In English

Avaldused
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi avaldus 7. märtsil 2005
07.03.2005


Head Eestimaa inimesed!

Langetasin täna oma otsuse mitte vastu võtta kutset osaleda käesoleva aasta 9. mail Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustel Moskvas. Teatasin sellest oma kirjas Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

Ajaloo kurb ja hoiatav kogemus paneb meid eriliselt hindama väärtusi, mis on aluseks usaldusele ja lugupidamisele riikidevahelistes suhetes ning mille kaitsmine tagab maailmas püsiva rahu ja rahvaste vaba arengu.

Eesti rahvas langetab koos teiste riikide elanikega pea kõigi nende miljonite inimeste mälestuseks, kes hukkusid Teise maailmasõja traagilistes võitlustes fašistliku režiimiga või kaotasid süütute ohvritena oma elu kogu Euroopat vallanud sõjamöllus.

Selles 20. sajandi suurimas tragöödias pidid paljud rahvad üle elama ränki kannatusi. Vene rahva ohvriterohke võitlus aitas purustada Euroopat laastanud natsliku impeeriumi. Paljude riikide ja rahvaste hulgas, kes kannatasid fašistliku okupatsiooni all, andis ka Eesti oma panuse võitluses selle režiimi vastu.

Kahjuks ei saanud Eesti ka pärast Teist maailmasõda oma tulevikku vabalt valida. Me ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et eesti rahvalt võeti jõuga võimalus taastada Saksa okupatsiooni lõppedes oma riik. Meie rahva saatust jäi veel aastakümneteks määrama Stalini poolt juhitud Nõukogude Liidu ja fašistliku Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud sobing.

Sõjas rängalt kannatanud rahvana tuli meil ka rahu tingimustes üle elada tuhandete inimeste hukkamine, küüditamine ja tagakiusamine. Need kannatused puudutasid peaaegu igat perekonda Eestimaal. Juba stalinistliku režiimi esimesel aastal hukati kavakindlalt või saadeti vangilaagritesse kogu Eesti kõrgem ohvitserkond, valitsuse liikmed ja paljud teised ühiskonnaelu juhtivad tegelased. Stalini hirmuvalitsus lõhkus peresid ja jättis lapsi vanemateta. Kümned tuhanded inimesed pidid põgenedes maha jätma oma lähedased inimesed ja põlised kodud.

Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjed ulatuvad ka Eesti tänasesse päeva. Kümnete tuhandete süütute Siberisse küüditatud põliselanike asemele saabus Eestisse massiliselt võõrkeelset elanikkonda kõikjalt Nõukogude Liidust. Nende protsesside mõjule Eesti praeguses rahvastikustruktuuris on oma äsjases pöördumises ÜRO Peaassamblee, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poole osutanud Eesti kultuuritegelased.

Toimunust jääb igavene jälg rahva mällu. Teame, et ka inimesed Venemaal ja mujal, kuhu ulatus stalinistlik diktatuur, kannatasid totalitaarrežiimi surve all. Usume, et läbielatu teadvustamine tugevdab meie ühist tahet pärandada järeltulevatele põlvedele maailm senisest turvalisema ja elamisväärsemana. Peame tegema kõik endast oleneva, et nii holokaust kui holodomor jääksid alatiseks minevikku.

Mul on hea meel, et saime lähiajaloo teemadel president Putiniga meie viimasel kohtumisel Moskvas avameelselt rääkida. Olen veendunud, et mõlemapoolne aus suhtumine meie rahvaste ajaloosse võimaldab ületada minevikuvarjusid ja arendada edasist heanaaberlikku koostööd kahe riigi vahel.

Eesti on korduvalt kinnitanud Venemaale oma valmisolekut ja avatust koostööks vastastikku huvi pakkuvates küsimustes. Juba mitu aastat oleme valmis sõlmima Eesti-Vene piirilepingut. Kohtumisel president Putiniga leppisime kokku allkirjastada see leping välisministrite poolt juba lähiajal. See oleks hea tahte ja usalduse kinnituseks edasises riikidevahelises koostöös.

Ajalugu on sageli valiv ja unustav. Juba mõnda aega on toimunud ulatuslik avalik arutelu Eesti võimalikust osalemisest käesoleva aasta 9. mai pidustustel Moskvas. Selle ümber on toimunud nii poliitikute kui tavakodanike tasandil laiaulatuslik diskussioon, mis on tugevdanud meie riigi toimimist kodanikuühiskonnana. Tänan kõiki inimesi selles mõttevahetuses osalemise eest, samuti sellel teemal mulle saadetud paljude kirjade eest.

Nendes kaaskodanike arvamusavaldustes, nagu ka Euroopa Parlamendi liikmete kirjas maailma riikide liidritele, on rõhutatud, et Teise maailmasõja lõpp tõi fašismi üle saavutatud võidu kõrval kaasa ka nõukogude totalitaarrežiimi kinnistumise Eestis.

Teises maailmasõjas ja sellele järgnenud aastatel eestimaalastele osaks saanud kannatused ei ole rahva mälust kustunud, kuid me usume parema tuleviku ja vaba arengutee vääramatusse. Riigipeana lasub mul kohustus ja vastutus toetada oma rahva usku, mida saan teha kõige paremini siis, kui olen sellel päeval koos oma rahvaga.

Usun, et seda seisukohta mõistavad Eestimaa inimesed, aga ka meie partnerid ja liitlased nii idas kui läänes. Arvestades maikuus Moskvas tähistatava sündmuse rahvusvahelist tähtsust ja riikidevahelise koostöö arengu vajadusi, pean vajalikuks, et Eesti riik oleks nimetatud üritusel esindatud peaministri või Vabariigi Valitsuse liikme tasandil. Olen edastanud valitsusele sellekohase ettepaneku.


Arnold Rüütel
Tallinnas, 7. märtsil 2005


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee