| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Eesti krooni 10. aastapäevale pühendatud konverentsil 11. juunil 200211.06.2002
Austatud konverentsist osavõtjad!
Ekstsellentsid!
Eesti oma raha - kroon - on olnud Eesti taasiseseisvumise üks sümboleid. Oma raha kehtestamist nähti ette juba 1987. aasta septembris esitatud IME ehk Isemajandava Eesti ettepanekus. Seda kava on õigustatult peetud iseseisvusele pürginud Eesti esimeseks majanduslikuks alusdokumendiks.
Võib julgelt öelda, et Eesti kroon on olnud kogu eesti rahva projekt. Mäletame selgelt, millise innuga osales rahvas oma raha kujundamisega seotud arutlustes. Ja millise kindlameelsusega mindi vastu krooni kehtestamisele, kuigi maailma finantskeskused hoiatasid meid kõikvõimalike ohtude ja riskide eest.
Eesti kroon pidi tõestama meie rahva suutlikkust toime tulla oma riigi majandamisega. Selle nimel nõustus rahvas omalt poolt krooni esialgseks tagatiseks panema ühe osa oma varast - Eesti metsast. Välja mõõdeti parimad langid ja broneeriti võimalike tagasilöökide tarvis. Samas teadsime, et seda ei lähe kunagi vaja, sest Eesti krooni stabiilsuses nägime kogu riigi stabiilsuse lahutamatut osa. Stabiilsuse toeks oli kavandatud kolm sammast: saksa margaga seotud kindel kurss, valuutakomitee ja rangelt tasakaalus riigieelarve. Ning kümme aastat tagasi pisut enne võidupüha ja jaanipäeva vahetatigi igal Eesti inimesel aastakümneid võõrvõimu tähistanud rahasedelid Eesti oma kroonide vastu.
Tolle hetke pühalikkuse rõhutamine ja meenutamine on siin asjakohane, sest liitumine Euroopa Liiduga toob kaasa krooni asendumise euroga. Samasugune rahvusvaluutalt eurole ülemineku protsess on nõudnud olulisi hoiakumuutusi Euroopa suurriikidelt, kel on pikk oma raha traditsioon. Alles äsja iseseisvuse taastanud riikidele on rahvusvaluutast loobumine samavõrd valulik. Omal kohal on seejuures küsimus, mis jääb alles? Mis määratleb riigi iseseisvust ja rahva suveräänset õigust seda teostada?
Usun, et Eesti inimesi aitab üle-euroopalises integratsioonis ja globaliseerumisprotsessis meile omane pragmaatilisus ning sajanditega sisseharjutatud kohanemisvõime. Nii nagu oma krooni kehtestamisel väärtustasime ajaloolis-poliitilise aspekti kõrval ka selle majanduslikku eelist, nii suudame näha euro majanduseeliste kõrval ka selle sümboolset tähendust.
Ei ole õige rääkida "oma" raha vahetamisest euro vastu, seega neid kahte valuutat justkui "oma" ja "võõrast" vastandades. Kui Eesti astub Euroopa Liitu ja hiljem võtab kasutusele euro, siis saab see juhtuda ainult meie rahva vabal tahtel. See saab toimuda loomuliku arenguna, kinnitamaks ja tugevdamaks Eesti kuuluvust Euroopasse.
Eesti tugevus ja arengu jätkusuutlikkus sõltub suuresti sellest, kuidas me suudame oma kuuluvust Euroopasse realiseerida. Selleks aga tuleb meil arvestada juba kehtivate mängureeglitega. Enamgi veel, Eesti peab ise aktiivselt osalema nende reeglite kujundamises. Euroopat ehitades ehitab Eesti ühtlasi ka oma tulevikku.
Austatud daamid ja härrad!
Eesti krooni kümnendal aastapäeval tahaksin aga rõhutada - raha, olgu see ühe riigi raha või regionaalne ühisraha, on siiski ainult vahend. Ühiskonna kestmise tagatiseks on hoopis meie ühine töö, ühiskonda tervikuks loov kultuur ning stabiilsusele orienteeritud poliitika.
Tänases Eestis tuleb mõelda eeskätt nende alustalade tugevdamisele, mis peavad tagama ühiskonna tasakaalustatud arengu. Tasakaalu saavutamiseks ei piisa enam üksikute poliitiliste jõudude pingutusest. Eesti vajab uut kokkulepet. Selliste kokkulepete võimalikkuse üheks tõestuseks on ka Eesti krooni kehtestamine kümme aastat tagasi.
Tähistades täna Eesti krooni esimest, aga tõenäoliselt ka viimast ümmargust tähtpäeva, mõelgem seejuures uute üldrahvalike kokkulepete võimalikkusele ja vajalikkusele.
Soovin teie konverentsile igati viljakat mõttelendu ja edu!
Tänan teid tähelepanu eest!
|
| |
|
vpk.ee
