| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Eesti Vabariigi teenetemärkide üleandmisel 23. veebruaril 2002 Kadrioru lossis23.02.2002
Austatud teenetemärkide kavalerid!
Daamid ja härrad!
Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 84. aastapäeva ja kõrge tunnustuse puhul. See on Eesti riigi tänuavaldus teie pühendumise ja paljudel juhtudel vapruse ning ohvrimeelsuse eest. Suure osa teist moodustavad inimesed, kellel on vahetu seos Eesti Vabariigi järjekestvuse hoidmise, meie rahva vabaduse eest võitlemise ning Eesti Vabariigi taastamisega.
Nii nagu eelnevatelgi aastatel avaldab Eesti riik tänu vabadusvõitlejatele, teadus- ja kultuuritegelastele, meie silmapaistvatele sportlastele. Nende hulgas on meie meessuusatajad, kes sõna otseses mõttes on aidanud meie riigi sünnipäeva pidulikumaks ja ülevamaks muuta. Andrus Veerpalu ja Jaak Mae on see Eesti märk, mis rahulikult ent jõuliselt on kujundamas meie riigi mainet nii rahvuskaaslaste seas kui üle kogu maailma.
Lubage mul õiendada üks vana võlg, mis puudutab meid kõiki, aga ennekõike neid kuutekümmet üheksat Eesti Ülemnõukogu liiget, kes 20. augustil 1991. aastal hääletasid Eesti Vabariigi taastamise eest. Selle sammuga vormistasid nad eesti rahva tahte ja lunastasid kasvõi väikese osa kümnete tuhandete inimeste kannatustest, mis kaasnesid Eesti omariikluse hävitamisega 1940. aastal. See oli nii rahvusliku kui ka kodaniku kohustuse täitmine. Eesti iseseisvuse taastamine läks õnneks ohvriteta. Me ei vajanud teist Vabadussõda. Mõnel on olnud raske harjuda teadmisega, et iseseisva Eesti taastamisel osalesid inimesed, kelle mandaat pärines nõukogude ajast. Ometi - rahvas on üks, riigi järjepidevus poleks mõeldav ilma põlvkondliku järjepidevuseta. Pealegi, Eesti taasiseseisvumine teostus rahvusliku leppe tulemusena. Kui seda lepet poleks sündinud, siis poleks olnud ka ühtki pädevat organit, keda maailm oleks kuulda võtnud. Toonases maailmapoliitilises reaalsuses omas legitiimsust vaid Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. On meeldiv meenutada, et Eesti Kongress seda Eestile kõige kriitilisemal hetkel ka aktsepteeris.
Ei ole palju öelda, et need 69 rahvasaadikut riskisid oma eluga. Üksnes pahatahtlik järeltark võib ironiseerida, et Nõukogude Liit oleks igal juhul kokku varisenud sõltumata sellest, kas demokraatlikud rahvaliikumised oleksid tekkinud ja kas eestlased oleksid oma ajaloolist õigust taga nõudnud.
Toonase Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena oli mul võimalus veenduda karmide karistusaktsioonide olemasolus, mis oleks tabanud nii rahvasaadikuid kui ka kõiki teisi Eesti iseseisvuse eest võidelnud inimesi. Naljatamisi olen öelnud, et kui riigipööre Moskvas oleks läbi läinud, siis tähistaksime täna paljude eestlaste vangist vabanemist. Sest just niipalju - kümme aastat - oli ette nähtud Nõukogude Liidu põhiseadusele vastutöötamise eest. Kui aga oleks meie tegevust klassifitseeritud riigireetmisena - ja küllap seda juba ka oleks üritatud -, siis oleks võinud tähendada see ka surmaotsust.
Head sõbrad!
Siinne meenutus ei olnud kellegi autasustamise õigustamiseks, sest ei pea hakkama õigustama neid, kes täna oma teenetemärgid Eestilt saavad. Hinnakem seda, kuidas talupoeglik pragmatism suutis okupatsiooniaastatelgi säilitada Eestis eestikeelset haridust, rahvuskultuuri ja rahvuslikke põhiväärtusi, kuidas majanduskitsikusele, totaalsetele ettekirjutustele ja järelvalvele vaatamata suudeti taastada või rajada kümned tuhanded kodud ning üles kasvatada põlvkonna, kes võtsid endale Eesti riigi taastamise julguse ja vastutuse ning kellel lasub tänagi Eesti edendamise põhiraskus. Kõik, keda taasiseseisev Eesti on tänanud ja tänab, on oma elus ja tegevuses olnud oma riigi silmapaistvad esindajad ja kodanikud.
Daamid ja härrad!
Kuigi Eesti Vabariigi sünnipäev häälestab meid ajaloole, on sama oluline rääkida ka meie tänasest päevast ja tulevikust. Riigi tunnustuse pälvinute seas on, nagu juba öeldud palju neid inimesi, kes on andnud Eestile meie tänase näo kas oma kõrge professionaalsuse, kutsumuse või ennastsalgava pühendumisega. Pole tähtis, kas ollakse kultuuritegelane, põllumees, sportlane, kirjanik, arst, ametnik või sõjaväelane. Pole tähtis ka, mis rahvuse esindaja ollakse. Tähtis on see, et igaühe teie panus on suurendanud Eesti loovust ning aidanud kaasa meie riigi tuleviku kindlustamisele. Sest - nagu on öelnud üks eestluse ideolooge, insenerist mõtleja Walter Rand - "eestlus on looming". Ja Eesti on meie kõigi ühise loomingu vili.
Olge tänatud selles osalemast!
|
| |
|
vpk.ee
