In English

Avaldused
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi tervitus Eesti Mittetulundusühingute III Suurkogust osavõtjatele 1. veebruaril 2003 Tallinnas
01.02.2003


Austatud Esinduskogu esimees
Lugupeetud suurkogust osavõtjad!

Autoriteetsed uurimused osutavad, et 1940. aastal Eestis alanud nõukogude okupatsiooni üheks traagilisemaks tagajärjeks oli kodanikuühiskonna hävitamine. Ometi oli kodanikuühiskonna kogemus jäädvustunud meie kollektiivses mälus ning režiimi nõrgenedes avaldus see laulukooride, rahvatantsuringide, rahvaülikoolide fakulteetide, käsitööringide ja kohvikklubide tegevuses. Tänu sellele sai võimalikuks 1980-date aastate lõpu rahva konsolideerumine ühise eesmärgi - Eesti Vabariigi taastamise nimel.

Pärast omariikluse tagasivõitmist olid olemas eeldused ka kodanikuühiskonna kiireks taastamiseks. Paraku peame tunnistama, et domineerima pääses lihtsustatud riigi ja ühiskonna mudel, mille kandvaks struktuuriosaks pidi saama riigi ja üksikisiku vaheline telg. See omakorda võimendus põhimõttes ''Mida vähem riiki, seda parem.''

Ühiskond, mille traditsioonid Eestis on võrratult vanemad ja sügavamad kui riiklusel, rajaneb aga sotsiaalsel partnerlusel ja laial kodanikualgatusel. Osalusdemokraatia põhimõtete rakendamine koos esindusdemokraatliku poliitilise süsteemi eduka toimimisega oleks oluliselt leevendanud üleminekuperioodiga paratamatult kaasnevat ühiskonna lõhestatust mitte ainult poliitilisel, vaid ka põlvkondlikul, majanduslikul, etnilisel jne. tasandil. Osa inimeste kõrvalejäämine poliitiliste otsustuste kujundamisest ja heaks kiitmisest on toonud endaga kaasa võõrandumise oma riigist, erakondadest ja Eesti Vabariigi põhiseaduses fikseeritud eesmärkidest.

Mul ei ole kahtlust, et Eesti jätkusuutlikkus sõltub sellest, kas ja kuivõrd suudame üles ehitada kodanikuühiskonna. Teie, kes te olete täna siia kogunenud, kujutate endast piltlikult öeldes nii selle ühiskonna seemet kui ka pärmi. Just mittetulundusühingutest koosnev võrgustik on ühelt poolt osa ühiskonnasisesest dialoogist, teiselt poolt aga kanaliks paljude riigifunktsioonide täitmisel, mille efektiivsus tagatakse just ülesannete delegeerimise kaudu.

Meie lähinaabrid, aga ka kogu arenenud Euroopa, pakuvad eeskujulikke näiteid sellest, kuidas mittetulundusühingud on sillaks riigi ja üksikindiviidi vahel, kuidas nad täiendavad riiki, teisalt võimaldavad aga ka iga üksiku kodaniku aktiivsust realiseerida ühishuvi nimel.

Mida selleks vajatakse, et kodanikuühiskonda iseloomustav mittetulundusühingute võrgustik saaks toimida tõhusalt? Leian, et selleks on riigipoolse julguse ja usalduse kasv. Kõigepealt tähendab see julgust tunnistada, et üksnes hierarhilisele riigiaparaadile rajatud ühiskonnakorraldus süvendab inimeste vahelist võõrandumist ja inimeste võõrandumist riigist. Teiseks tähendab see julgust anda ülesandeid mittetulundusühingutele, eraldada neile vahendeid ja usaldada neid nende ülesannete täitmisel. Ja kolmandaks tähendab see julgust näha mittetulundusühingutes partnereid. Kui Eesti avalikus arvamuses jõutakse veendumusele, et riik on tõepoolest midagi enamat kui üksnes kaitse- ja survevahend, kui jõutakse veendumusele, et riik on oma sügavamas olemuses ühiskonna käepikendus - siis võime loota, et ka mittetulundusühingud asetuvad neile väärilisele kohale. Selleks lootuseks annab alust ka läinud aasta 12. detsembril Riigikogus vastu võetud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon.

Lugupeetud koosolijad! Juba mõni aeg tagasi esitasin mõtte uue ühiskondliku leppe sõlmimise vajadusest, mille avalikkus on ka omaks võtmas. Nüüdseks olen algatanud selle sõlmimise alusdokumendi väljatöötamise ja kooskõlastamisprotsessi. Tahan siinkohal rõhutada et ühiskondlikuks leppeks vajalike valdkondade piiritlemine, põhimõtete sõnastamine ja leppe sõlmimine ei ole olnud ega saagi olla poliitiliste erakondade järjekordne võitlusareen. Parteid, kelle esindajad moodustavad valijatelt saadud mandaadi alusel Riigikogu ja valitsuse, teevad otsustusi strateegia ja taktika küsimustes, mis on vajalikud meie ühiste eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide püstitamisel ja sõnastamisel on aga õigus kaasa rääkida kõigi kolme sektori organisatsioonide esindajatel.

Ühiskondliku leppe koostamise põhimõtted ja eesmärgid sõnastas Presidendi Akadeemiline Nõukogu pärast pikki ja põhjalike vaidlusi komisjonides ja töögruppides. Ühiskondliku leppe partneriteks peavad saama nii erakondade, töövõtjate ja tööandjate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Eelläbirääkimiste käigus oleme üha rohkem veendunud, et leppe koostamine ja sõnastamine saab olema keeruline, kuid tänases päevas ülivajalik, juhul kui see toimub demokraatlikult ja ilma ühegi survegrupi diktaadita. Teistsugust kokkulepet ja teistel põhimõtetel formeerituna seda alla ei kirjutata. Kasutaksingi võimalust teid üles kutsuda kaasa lööma oma esindajate kaudu selle leppe teksti sisulisel ettevalmistamisel ja ka allakirjutamisel.

Soovin teile ja teie nimel kõigile Eesti mittetulundusühingutele meelekindlust püsida valitud teel. Sest lõppkokkuvõttes on see meie kõigi ühine tee.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee