| |
 | Avaldused | | |
Vabariigi Presidendi tervitus ajakirjale Sõdur Eesti kaitseväe taastamise 10. aastapäeva puhul31.10.2001
Eesti kaitsevägi on meie riigi üks sümboleid
Härrad ohvitserid!
Austatud kaitseväelased!
Head sõbrad!
Kui me kümne aasta eest taastasime Eesti Vabariigi, siis tõotasime, et sellest hetkest alates ei loovuta me enam kunagi vabatahtlikult oma vabadust ja iseotsustamise õigust. Põlvest põlve pärandatav kaitsetahe peab olema nii loomulik, et seda tuleb võtta kui kirjutamata seadust, mille järgimine on iga eestlase ja Eesti kodaniku püha kohus.
Selle kohustuse institutsionaalseks kandjaks on Eesti Kaitsevägi. Kümne aasta eest alustasime riigikaitse ülesehitamist peaaegu nullseisust. Kuid tänaseks on kaitseväelaste ja kaitseliitlaste rivi taas saavutamas seda kindlust ja väärikust, mis tal oli Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis. Sellele on pannud aluse nii vastav seadusandlus, meile sõbralike riikide toetus kui ka meie endi suutlikkus organiseeruda ühtseks kaitsekilbiks.
Eesti kaitsealasest usaldusväärsusest kõneleb fakt, et Eesti osaleb juba võrdväärse partnerina rahvusvahelise julgeoleku tagamises. Totaalkaitset järgiv kaitsestrateegia on lisanud usku meie endi kaitsevõimesse, kuid me anname endale ka aru, et Eesti kaitseväe arendamine peab samas teenima sobitumist rahvusvahelise julgeoleku tagamise süsteemide ja organisatsioonidega.
Julgeolek on jagamatu. Eesti otsus liituda NATO-ga on olnud kaalutletud otsus. See kõneleb meie valmisolekust võtta endale kohustusi tänases kriitilistest olukordadest tulvil maailmas. Ja see kõneleb lootusest, et Eestit ei jäeta üksi võimaliku agressiooni puhul.
Eestlased on olnud läbi kogu oma ajaloo rahumeelne rahvas. Me ei ole kedagi rünnanud. Aastasadu ja -tuhandeid oleme rahuldunud selle ruumiosaga maailmast, mille meie esivanemad meile on pärandanud. Me oleme olnud maarahvas ja armastus selle maa vastu on toitnud ka meie rahva elutahet.
Meie tänaste põlvkondade kohustus on tõestada oma truudust sellele järjekestvusele, aga samuti meie riigi jätkusuutlikkust. Kaitseväelased - nii need, kes täna täidavad oma teenistuskohustust või on arvatud reservi, kui ka need, kes oma vabast tahtest tegutsevad Kaitseliidus, määravad suuresti Eesti riikliku väärikuse.
See algab määrustiku tingimusteta täitmisest ja eeskujulikust lahingulisest ettevalmistusest. See algab meie ohvitserkonna teenistuslikust pühendumisest. Ent see algab ka Kaitseväe ja kogu rahva koostööst üldise kaitsetahte arendamisel. Alles siis, kui Kaitseväes teenimine muutub au- ja uhkustunde väljenduseks ja kui rahvas saab kaitseväelastelt ja kaitseliitlastelt võtta mõõtu eneseväärikuses, alles siis võime kindlad olla, et see maa, see rahvas, see keel ja see kultuur püsivad ka veel sajandite pärast.
Soovin kaitseväelastele Eesti Kaitseväe taasloomise 10. aastapäeva puhul kindlameelsust ja visadust seatud eesmärkide järgimisel ja teile antud ülesannete täitmisel!
Eesti väärib hoidmist ja kaitsmist väärikate meeste poolt.
Arnold Rüütel,
Eesti Vabariigi President
|
| |
|
vpk.ee
