| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President akadeemik Juri Lotmani 80. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel kongressil ''Kultuurisemiootika: kultuurimehhanismid, -piirid ja -identiteedid'' Rüütelkonna hoones 2. märtsil 200202.03.2002
Austatud kongressist osavõtjad!
Daamid ja härrad!
On hea meel tervitada teid siin ajaloolises Eestimaa Rüütelkonna hoones. See 19. sajandi algul neorenessanslikus stiilis kavandatud hoone on olnud nii baltisakslaste sotsiaal- ja kultuurielu keskuseks kui ka sõdade vahelise Eesti Vabariigi välisministeeriumi asukohaks. Viimased viiskümmend aastat on Rüütelkonna hoone teeninud eesti rahvuskultuuri. Siin asus pikka aega meie Rahvusraamatukogu. 1993. aastast alates on maja Eesti Kunstimuuseumi käsutuses.
Head külalised! Meenutan neid fakte teades, et just seesugustest märkidest ja märkide vahelistest seostest kujuneb eraldi võetuna iga rahva kultuur ja omakorda lokaalsete märgisüsteemide põimingust meie kõigi ühine semiosfäär.
Nagu teame, sündisid õpetus sekundaarsetest märgisüsteemidest, õpetus piirist kui tõlkemehhanismist, õpetus semiosfäärist ja kultuurist kui tekstist Tartus. Tartu oli nende õpetuste looja, akadeemik Juri Lotmani koduks 1950. aastast alates kuni tema surmani 1993. Tartu on ka minu kodulinn ja nii on olnud mul võimalus mitmel korral isiklikult kohtuda meie suurvaimuga.
Et tegemist oli tõepoolest suurvaimuga, keda tema kolleegid mõnikord Eesti Einsteiniks kutsusid, selleks polnud isegi vaja lähemalt tunda tema töid. Suurvaimule omast humanismi, alandlikkust, hoolivust ja pühendumust õhkus Lotmani igast esinemisest ja tema suhtumisest teistesse inimestesse. Juri Lotman oli tõeline valgustaja tingimustes, kus iga sõna valvati mitmekordselt ja kus inimeste vaba loomingulist mõttelendu üritati suruda ametliku ideoloogia ahelatesse. Lotmani teene seisnes selles, et Eestile viimasel poolsajandil osaks saanud vaimses surutises kuulutas ta kultuuri esmasust inimolemise tingimusena. Lotmani õpetus toetas niisiis ka rahvuskultuuride vajalikkust maailmakultuuri mitmekesisuse tingimusena.
Armsad sõbrad! Neil aegadel, kui Eestist teati Euroopas ja mujal maailmas veel ülivähe, oli Juri Lotman Eesti märgiks ja visiitkaardiks. Tema koostatud uurimuste sari ''Töid märgisüsteemide alalt'' oli nõutav maailma paljudes esinduslikes raamatukogudes. Nõukogude ajal olid Lotmani tööde kogumikud peaaegu ainsaks valuutaks, mille eest Tartu ülikooli raamatukogu sai täiendada oma fonde teiste maade tippteadlaste monograafiatega.
Niisiis võime öelda - see, et Juri Lotman valis 1950. aastal oma ande edasi arendamiseks ja väljendamiseks Eesti ning Tartu, on olnud Eesti teadusele ja kultuurile suureks kingituseks. Ja nagu iga kingitust, nii tuleb ka Lotmani vaimset pärandit edasi arendada. Selle eest seisavad täna Tartu ülikooli semiootika osakond ja vene kirjanduse õppetool. Sellest on inspireeritud ka Juri Lotmani 80. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline kongress.
Akadeemik Lotmani elutöö on lahutamatu osa tänase Eesti teaduskultuurist. Lotman on mitmel korral rõhutanud, et 21. sajand tuleb kas humanitaarne, inimkeskne, või riskime üldse kaotada oma ajaloo ja tuleviku. Selles kõlab Lotmani sõnum kokku meie, eestlaste elumõttega, mille sõnastas 19. sajandil eesti rahvusliku liikumise isa Jakob Hurt. Ta ütles, et väikese rahva tõeline suurus seisneb tema vaimsetes pürgimustes. Lotmani eeskuju tiivustab ja mõjutab kindlasti Eesti tänast ja tuleviku vaimuelu.
Daamid ja härrad!
Tänan teid kõiki, et te oma osalemisega lõppenud kongressil austasite Eesti akadeemiku Juri Lotmani mälestust ja ühtlasi väljendasite valmisolekut tema õpetust loovalt edasi arendada. Olete alati teretulnud tagasi Lotmani ideede sünnikoju, Eestisse.
Tänan teid tähelepanu eest!
|
| |
|
vpk.ee
