| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President väikeettevõtluse foorumil "Ettevõtlus kui elustiil" 8. novembril 200208.11.2002
Austatud ettevõtjad,
daamid ja härrad!
Mul on hea meel viibida koos teiega ettevõtluse aasta avamise juures. On õige ja omamoodi sümboolne, et selle aasta algust tähistab just väikeettevõtlusele pühendatud foorum.
Eesti reformikavade üheks eesmärgiks on olnud soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks. Need reformid - nii õigussüsteemi uuendamine, oma raha kasutuselevõtt kui erastamine - toimisid üldisel tasandil. Täna näeme vajadust jätkata tööd uuel tasandil, inimestega.
Seetõttu tahaksin täna hoiduda suurtest sõnadest ja suurtest lubadustest. Tahaksin keskenduda inimestele, ennekõike ettevõtlikele inimestele, nagu teie siin saalis.
Eesti rahvas on ajast aega olnud ettevõtlik rahvas. Eesti talupoeg on ju sajandeid olnud kõige tüüpilisem väikeettevõtja, kes tegi pea kõike oma nõu ja jõuga: alates põllu- ja metsatööst ning lõpetades raamatupidamise ja turustamisega. Peamise elatusallika - oma maa nimel oldi nõus ka eluga riskima.
Ometi peame end Euroopaga võrreldes nentima, et tänases Eestis on ettevõtjaid suhteliselt vähe. Möödunud aastakümnete pärandit teades ei ole see üllatav. Usun, et praeguseks ei ole me suutnud realiseerida kogu potentsiaali, ei ole piisavalt väärtustanud omadusi, mis iseloomustavad ettevõtjat. Milliseid omadusi pean silmas?
Ettevõtja peab oskama näha uusi, seni kasutamata võimalusi. Kuid sellest ei piisa. Ettevõtjal peab olema riskijulgust, aga ka kainet mõistust need võimalused toimivaks ettevõtteks muuta. Ettevõtlus on ühtlasi elulaad ja mõtteviis. Seejuures tuleb arvestada, et eduka ettevõtja jaoks on uute võimaluste otsimine ja rakendamine pidev protsess, mitte ühekordne üritus.
Head sõbrad!
Ideed ja riskijulgus on ettevõtte alguseks vajalikud, kuid kõige olulisem on tööarmastus. Armastusega tehtud töö kannab head vilja. Eeskätt aus töö saab olla Eesti ettevõtja väärikuse allikaks.
Edu saavutame siis, kui mõistame, et tööd ei tule tingimata teha palju, aga tööd tuleb kindlasti teha paremini. Lisaks kätele tuleb ka pea tööle panna. "Aju hallollus on Eesti tähtsaim loodusvara," ütles Eesti soost teadlane Mart Saarma Eesti tulevikule mõeldes. Tahan rõhutada, et selle loodusvara ressursid kasutamisega mitte ei vähene, vaid kasvavad. Aju hallollusesse tuleb investeerida, kasutada ära enesetäiendamiseks ja ümberõppeks avanevaid võimalusi.
Sageli tundub, et õppimiseks napib aega ja raha. Seetõttu tunnustan Eesti riigi paari viimase aasta püüdlusi näiteks Ettevõtluse Arendamise või Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu pakkuda selleks oma tuge. Ühtaegu tunnustan ettevõtlusorganisatsioone, kes arendavad edasiviivat dialoogi riigi ja ettevõtjate vahel. Loodetavasti teevad nad seda tulevikus üha enam ka Euroopa Liidu tasandil.
Lõpetuseks tahaksin puudutada veel vastutust. Teadlased on uurinud, millises riigis on inimestel hea elada. Inimeste hinnanguid analüüsides selgus, et õnne ei too ainult rikkus. Õnnelikud inimesed elavad hoopis riikides, kus on kõrge vastastikune usaldus, toimiv ja usaldusväärne valitsus ning madal korruptsioon. Teisisõnu peame parema tuleviku nimel ehitama riiki, kus ausõna on sama kindel garantii kui notari pitseriga dokument; kus tööandja tunneb vastutust töövõtjate ees; kus kõik tunnevad vastutust oma elukeskkonna ees.
Me ei jõua kaugele, kui samastame riigi valitsusega, parlamendi või mõne muu institutsiooniga. Riigi tasandeid on mitu, kuid kõik saab alguse kodanikust, inimesest. Seega ka teist, armsad kuulajad, ja minust. Tänan saatust, et elan riigis, kus on ettevõtjad, kellel jätkub lisaks headele ideedele ja riskijulgusele ka tööarmastust, mõistust, ausust ja vastutustunnet. Loodan südamest, et see on alles algus.
Palju edu teile ja aitäh kuulamast!
|
| |
|
vpk.ee
