In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi tervitus Paikuse valla 10. aastapäeva pidustustel 27. oktoobril 2001
27.10.2001


Austatud maavanem,
Austatud vallavanem ja vallavolikogu esimees,
Austatud Paikuse rahvas,


Kohalikud omavalitsused on Eestile ajalooliselt omane viis korraldada oma elu ja tegemisi. Meie omariiklus on enamike teiste Euroopa riikidega võrreldes väga noor, kõigest veidi üle 30 aasta, 20 aastat ennem sõda ja nüüd 10 aastat. Küll aga olid vallad, kui omavalitsusüksused välja kujunenud juba tsaarikotka tiiva all. Töö kohalikes omavalitsustes ja sealt saadud kogemuse hilisem tähtsus meie iseseisvuse saavutamisel, oli äärmiselt oluline, õppisid seal ju meie iseseisvuse eestvedajad, kuidas valitsusorganites tööd teha ja oma riigi elu korraldada. Eesti üks tuntumaid juriste Jüri Uluots kirjutas 1933. aastal, et Eesti omavalitsus on selleks nurgakiviks, millel püsib meie iseseisvus. Seetõttu on ka mõistetav, miks nõukogude okupatsioonivõimude üheks esimeseks tööks oli kohalike omavalitsuste tasalülitamine ja nende muutmine keskvõimu käepikenduseks.

Kümme aastat tagasi, kui tekkis võimalus taastada Eesti iseseisvus, oli üks meie esimesi ülesandeid iseseisvuse alusmüüri taasloomine, s.o. meie kohalike omavalitsuste - valdade ja linnade - staatuse määratlemine. Seda tööd ei saanud me teha läbimõtlematult, me pidime arvestama meie riigi ja ajaloo omapära. Samas oli kogu maailm ja tema riikide halduskorraldus selle aja jooksul edasi arenenud ja ka selle kogemuse analüüsimine ja parema osa arvessevõtmine oli vajalik. Meie esmasteks ülesanneteks oli kohalike omavalitsuste praktiline loomine, võimu detsentraliseerimine ja riigi ning kohaliku tasandi võimu selgepiiriline eristamine. Haldusterritoriaalne reform pidi tulema alles selle järel. Eesti oli esimesi riike endises idablokis, kus alustati demokraatlike struktuuride loomist kohalikult tasandilt.

Selle protsessi läbiviimine polnud kerge. Põhjalikuks analüüsiks nappis aega ning seetõttu juhtus ka seda, et teiste riikide eeskujul reformide teostamine meie puhul oodatud tulemust ei andnud. Tänaseni seisab meie ees ülesanne fikseerida täna toimivate omavalitsusüksuste haldussuutlikkus kõigis selle üksikasjades ja regionaalseid eripärasid arvesse võttes. Alles siis saame koostada pingerea sammudest, mida tuleb astuda kohe, mida mõne aasta pärast ja millega on aega veel hiljemgi tegeleda.

Kerge polnud see ka kohalike võimude endi jaoks, pidid nad ju enne kohaliku omavalitsuse staatuse saamist koostama põhimääruse ja arengukava. Aastakümneid polnud selliste kaugeleulatuvate plaanide ja nägemuste jaoks vajadust olnud, sest totalitaarsetes režiimides tulid "nägemused" keskusest. Arengukavade koostamine aitas kaasa, et iga tekkiv kohalik omavalitsus oskas määratleda küsimusi, millega tal tuli tegelema hakata. Esimene vald, mis sai omavalitsusliku staatuse oli Muhu ja esimene linn Kuressaare.

Haldusreformi sisuks peab olema ühelt poolt tingimuste loomine kodanike teenindamiseks kõige otstarbekamal ja kokkuhoidlikumal viisil teiselt poolt aga demokraatlike riigivalitsemisvormide laiendamine ja süvendamine. See tähendab ennekõike riigi toomist inimesele lähemale, sest inimese jaoks ta ju loodud ongi. Haldusreformi sisuline teostamine on väga keerukas ülesanne. Võib-olla just seetõttu on viimasel paaril aastal tõusnud arutelude keskpunkti haldusreformi territoriaalne osa. Loomulikult tuleb ära teha ka see töö. Kuid ilma sisuliste ja põhjendatud muudatusteta osalusdemokraatia suurendamiseks ja otsustamise viimiseta võimalikult lähemale igale meie riigi kodanikule, pole vormilistest muudatustest kuigi palju kasu.

Midagi saavutamatut ja võimatut selles kõiges aga pole. Kindlasti on teilgi täna põhjust rõõmustada asjade üle, mis viimase 10 aasta jooksul tundmatuseni ja paremaks on muutunud. Need on aga alles esimesed kümme aastat taasiseseisvunud Eesti riigis.

Soovin Paikuse valla rahvale õnne, jõudu ja usku nii iseendasse kui ka oma riiki ja rahvasse.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee