nö nõrgema poolele või vähemalt andma talle võimaluse oma seisukohtade väljaütlemiseks ja diskussiooniks. Nõrgemaks pooleks on need, kes ei teosta võimu, vaid on selle funktsiooni delegeerinud asjaomastele institutsioonidele. Võimu saab usaldada üksnes siis, kui seda teostatakse antud mandaadi piirides ning ühishuvidest lähtuvalt. Usaldamatus tekib juhul, kui võimu teostamine ei ole läbipaistev ning otsustuste tegemisel ei rakendata osalusdemokraatia põhimõtet.
Ilmselt ei kujuta meist keegi ette rahva arutelusid lauluväljakutel, küll aga ajalehtede arvamuskülgedel ning riigi ja ühiskonna sõlmprobleeme käsitlevates probleemsaadetes nii raadios kui televisioonis. Võimalus kaasa rääkida süvendab vastutust - seda nii väljaöeldud mõtete kui ka nende probleemide lahendamise eest, mis on arutelu aluseks ja eesmärgiks. Sellisest dialoogist võidaks mitte ainult meedia, aga ka kogu ühiskond, paraneksid võimu ja vaimu suhted ning kasvaks oluliselt ühiskonna usaldusvaru.
Arvan, et need on eesmärgid, mille nimel tasub meil kõigil pingutada.
Jõudu teile selleks!
|
| |
|
vpk.ee
