| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President 9. rahvusvahelisel konverentsil Eesti ja Euroopa Liit. Eesti teel muutuvasse Euroopasse, 31. oktoobril 200231.10.2002
Austatud konverentsist osavõtjad!
Daamid ja härrad!
Täna väärib esiletõstmist tähelepanuväärne tõsiasi: samasisuline konverents leiab Eestis aset juba üheksandat korda. Äsja täitus seitse aastat Euroopa Liiduga sõlmitud assotsieerumislepingu jõustumisest. Peaaegu kogu meie 11-aastase taasiseseisvuse perioodi reformiprotsess ja seadusloome on lähendanud Eestit Euroopa Liidu õigus- ja majandusruumile. Nüüd hakkavad liitumiskõnelused lähenema lõpule.
Kõik see on küllap suurepäraseks kinnituseks meie pürgimuste tõsiseltvõetavuse kohta. Käesolevast konverentsist on aga aastatega kujunenud mõttetalgud poliitikute, teadlaskonna ja avalikkuse osavõtul, mis on vaieldamatult aidanud eesmärke selgemalt püstitada ja saavutada.
Meie sihiteadlikku tegutsemist on juhtinud arusaam, et kuulume Euroopa tsivilisatsiooni juba peaaegu tuhande aasta vältel. See, kuhu nüüd tagasi pürgime, ongi meie ajalooline kultuuriruum, aga ka meile lähedane majanduskeskkond ja tähtis julgeolekuruum.
Iga riik vajab tänases maailmas partnereid ja koostööd. Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest ongi meie loomulikud liitlased olnud läbi ajaloo. Sellise geopoliitilise asendi ja majandusliku koguvõimsusega väikeriigil nagu Eesti puudub tänases globaliseeruvas maailmas alternatiiv oma tuleviku tagamiseks. Enamgi veel - regionaalne koostöö omandab kaasajal üha suuremat kaalu.
Peame endale tunnistama, et liitumisavalduse esitamisest möödunud aastate jooksul oleme muutunud nii meie ise kui ka riikide ühendus, kuhu pürgime. Ühelt poolt on kogetud õppetunnid meid karastanud ja kogemusi lisanud, ent ühtlasi on need muutnud nõudlikumaks nii iseenda kui partnerite suhtes. Samaaegselt on Euroopa Liit pidevas muutumisprotsessis. Kõik see sunnib nii üht kui teist poolt väga täpselt teadvustama koostöö aluseks olevaid väärtusi.
Õigupoolest tähendabki käsilolev liitumisprotsess väärtushinnangute ühitamist. Kui otsime näiteid selle kohta, mil määral peitub edu võti sünergias, siis vaadakem kas või lähiajalukku. Veidi enam kui tosin aastat tagasi hakkas väike Eesti koos naabrite Läti ja Leeduga pälvima maailma tähelepanu totalitaarse võimu alustalade kõigutajana. Meie püüdlustega resoneerusid protsessid, mis viisid terve maailma külma sõja lõpuni. Berliini müür varises aasta pärast seda, kui Eesti parlament oli kuulutanud oma iseseisvuspüüet ja määranud oma otsused Moskva ees ülimuslikeks. Ent tähtsaim oli see, et paljud rahvad koondusid ühesuguste väärtuste taha.
Seda teevad nad ka täna Euroopa Liidus. Euroopa Liit kujutabki sõna otseses mõttes endast ühtset väärtussüsteemi. Ja kui see ühendus laieneb, siis toob iga rahvas omalt poolt sellesse süsteemi kaasa midagi uut, ent samas kohandub ka olemasolevaga. Võime öelda, et Euroopa Liidu rikkuse ja tugevuse allikaks on selgelt teadvustatud rahvuslikud identiteedid ning nende toetamine.
Integreerumine selle väärtussüsteemiga ei tähenda eripärade eiramist. Igal rahval leidub midagi niisugust, mis rikastab ühiskultuuri. Eesti eripäraks omakultuuri ja keele kõrval on kindlasti tõsiasi, et asume Euroopa Liidu välispiiril ning meil on pikk suhtlemiskogemus ühenduse uue naabriga. Kuid pealekauba on meil ka puhas loodus, rikkalik taimestik, unikaalsed maavarad.
Samuti võivad teisedki rahvad loetleda hulk väärtusi, mis on nendepoolseks panuseks ühisosasse. Ja kindel on see, et kõik need rahvad, olgu nad siis suured või väikesed, soovivad ühesugustel alustel kaasa rääkida ühisväärtuse üle otsustamisel. Seda ootab nii rahvusparlamentidelt kui Euroopa parlamendilt valijaskond.
Eesti, nagu ka mitme teise riigi valijad, saavad otsuse oma tuleviku suhtes öelda liitumisreferendumil. Kindlasti annavad siin saalis viibivad tänased, aga ka tulevased parlamendiliikmed kaaluka panuse referendumitulemuse kujunemisse. Just teie poolt vastuvõetavatest otsustest ning valijatega kohtumistel antavatest selgitustest sõltub suuresti inimeste hoiak. Asjaolu, et praegu kaldub enamus Eesti elanikest toetama astumist Euroopa Liitu, võib võtta ka kui usalduskrediiti. On vaja teha veel väga palju tööd, et üksikasjalikult avada kõik seadusepügalad ja liitumiskõnelustel kokkulepitud tingimused. Iirimaa eeskuju õpetab meile, et rahvas ei soovi ega tohigi vähese informeerituse baasil otsustada.
Nendes selgitustes peab oma koha leidma ka Euroopa Liidu tulevik. Peaksime tänagi endalt küsima, kas oleme teinud kõik enda võimuses oleva, et mõista ise ja selgitada teistele, missuguse ühendusega Eesti loodetavasti peatselt liitub ja milliseid arenguvõimalusi see kaasa toob. Rahvale, kelle jõupingutustes on nii kaalukas osa kuulunud oma suveräänsuse kättevõitmisele, ei ole need küsimused kindlasti vähetähtsad. Samas on neile vastamine ka keerukas ülesanne, kui pidada silmas, et Euroopa Liit on ise otsingute teel.
Daamid ja härrad!
Euroopa Liit on oma olemasolu vältel näidanud lugupidamist demokraatlikest põhimõtetest. Nii suured kui väikesed rahvad saavad kasutada oma sõnaõigust rahvuslikes huvides ja oma identiteedi hoidmiseks. Tulevikukonvendi mõttesuunad kinnitavad meie ettekujutust Euroopa Liidust kui suveräänsete riikide liidust, kus tehtud otsuste üle kindlustavad usaldusväärse kontrolli rahvusparlamendid. Paraku jõuab teavet konvendis kavandatust avalikkuse ette napilt. Ent kes siis veel, kui mitte meie esindajad konvendis peaksid sealt sõnumid rahvani tooma!
Loodan, et käesoleva konverentsi korraldamise aastatepikkune kogemus leiab tõhusat kasutamist edaspidigi ning tänane konverents kinnitab Eesti aktiivset osalemist tulevase Euroopa Liidu kujundamises.
Palju jõudu teile ja aitäh tähelepanu eest!
|
| |
|
vpk.ee
