| |
 | Kõned | | |
Vabariigi Presidendi tervitus Eestimaa Rahvuste Ühenduse XIV foorumile21.09.2002
Austatud Eestimaa Rahvuste Ühenduse president!
Lugupeetud foorumil osalejad!
Daamid ja härrad!
Eestimaa Rahvuste Ühendus sündis "laulvas revolutsioonis" demokraatia ja enesemääramisideede harjal. Ühenduse II foorumil 18. mail 1989. aastal seati oma tegevuse peaeesmärgiks kaitsta Eestis elavate rahvakildude ja rahvusgruppide sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi õigusi ning kultuurihuve.
Loodud organisatsioon oli esimene, mis pärast Teist maailmasõda ühendas Eesti territooriumil elavaid rahvusvähemusi. Sellega liitumise põhitingimuseks seati Eesti suveräänsuse ja eestlaste kui elukohamaa "põlisrahvuse huvide prioriteetsuse tunnustamine ja austamine".
Eestimaa rahvuste III foorum seadis rahvuslike organisatsioonide tegevuse eesmärgiks eri rahvuste identiteedi kaitse ja vene keele baasil toimuva assimilatsiooniprotsessi peatamise.
Eestimaa rahvuste IV foorum 1990. aastal püstitas aga juba ülesandeks rahvussuhete demokratiseerimise, mis kindlustaks kõigi rahvusrühmade vaba ja võrdse arengu. Foorumil avaldati toetust Eesti kodakondsuse kehtestamisele ja eesti keele kuulutamisele riigikeeleks. Ka Eestimaa Rahvuste Ühenduse töökeeleks on olnud tema loomisest alates eesti keel.
Seega olid eestlastel ja paljude siin elavate rahvusvähemuste esindajatel Eesti iseseisvuse taastamise protsessis sarnased arusaamad ning eesmärgid. Hinnatava panuse on Eestimaa Rahvuste Ühenduse organisatsioonid andnud Eestis toimunud protsesside valgustamisel oma isamaal ning iseseisvusidee propageerimisel väga paljudes tolle aja NSV Liidu liiduvabariikides ja piirkondades.
Teie tegevus jätkus aktiivselt ka pärast meie riigi iseseisvuse taastamist. Tänu Eestimaa Rahvuste Ühenduse initsiatiivile kutsus Vabariigi President 1993. aastal kokku ümarlaua, s.o. alalise nõupidamise, mille moodustavad Eestis elavate rahvusrühmade ja vähemusrahvuste, erakondade ja määratlemata kodakondsusega isikute esindajad. Eeloleval aastal tähistab rahvusvähemuste ümarlaud oma 10. aastapäeva.
Samuti valmistas teie ühenduse töögrupp ette kultuurautonoomia seaduse eelnõu.
Nii võib kõhklemata öelda, et Eestimaa Rahvuste Ühendus on osalenud nii Eesti riigi taastamises kui ka selle rahvusvähemuste poliitika väljatöötamises.
Ühenduse liikmesorganisatsioonid on probleemide lahendamisel üles näidanud suuremeelsust, mida võiksid kadestada nii mõnedki majoriteedid. Tänan teid südamest selle kaasaelamise ja kaasaaitamise eest, mida te Eesti ja eestlaste suhtes olete üles näidanud. Loodan südamest, et Eesti riik suudab väärtustada teie panust.
Arnold Rüütel
Kadriorus 21. septembril 2002
|
| |
|
vpk.ee
